R Ki avaldus Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu vastu Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 29.05.2018.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või alternatiivselt otsuse p 2 ja p 4 kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: R K (isikukood xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Erkki Evart Puudutatud isik: Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu (registrikood 80161941) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Reelika Tuisk
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata R Ki 20.05.2019.a taotlus tõendite kogumiseks.
Rahuldada avaldus osaliselt.
Tunnistada kehtetuks Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 29.05.2018.a üldkoosoleku punktis 4 vastuvõetud otsus, millega otsustati tunnistada KÜ Nurmiku tee 16 põhikiri kehtetuks.
Muus osas jätta avaldus rahuldamata.
Jätta menetluskulud R Ki kanda.
Määrata Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
1.R K esitas 27.07.2018.a Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu vastu (edaspidi KÜ või puudutatud isik) Tallinn, Nurmiku tee 16 korteriühistu 29.05.2018.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või alternatiivselt otsuse p 2 ja 4 kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.Avalduse kohaselt saatis 16.05.2018.a puudutatud isiku liige R S korteriühistu liikmetele kirja, millega teatas, et 29.05.2018.a toimub xxx, Tallinn, korteriühistu üldkoosolek algusega kell 18.00. Koos kokkukutsumise teatega edastati ka üldkoosoleku päevakord.
3.Avaldaja vaidlustab 29.05.2018.a üldkoosolekul vastu võetud otsused järgmistel kokkuvõtlikel põhjustel: -
Üldkoosolekul osales 22-st korteriomanikust 8 korteriühistu liiget. Puudutatud isiku põhikirja järgi on ühistu üldkoosolek otsustusvõimeline, kui on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest, samuti antud volikirjade ehtsuses võib kahelda;
-
KÜ üldkoosoleku kutsus kokku R S, kes oli juba 14.03.2018.a esitanud ühistu liikmetele avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks. KÜ üldkoosolek kutsuti kokku selleks volitusi mitteomava isiku poolt. Ka vaidlustatud üldkoosoleku protokollis (p 7) on märgitud, et ühistu juhatus on täna üheliikmeline – I M;
-
MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Avaldaja on seisukohal, et ka põhikirja kehtetuks tunnistamise puhul tuleb järgida vastavat häälteenamuse nõuet. Praegu on märgitud üldkoosoleku protokollis, et osales 59,35 % ühistu liikmetest, mis on vähem kui 2/3 ühistu liikmetest. Avaldaja on seisukohal, et antud otsus (otsuse p 4) on kehtetu KrtS § 29 lg 1 kohaselt. Käesolevaga puudub info, et kõik korteriomanikud oleksid üldkoosoleku otsused heaks kiitnud.
-
Vaidlustatud otsuse p 2 otsustati kinnitada KÜ Nurmiku tee 16 2017. a majandusaasta aruanne. Avaldaja on arvamusel, et majandusaruannet ei saa vastu võtta, kuna kulude arvestamine antud perioodil ei ole käinud vastavalt põhikirjale, seadusele ja sõlmitud lepingutele. Seetõttu on vajab vastav aruanne täiendavat kontrolli ja ümbertegemist, mistõttu on vastav otsus ka kehtetu KrtS § 29 lg 1 alusel. Avaldaja läbis pika ja kuluka kohtumenetluse, kus muudeti osaliselt majandamiskulude arvestuse korda, see peaks kajastuma ka majandusaasta aruandes, eelnevalt on osad kulud arvestatud aastaid ühistu liikmetele kahjulikumalt.
Puudutatud isiku seisukoht
4.Puudutatud isik esitas 11.10.2018.a seisukoha ning vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata.
5.Puudutatud isiku seisukoha järgi: -
Üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Üldkoosolekul osalesid kaheksa korteriühistu liiget isiklikult, lisaks osalesid üldkoosolekul esindaja kaudu volikirja alusel neli korteriühistu liiget. Seega on tõendatud, et 29.05.2018.a üldkoosolekul osales kokku 12 korteriühistu liiget ning volikirjad on lisatud üldkoosoleku protokollile. Kuivõrd korteriühistul on 2 (9)
kokku 22 liiget ja osales 12 liiget, siis on üldkoosolek otsustusvõimeline. Põhikirja p
5.4.järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest; -
Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Üldkoosoleku kutse paigaldati 16.05.2018 maja infostendile ja infostendist tehti koheselt ka foto. Üldkoosolek kutsuti kokku 13 päeva varem. Seadus ega põhikiri ei pane kostjale ja/või kostja juhatuse liikmetele kohustust teavitada ühistu liikmeid üldkoosolekust e-posti teel või mõnel muul viisil. R S saatis juhatuse liikme I M palvel ühistu liikmetele üldkoosoleku kutse e-posti teel. Tegemist on täiendava kutsega. E-posti teel saadetud kutse ei asenda infostendile üles seatud teavet.
-
Avaldaja palub kohtul kontrollida, kas koosoleku kokkukutsumisel on järgitud põhikirja p 5.3. toodud tähtaegasid, kuid avaldajal tuleb endal esile tuua, mida kohus peab kontrollima. Kostja on siiski seisukohal, et põhikirja p 5.3. on kooskõlas seadusega, liikmeid on üldkoosolekust ette teavitatud vähemalt 7 päeva.
-
Põhikirja kehtetuks tunnistamine ei ole tühine, kuivõrd üldkoosolekul hääletas põhikirja kehtetuks tunnistamise poolt 12 liiget ja 1 liige jäi erapooletuks. Otsus on kooskõlas seadusega. Avaldaja on leidnud, et põhikirja kehtetuks tunnistamiseks on vajalik 2/3 ühistu liikmete poolt häältest, kuid tegelikult käib eeltoodu põhikirja muutumise kohta.
-
Avaldaja on ekslikult leidnud, et 2017. aasta majandusaasta aruannet ei saa vastu võtta. Avaldaja ei ole esile toonud põhikirja, seaduse või sõlmitud lepingu punkti, mille tulemusel saaks järeldada, et antud perioodil ei käinud kulude arvestamine põhikirja, seaduse või sõlmitud lepingutega kooskõlas. Samuti ei ole hageja osutanud ühelegi majandusaasta aruande reale või punktile. Avaldaja ise on esitanud revidendi järeldusotsusele, milles revident küll viitab teatud ebatäpsustele, kuid on siiski jõudnud seisukohale, et aruanne kajastab Eesti vabariigi raamatupidamise seadusest lähtuvalt õiget ja õiglast ühistu majandusaasta tulemist ja finantsseisundit seisuga 31.12.2017.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
Avaldaja tõendite kogumise taotluse lahendamine
6.Avaldaja on 20.05.2019 esitanud taotluse nõuda puudutatud isikult vaidlustatud otsuse protokolli lisaks olevad lihtkirjalikud volikirjad (M S, I S, S S). Avaldaja soovib saada volikirjade originaale, et veenduda, et need on õiged.
7.TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada soovi menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.
8.Avaldaja ei ole selgitanud, millise asjas tähtsust omavad asjaolu tõendamiseks ta tõendite kogumist taotleb. Üksnes asjaolu, et avaldaja soovib veenduda, et volikirjad on õiged, ei ole piisav. Avaldaja on volikirjade ärakirjad kohtule ise esitanud ning puudub kahtlus, et volikirjade ärakirjad vastavat originaalidele. Jääb ebaselgeks, miks avaldaja leiab, et avaldaja poolt esitatud volikirjad ei vasta originaalidele. Avaldaja ei ole esitanud otseselt allkirja ehtsuse
3 (9)
vastuväide ega muud selget dokumendi võltsimise vastuväidet. Puudub alus volikirjade ärakirjade usaldusväärsuses kahelda. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Asja sisuline lahendamine
9.Avaldaja on esitanud kohtule korteriühistu organi otsuste tühisuse tuvastamise nõude, alternatiivselt 29.05.2018.a üldkoosoleku otsuse p 2 ja 4 kehtetuks tunnistamise nõude.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2, sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11.KrtS § 29 lg-s 1 on sätestatud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja omab korteriomandit aadressil Nurmiku tee 16, Tallinn ning on korteriühistu liige. Omades korteriomandit nimetatud aadressil ja olles korteriühistu liige, on avaldaja huvitatud isik, kes saab korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on nende vastu võtmisel korteriomanikele siduvad. Avaldaja leiab, et 29.05.2018.a korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised või kehtetuks tunnistatavad.
14.Esmalt hindab kohus, kas esineb 29.05.2018.a korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseid, seejärel võtab seisukoha otsuste kehtetuks tunnistamise osas. Üldkoosoleku kokkukutsumine
15.Avaldaja leiab, et on rikutud 29.05.2018.a üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja leiab, et üldkoosoleku on kokku kutsunud juhatusse mittekuuluv isik - R S.
16.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
4 (9)
17.Puudutatud isiku põhikirja p 5.2. (tl 20 pöördel) kohaselt on üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord sätestatud mittetulundusühingute seaduses. Põhikirja p 5.5. kohaselt nii korraliste kui ka erakorraliste koosoleku toimumisest teavitab juhatuse ühistu liikmetele ühistu teadetetahvlil ette vähemalt 7 kalendripäeva.
18.Tsiviilasja materjalidest (tl 12, 54) nähtub, et üldkoosoleku toimumise kutse on teadetetahvlile paigaldanudjuhatus. Kutse kuupäevaks on 16.05.2018.a. Kohus leiab, et üldkoosoleku toimumisest on teavitatud kooskõlas põhikirja punktiga 5.5, mis näeb ette, et üldkoosolekust tuleb teavitada ühistu teadetetahvlil. Kuivõrd koosolek toimus 29.05.2018.a ja kutse edastati 16.05.2018.a, on ühistu liikmeid teavitatud tähtaegselt. Kutse edastamise info nähtub ka 29.05.2018.a üldkoosoleku protokollist (tl 10), mille kohaselt koosolek kutsuti kokku 16.05.2018.a juhatuse kutsega 1. maja infostendil ja 2. maja postkastide juures seinal. Lisaks on märgitud, et korteriomanik R S saatis juhatuse liikme palvel välja elektroonilise koosoleku kutse ühistu liikmete e-mailidele. Avaldaja ei ole vaidlustanud, et koosolek kutsuti kokku ka ühistu teadetetahvlil. Seadus ei kohusta kutset allkirjastama. Selline nõue puudub ka puudutatud isiku põhikirjas. Puudutatud isiku juhatus ei ole esitanud ühistu liikmetele vastuväidet, et nemad ei ole üldkoosoleku kokku kutsunud. Kutsel on märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Eeltoodust tuleneval ei ole 29.05.2018.a üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid rikutud.
19.Avaldaja leiab, et 29.05.2018.a koosoleku on kokku kutsutud juhatusse mittekuuluv isik R Sa. R S ei kuulu juhatusse, kuivõrd ta esitas 14.03.2018.a KÜ ühiste liikmetele avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks. Kohus selgitab, et MTÜS § 28 lg 31 kohaselt võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määratud organile. MTÜS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Kohus märgib, et R Sa 14.03.2018.a ühistu juhatuse liikmelt tagasi astumine ei ole avalduses märgitud kujul kehtiv. Juhatuse liige ei saa tagasi astuda selliselt, et ta teavitab sellest ühistu liikmeid. Juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks tuleb sellest teavitada juhatuse liikme määranud organile, s.o üldkoosolekule, kooskõlas MTÜS § 28 lg 31 ja § 19 lg 1 p 2. Kuivõrd R Sa juhatuse liikme kohalt tagasi astumine ei vastanud seaduse nõuetele, oli ta 16.05.2018.a seisuga tegelikult veel ühistu juhatuse liige. Juhatuse liikme tagasiastumine on kehtiv ning tema ametisuhe lõpeb arvates tagasiastumise teate kättesaamisest teda valinud organi poolt. Pärast seda saab isik esitada avalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks, s.o juhatuse liikme andmete kustutamiseks äriühingu registrikaardilt (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2018.a määrus tsiviilasjas 2-18-10314). Eeltoodu kehtib ka teiste juhatuse liikmete kohta, kes on sellisel viisil juhatusest tagasi astunud (tl 22, 24, 25, 27). Kohus selgitab, et isegi kui R S ei oleks juhatusse 16.05.2018.a kuulunud, ei oma tähtsust, kas üldkoosolekust on teavitanud ka selleks mitte õigustatud liikmed, kui seda on tehtud samaaegselt põhikirjas ettenähtud viisil ja selleks õigustatud isiku poolt. Üldkoosolek oli kokku kutsutud põhikirjas ettenähtud viisil.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole KrtS § 29 lg 1 eeldused täidetud. Kohus ei tuvastanud, et korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. 28.05.2018.a üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised.
21.Järgnevalt hindab kohus otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid. Avaldaja on leidnud, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja kvoorum ei olnud täidetud. Lisaks palub avaldaja tunnistada kehtetuks KÜ 29.05.2018.a üldkoosoleku p-s 2 (majandusaasta aruande kinnitamine) ja p-s 4 (põhikirja kehtetuks tunnistamine) märgitud otsused.
5 (9)
Üldkoosoleku kvoorum
22.Avaldaja hinnangul puudus koosolekul kvoorum ja üldkoosolek ei olnudotsustusvõimeline. Kvoorumi puudumine on otsuse kehtetuks tunnistamise alus.
23.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-s 1 on sätestatud, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5, §des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 22 lg 1 kohaselt korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.
24.Puudutatud isiku põhikirja p 5.4. (tl 20 pöördel) sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Põhikirja p 5.3. järgi annab üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel iga korteriomand selle omanikule ühe hääle. Kui ühel korteriomandil on mitu omanikku, käsutavad nad hääleõigust omavahelisel kokkuleppel ühiselt.
25.Puudutatud isiku 29.05.2018.a üldkoosolekust osavõtjate nimekirjast nähtub, et üldkoosolekul osales 13 korteriomanikku (tl 13). Pooltel puudub vaidlus selles osas, et aadressil Nurmiku tee 16, Tallinn asub 22 korteriomandit. Kohus tuvastas, et M S antud volikiri (tl 13 pöördel), I S antud 29.05.2018.a volikiri (tl 14 pöördel), H M ja T M antud volikiri (tl 16), M Ö antud volikiri (tl 14), S S antud volikiri (tl 17) vastavad põhikirja p 5.4. nõuetele. Samas leiab kohus, et J J antud volikiri (tl 15) ei vasta põhikirja p-s 5.4. sätestatud tingimustele, kuivõrd volikirjast võib aru saada, et esindajaks ei ole korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik ega teine ühistu liige. Volikirja kohaselt on esindajaks haldusfirma esindaja S J. Üldkoosoleku osavõtjate nimekirjast ei nähtu, et S J oleks ühistu liige. Kuivõrd S J antud volikiri ei ole kooskõlas põhikirja nõuetega, ei saa J J poolt antud volikirja alusel antud häält arvestada.
26.Pooltel puudub vaidlus, et 29.05.2018.a üldkoosolekul osalesid järgmised korteriühistu liikmed isiklikult: R S (korter 3), R K (korter 4, seejuures kaasomanik M Ö volitas R K ), M K (korter 6), L T (korter 10), P M (korter 14), I M (korter 16), G J (korter 20). Avaldaja kahtleb, et R V (korter 21) osales üldkoosolekul isiklikult, kuid tema puudumine üldkoosolekult on avaldaja poolt tõendamata. Osavõtjate nimekirjast (tl 13) nähtub, et ta on lisanud enda allkirja osavõtjate nimekirjale. Asjaolu, et R V ei ela väidetavalt talle kuuluvas korteris, ei ole alus kahelda tema osalemises 29.05.2018.a üldkoosolekul. Asjaolu, et isik ei ela talle kuuluvas korteris, ei tähenda, et isik ei saa üldkoosolekul osaleda. Üldkoosolekust saavad osa võtta puudutatud isiku liikmed, kelleks on korteri omanikud, mitte üürnikud. Juhul, kui isiku korteris elavad üürnikud, ei välista see korteriomaniku osalemist üldkoosolekul.
27.KrtS § 22 lg 1 ja põhikirja p 5.3. kohaselt on igal korteriomanikul üks hääl. Kohus tuvastas eelnevalt viidatud tõendite alusel, et 29.05.2018 üldkoosolekul osales 22-st korteriomandist (liikmest) 12 korteriomandit (liiget). Puudutatud isiku põhikirja p 5.4. sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Seega oli 29.05.2018 üldkoosolek otsustusvõimeline ja vastas põhikirja nõuetele. 6 (9)
28.Kohus märgib, et avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis annab alust kahelda avalduse lisadena esitatud volitustes või nende autentsuses. Avaldaja väide volikirjade ebaehtsuse osas ei ole tõendatud. Otsus 4: tunnistada KÜ Nurmiku tee 16 põhikiri kehtetuks
29.Avaldaja leiab, et põhikirja kehtetuks tunnistamise otsus ei ole vastu võetud 2/3 häälte arvuga.
30.MTÜS § 23 lg 1 sätestab, et põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Puudutatud isiku põhikirja p 5.5. sätestab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole koosolekul esindatud häältest, välja arvatud otsus põhikirja muutumise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise, kodukorra muutumise, täiendamise ja uue kodukorra vastuvõtmise ning ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise kohta, mis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt anti 2/3 koosolekul esindatud häältest.
31.Kohus selgitab, et kuigi kohus leidis eelnevalt, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline, sisaldub MTÜS § 23 lg-s 1 erisäte KrtS § 20 lg 1 suhtes. MTÜS § 23 lg 1 kohaselt on põhikirja muutmiseks vaja 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete häältest. Puudutatud isiku põhikirja p
5.5.ei sätesta teisiti. Kohus leiab, et kuigi MTÜS § 23 lg 1 sätestab häälenõude põhikirja muutmise osas, kohaldub nimetatud nõue analoogia korras ka põhikirja kehtetuks tunnistamise osas. Seadus ei reguleeri eraldi põhikirja kehtetuks tunnistamist. Kohus leidis eelnevalt, et üldkoosolekul andis kehtiva hääle 12 korteriühistu liiget 22-st. Seega oli põhikirja kehtetuks tunnistamisel vaja 15 häält (2/3 22-st). Kuivõrd põhikirja kehtetuks tunnistamise osas ei hääletanud 15 korteriühistu liiget, ei ole põhikirja kehtetuks tunnistamine kooskõlas seaduse ja puudutatud isiku põhikirjaga. 29.05.2018.a üldkoosolekul vastu võetud otsus p 4, millega tunnistati KÜ põhikiri kehtetuks, tuleb tunnistada kehtetuks. Otsus 2: kinnitada KÜ Nurmiku tee 16 2017.a majandusaasta aruanne
32.Avaldaja leiab, et majandusaruannet ei saa vastu võtta, kuna kulude arvestamine antud perioodil ei ole käinud vastavalt põhikirjale, seadusele ja sõlmitud lepingutele.
33.KrtS § 51 lg-s 1 on sätestatud, et kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele MTÜS § 36 lg-te 1– 4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. MTÜS § 36 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus heakskiidetud aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. MTÜS § 36 lg 3 kohaselt majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.
34.Avaldaja ei ole esile toonud, milles konkreetselt seisneb 2017. aasta majandusaasta aruande vastuolulisus. Avaldaja ei ole esile toonud, millisele põhikirja, seaduse või sõlmitud lepingu
7 (9)
punktile 2017. aasta majandusaasta aruanne ei vasta. Avaldaja ei ole esile toonud, mida oleks pidanud 2017. aasta majandusaasta aruande puhul teistmoodi tegema. Avaldaja ei ole esitanud MTÜS § 36 lg 3 sätestatud nõuet korteriühistule. 2017. aasta majandusaasta aruande osas on andnud seisukoha revident (tl 31). Revidendi järeldusotsuses on revident selgitanud, et majandusaasta aruanne kajastab Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest lähtuvalt andmeid olulises osas õigesti ja õiglaselt, mh ühistu majandusaasta tulemit ja finantsseisundit seisuga 31.12.2017.a. Nimetatud järeldusotsuses on märgitud, et majandusaasta aruandes puuduvad mõningad andmed, kuid tegemist ei ole selliste andmetega, mis lõppkokkuvõttes mõjutaksid majandusaasta aruannet sellisel määral, et seda ei ole võimalik kinnitada. Kohtu hinnangul võib eeltoodust järeldada, et 2017. aasta majandusaasta aruanne vastab seaduses sätestatud nõutele. Avaldaja ei ole tõendanud, millisele seadusest tulenevale nõudele 2017. majandusaasta aruanne ei vasta. Ei piisa üksnes väitest, et majandusaasta ei vasta nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsus 2, millega kinnitati KÜ Nurmiku tee 16 2017.a majandusaasta aruanne, on kehtiv.
35.Kohus märgib, et kohus selgitas avaldajale 02.05.2019.a selgituskirjas täiendavate tõendite esitamise võimalust. Avaldaja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Menetluskude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus jätab avalduse enamuses rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Kohus määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isik ei esitanud menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata ja avaldajalt välja mõista. Kohus määrab puudutatud isiku menetluskulude suuruseks 0 eurot.
39.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
40.TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 617 lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. 8 (9)