Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-4795
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. juuni 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ 2. juuli 2021 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
245 514,16 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ esindajad ringkonnakohtus (registrikood 10332163), lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel, advokaat Janne-Liisa Ottis Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 2. juuni 2021. a kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
Määrata X menetluskulude suuruseks 1920,80 eurot ja mõista see välja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-lt X kasuks.
1(9)
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (hageja) esitas 19. juunil 2012 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 245 514,16 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostja OÜ Consultancy Services (osaühing) juhatuse liige ajavahemikul detsembrist 2010 kuni 6. oktoobrini 2017. Samuti oli kostja osaühingu üks osanikest (1,39% ulatuses, osa nimiväärtusega 2500 eurot). Osaühingu teine osanik oli Kokusan Rasenkan Co Ltd (emaettevõte, 98,6% ulatuses, osa nimiväärtusega 178 000 eurot). Emaettevõtte osas alustati Jaapanis saneerimismenetlus, mistõttu otsustati tütarettevõtte Eestis likvideerida. Osaühingu likvideerijaks määrati vandeadvokaat Jüri Sirel. Kostja on äriühingu rahalisi vahendeid kasutanud osaühingu majandustegevusega mitte seotud eesmärkidel või enda isiklike vajaduste katteks, teinud alusetuid ja vastusooritusi saamata väljamakseid erinevatele isikutele, tasunud osaühingu rahalistest vahenditest enda ja kolmandate isikute reisikulud ning tasunud endale lähetustasusid aja eest, mil ta oli töövälistel reisidel. Sellega tekitas kostja osaühingule kahju 28 947,60 euro ulatuses. Lisaks sõlmis kostja osaühinguga
10.jaanuaril 2013 laenulepingu, millega sai laenu 85 000 eurot, olles laenulepingu sõlmimise ajal osaühingu juhatuse liige. Laenuleping tühine ja kostjal on kohustus saadud raha tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja tekitas osaühingule kahju sellega, kui tegi endale osaühingu arvelduskontolt väljamakseid 40 571,28 eurot selgitusega „osaline võla väljamakse“. Kostja ei ole osaühingule laenu andnud ega teinud muud vastusooritus summas 40 571,28 eurot, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud summa tagastamist. Kostja tasus osaühingu arvelduskontolt perioodil 01. jaanuarist 2013 kuni 21. märtsini 2017 Reisieksperdi AS arveid 14 531,29 eurot. Arvetel kajastatud reisid ei ole olnud kostja tööreisid osaühingu huvides ja tegemist on isiklike ja kolmandate isikute reisidega. Tööga mitteseotud reiside eest lähetustasusid 2510 eurot tasusid tekitas kostja osaühingule kahju. Kostja ei ole andnud osaühingu likvideerijale infot väljamaksete 73 954 eurot kohta. Kostja on osaühingu rahaga tasunud Iirimaa ettevõtte Afrovillage osakapitali eest 21 000 eurot vastusooritust saamata. Samuti on kostja tasunud osaühingu rahaga Afrovillagele ja SM-le
2(9)
erinevate teenuste ja kaupade eest, mis ei ole osaühingu majandustegevusega seotud, samuti ei ole osaühing vastusooritust saanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja tekitanud osaühingule kahju 245 514,16 eurot. Kostja rikkus seadusest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hageja omandas osaühingult loovutamise teel nõuded kostja vastu. Osaühing teavitas kostjat nõude loovutamisest 27. märtsil 2018. Seega on loovutamine kostja suhtes toimunud. Loovutusest tulenevalt on uueks võlausaldajaks hageja. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Osaühing ei loovutanud hagejale hagi esemeks olevaid kahjunõudeid ja alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid summas 160 514,16 eurot ning laenulepingust tuleneva nõude loovutamine on tühine. Loovutamise lepingu punkti 1.1 kohaselt loovutas osaühing kostjaga seonduvalt hagejale üksnes laenulepingust tuleneva nõude. Ülejäänud nõudeid osaühing hagejale ei loovutanud. Laenulepingust tuleneva nõude loovutamine on tühine. Likvideerija sõlmis loovutamise lepingu talle kuuluva äriühinguga (st hagejaga). Samas ei olnud likvideerijal osaühingu nimel hagejaga loovutamise lepingu sõlmimiseks osanike nõusolekut. Kostja osanikuna ei olnud teadlik loovutamise lepingu sõlmimisest. Kostja ei nõustu sellega, et 8. mai 2018 osanike koosolekul kiitsid osanikud loovutamise lepingu heaks. Kostjale teadaolevalt kuulutati Jaapanis 18. aprillil 2018 välja emaettevõtte esindusõiguslik isik. Seega ei saanud C anda 23. aprillil 2018 likvideerijale 8. mai 2018 koosolekul emaettevõtte nimel hääletamiseks vajalikku volitust. Osanike koosolekul hääle andmine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 järgi tahteavaldus (tehing). Kuna likvideerijal puudus osanike koosolekul esindamiseks vajalik esindusõigus, on hääle andmine kui tehing TsÜS § 128 lg 1 alusel tühine. Järelikult anti koosolekul loovutamise lepingu heakskiitmise poolt 0 häält (kostja hääletas vastu). Otsust ei võetud seega vastu ning osanikud ei ole loovutamise lepingu sõlmimist heaks kiitnud. Kostja juhib ka tähelepanu sellele, et 23. aprilli 2018 volikirjas ei ole märgitud, et likvideerijal on pädevus hääletada just loovutamise lepingu heakskiitmise küsimuses. Loovutamise leping on osanike nõusoleku puudumise tõttu ÄS § 181 lg 3 ja § 209 lg 1 alusel tühine. Järelikult ei ole hageja omandanud ka laenulepingust tulenevat nõuet. Kostja leiab lisaks, et ta ei ole osaühingule kahju tekitanud ega alusetult rikastunud. Kostja märkis 5. mai 2020 vastuses kohtule, et 22. märtsi 2018 ja 12. juuli 2018 nõuete loovutamise lepingud on tühised, mistõttu ei ole nõuded hagejale üle läinud (TsÜS § 84 lg 1) ning hageja ei ole kostja suhtes võlausaldajaks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 2. juuni 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja Y tunnistajatasu ja kulud, sh reisikulud kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 29. märtsi 2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
3(9)
Maakohus leidis, et laenulepingust tuleneva nõude ja kahjunõuete loovutamine on osanike heakskiidu puudumise tõttu tühine.
3.1.Esmalt analüüsis maakohus laenulepingust tuleneva nõude loovutamist. Osaühing ja hageja sõlmisid 21. märtsil 2018 nõuete loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas osaühing hagejale tema ja kostja vahel 10. jaanuaril 2013 sõlmitud laenulepingust tuleneva laenunõude kostja vastu (85 000 eurot, millele lisanduvad kõrvanõuded). Pooled vaidlevad, kas loovutus on kehtiv. Maakohus nõustus kostjaga selles, et likvideerija võib sõlmida likvideeritava ühingu vara käsutamiseks lepinguid likvideerijale kuuluva ja likvideerija poolt esindatava äriühinguga vaid tingimusel, et (a) likvideeritava ühingu osanikud on eraldi otsustanud, et antud tehingus võib likvideeritavat ühingut esindada likvideerija (äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 ja § 181 lg 4 koostoimes § 209 lg-ga 1) ning (b) likvideeritava ühingu osanikud on andnud tehingu ja selle tingimuste osas eraldi nõusoleku (ÄS § 181 lg 3 koostoimes § 209 lg-ga 1). Riigikohus on ÄS § 181 lg 3 kohaldamise osas leidnud, et vastav piirang kohaldub ka siis, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme kontrolli all olev äriühing (RKTKo nr 3-2-1-26-17 p 10 ja nr 2-1710474, p 24) või temaga samaväärse majandusliku huviga isik ning juhatuse liikmele nõude loovutamine ei ole osaühingu igapäevane majandustegevus või tehingut ei tehta turutingimustel (RKTKo nr 3-2-174-15, p 12 ja nr 2-17-10474, p 24). Eeltoodud seisukohad kohalduvad maakohtu hinnangul ÄS § 209 lg 1 kaudu ka osaühingu ja likvideerija (ning viimase kontrolli all olevate äriühingute) vahelistele tehingutele. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et F oli osaühingu likvideerija. Nõue loovutati hagejale, kelle ainsaks juhatuse liikmeks ja 75% suuruse osa omanikuks oli F. Seega oli loovutuse saaja (st hageja) likvideerija kontrolli all olev äriühing ja loovutuse tegemiseks pidi likvideerijal olema osanike nõusolek. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud osaühingu nimel hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks osanike eelnevat nõusolekut. Tehing on võimalik ka peale selle tegemist tagasiulatuvalt heaks kiita. Osaühing on võtnud 8. mail 2018 vastu osanike otsuse, millega on loovutus heaks kiidetud. Osanike otsuse tegemisel esindas enamus-osanikku emaettevõte 23 aprilli 2018 C allkirjastatud volikirja alusel hageja (mida omakorda esindas F). Volikiri on väljastatud F-le kui füüsilisele isikule. F on protokolli kohaselt osanike otsuse allkirjastanud enda advokaadibüroo nimel. Kuivõrd koosolekul hääletas isikuliselt F, siis olenemata sellest, kas ta on protokollis kajastatud füüsilise isikuna või hageja esindajana, osales ta koosolekul volituse saajana ning esindas emaettevõtet. Seega ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole 8. mai 2018 osanike otsus tühine. Järgmisena analüüsis maakohus, kas C-l oli õigus 23. aprillil 2018 emaettevõtte nimel volikirja anda. Emaettevõtte äriregistri väljavõtte tõlkest nähtuvalt oli C alates 3. augustist 2017 emaettevõtte direktor (üks kolmest). Ka C ütlustes kinnitas ta, et tal oli äriühingu esindusõigus aastatel 2017-2019. See langeb kokku äriregistris märgituga. Sama äriregistri väljavõtte kohaselt algatati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 8. augustil 2017 kl 13:30 emaettevõtte saneerimismenetlus (mis lõpetati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 16. mail 2018). Järelevalve teostajaks saneerimismenetluses oli O. Äriregistri väljavõttes on märgitud, et emaettevõttel oli keelatud ilma O nõusolekuta teha tehinguid, mis puudutasid emaettevõtte omandis olevat vara ja varaga seotud õiguste üleminekut. C on andnud emaettevõtte nimel enda esindamiseks volikirja F-le 23. aprillil 2018, mil kestis emaettevõtte saneerimismenetlus ja tehinguks oli vajalik järelevalve teostaja O nõusolek. Sellise
4(9)
nõusoleku olemasolu on tõendamata. Kuivõrd C andis volikirja ilma saneerimis-järelevalvaja nõusolekuta, on C antud volitus tühine. Eeltoodust tulenevalt on tühine ka osaühingu osanike 8. mai 2018 otsus, kuivõrd ei ole tõendatud, et osanike koosolek oleks korrektselt kokku kutsutud ning sellel ei osalenud ka 100% osanikest – puudus emaettevõte, kes oli 98,6% suurusega osanik. Kuivõrd puudus osanike heakskiit loovutusele, on loovutus tühine.
3.2.Järgmisena analüüsis maakohus kahjunõuete loovutamist. 12. juulil 2018 vormistati 22. märtsi 2018 nõude loovutamise kokkuleppe lisa 1, millega osaühing kinnitas, et on loovutanud hagejale kostja kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded. Pooled vaidlevad, kas loovutus on kehtiv. Maakohus leidis, et sarnaselt laenulepingust tuleneva nõude loovutusega oli loovutuse saaja (hageja) likvideerija kontrolli all olev äriühing ja loovutuse tegemiseks pidi likvideerijal olema osanike nõusolek. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud osaühingu nimel hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks osanike eelnevat nõusolekut. Ka seda tehingut on võimalik peale selle tegemist tagasiulatuvalt heaks kiita. Osaühing on võtnud 23. juulil 2018 vastu osanike otsuse, millega on loovutus heaks kiidetud. Osanike otsuse tegemisel esindas enamus-osanikku emaettevõte 23. aprilli 2018 C allkirjastatud volikirja alusel hageja (mida omakorda esindas LM). Kohus tuvastas eelnevalt, et C-l ei olnud õigust 23. aprillil 2018 emaettevõtte nimel volikirja anda, kuivõrd äriühing oli saneerimisel ja vara käsutamiseks oli vajalik saneerimis-järelevalvaja O nõusolek. 23. juuli 2018 otsuse vastuvõtmise ajaks oli olukord veelgi muutunud. Emaettevõtte äriregistri väljavõtte tõlkest nähtuvalt algatati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 16. mail 2018 kl 11:30 tema pankrotimenetlus (mis lõpetati Tokyo Ringkonnakohtu otsusega 23. jaanuaril 2019). Pankrotihalduriks nimetati O. Äriregistri väljavõttes on märgitud, et emaettevõte ei saanud ilma O nõusolekuta hallata ettevõtet ja selle vara. Seega sai nõude loovutuseks nõusoleku anda ainult O. Asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks sellise nõusoleku andnud. Eeltoodust tulenevalt on tühine ka osaühingu 23. juuli 2018 otsus, sest ei ole tõendatud, et osanike koosolek oleks korrektselt kokku kutsutud ning sellel ei osalenud ka 100% osanikest. Puudus emaettevõte kellele kuulus 98,6% osaühingu osalusest. Kuivõrd puudus osanike heakskiit loovutusele, on loovutus tühine.
4.Kuna osaühingule kuulunud nõudeid ei ole kehtivalt hagejale loovutatud, ei analüüsinud maakohus, kas nõuded ise on tekkinud või mitte. Hagejal puudub vastavate väidetavate nõuete esitamise õigus kostja vastu. Seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
5.1.Hageja leiab, et laenulepingust tulenev nõue oli kehtivalt hagejale loovutatud. 17. märtsi 2021 kohtuistungil kinnitas C tunnistajana, et tal olid kehtivad volitused emaettevõtte nimel tehingute tegemiseks ning 21. märtsi 2018 nõude loovutamise lepingu allkirjastamiseks. Peale C ütluste kuulamist ning varasemas kohtumenetluses ei arutatud kohtumenetluses O nõusoleku olemasolu või puudumist – tegemist oli asjaoluga, mille osas avaldas maakohus seisukoha esmakordselt otsuses. Maakohtu otsus on üllatuslik.
5(9)
O selgitas 30. juuni 2021 e-kirjas, et Tokyo Ringkonnakohus andis 18. aprillil 2018 välja halduskorralduse, millega määras ajutiseks halduriks advokaat O ning O-l olid emaettevõtte esindamiseks õigused üksnes perioodil 18. aprill 2018 kuni 15. mai 2018. Seega kõik tehingud C poolt enne 18. aprilli 2018 ja peale 15. maid 2018 on kehtivad ning tehingute tegemiseks ei olnud vajalik O nõusolek, nagu maakohus on avaldanud. Seda seetõttu, et C oli emaettevõtte esindaja kuni 18. aprillini 2018 ja alates 16. maist 2018 on ta emaettevõtte president. O e-kirjas avaldatud väiteid kinnitab ka emaettevõtte äriregistri väljavõte. O on kinnitanud, et temal puudusid õigused ja volitused äriühinguga seotud otsuseid vastu võtta või heaks kiita – seda sai teha üksnes C, kes oli alates 4. augustist 2017 kantud emaettevõtte äriregistri andmetesse. Kuivõrd O ei andnud volituste osas omapoolset selgitusi enne 30. juunit 2021, on maakohus Jaapani äriregistris märgitud volitusi ebaõigesti tõlgendanud ning seeläbi jõudnud ebaõigele järeldusele, et 21. märtsi 2018 nõude loovutamise lepingu allkirjastamiseks puudusid C-l volitused ning nõude loovutamist sai teha üksnes O nõusolekul või heakskiidul. Samuti ei olnud menetlusosalistel varasemalt võimalik anda omapoolseid selgitusi ega esitada täiendavaid tõendeid O selgituste osas. Arvestades, et C allkirjastas isiklikult nõude loovutamise lepingu, ei oma tähtsust 23. aprilli 2018 volikirja ja äriühingu 8. mai 2018 osanike otsuse kehtivus, sest 21. märtsi 2018 nõude loovutamise leping ei olnud allkirjastatud üksnes likvideerija ja likvideerijaga seotud äriühingu vahel, nagu maakohus on otsuses avaldanud. Hageja märgib, et C on 13. juulil 2018 ehk peale 15. maid 2018 andnud hagejale samasisulise volituse nagu 23. aprillil 2018, mis kinnitab äriühingu osaniku esindaja tahet kostja vastu esitavate nõuete osas. Lisaks ülaltoodule ei ole olnud vaidlust selles, kas osanike koosolekuid on korrektselt kokku kutsutud või mitte. Äriühingu osanikke esindasid aastatel 2017-2018 toimunud osanike koosolekutel õigusteadmistega isikud ning kaevatava otsuse avalikuks tegemise ajal ega ka apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole äriühingu osanike otsuseid vaidlustatud kohtus. Seega on kõik äriühingu osanike koosolekud korrektselt ja nõuetekohaselt läbi viidud ning maakohus on üllatuslikult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et äriühingu osanike koosolekud on korrektselt kokku kutsutud. Tegemist ei olnud vaidlusaluse asjaoluga ning pooled ei saanud osanike koosoleku kokkukutsumise osas seisukohta avaldada maakohtu menetluse käigus.
5.2.Hageja leiab, et kahjunõuded olid kehtivalt hagejale loovutatud. Maakohus on otsuses üllatuslikult ja ebaõigesti märkinud, et 23. juuli 2018 osanike koosolekul esindas emaettevõtet vandeadvokaat LM C 23. aprilli 2018 volituse alusel. Selle kohta ei ole menetlusosalised maakohtu menetluses seisukohti avaldanud. Hageja selgitab, et vandeadvokaat LM esindas emaettevõtet 23. juuli 2018 osanike koosolekul 13. juulil 2018 antud volituse alusel, mitte 23. aprillil 2018 antud volituse alusel. C-l olid volitused emaettevõtte esindamiseks enne 18. aprilli 2018 ja peale 15. maid 2018, seega on 13. juulil 2018 antud volitus kehtiv ning äriühingu 23. juuli 2018 osanike koosoleku otsus õiguspäraselt vastu võetud. Maakohus on kaevatavas otsuses üllatuslikult leidnud, et hageja ei ole tõendanud tehingute mittevaidlustamist. Maakohtu menetluses ei saanud pooled tehingute mittevaidlustamise tõendamise osas seisukohta avaldada. Lisaks on tehingute mittevaidlustamine negatiivne asjaolu, mida ei ole hagejal võimalik tõendada. Juhul, kui kostja oleks mõnda tehingut või osanike otsust vaidlustanud, siis oleks ta saanud esitada selles osas tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
6(9)
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. I
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.Kuna 21.03.2018 kuupäeva kandev nõude loovutamise leping on allkirjastatud F poolt 22.03.2018, käsitab ringkonnakohus seda kui 22.03.2018 lepingut.
10.Ringkonnakohus jättis 10.12.2021 määrusega asjas juurde võtmata hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Ringkonnakohus jääb määruses toodud seisukohtade juurde.
11.Maakohus ei teinud üllatavat otsust ega ole rikkunud selgitamiskohustust.
11.1.Kostja tugines maakohtu menetluses läbivalt asjaolule, et hageja ja osaühingu vahelised nõude loovutamise 22.03.2018 ja 12.07.2018 lepingud on tühised, kuna selleks puudusid osaühingu emaettevõtjast osaniku saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri nõusolekud. Samuti leidis kostja, et osaühingu osanike 08.05.2018 ja 23.07.2018 koosolekul ei kiidetud nõude loovutamist heaks, kuna koosolekul vastu võetud otsused on tühised. Kostja tugines asjaolule, et C ei saanud anda 23.04.2018 likvideerijale 08.05.2018 koosolekul emaettevõtte nimel hääletamiseks vajalikku volitust. Seetõttu leidis kostja, et hääle andmine kui tehing on tühine (TsÜS § 128 lg 1), sest hageja ei saanud osaleda ega anda häält nendel osanike koosolekutel. Seetõttu pidi hagejale olema selge, et vaieldakse selle üle, kas likvideerijal oli osaniku volitus nõuete loovutamiseks või mitte. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja esitatud tõenditest ei tulenenud saneerimisnõustaja ega pankrotihalduri nõusolek C-le volituse andmiseks.
11.2.Arvestades, et mõlemat poolt esindasid vandeadvokaadid, ei pidanud kohus hagejale selgitama, et ta peab tõendama volitusi, vaid see pidi olema hagejale juba kostja vastuväidetest tulenevalt selge.
11.3.Maakohus on ka selgitanud 16.09.2020 kohtuistungil hageja tunnistaja C ülekuulamise taotlust rahuldades, et tunnistaja ütlustele kaalu andmiseks vajab kohus täiendavat infot selle kohta, kes oli esindusõiguslik isik ja on viidanud, et kohane tõend oleks väljavõte seadusest või põhikirja esindusõiguse osast. Nimetatust tulenevalt pidi hagejal olema selge, et vaidlus käib asjas C-l olnud volituste üle ja üksnes viimase kinnitus, et tal volitused on, ei pruugi olla piisavaks tõendiks, kui äriregistrist nähtuv info on teistsugune.
11.4.Maakohus tuvastas emaettevõtte äriregistri väljavõtte alusel, et 08.08.2017 algatati emaettevõtte saneerimismenetlus, mis lõpetati 16.05.2018 emaettevõtte pankroti väljakuulutamisega. Hageja ei tõendanud maakohtus apellatsioonkaebuse väiteid, et O-l olid emaettevõtte esindamiseks õigused üksnes perioodil 18. aprill 2018 kuni 15. mai 2018 ja C poolt
7(9)
enne 18. aprilli 2018 ja peale 15. maid 2018 tehtud tehingute tegemiseks ei olnud vajalik O nõusolek. Seetõttu ei oma asja lahendamisel määravat tähendust ka alles apellatsioonimenetluses toodud asjaolul, et LM ei esindanud emaettevõtet 23.07.2018 osanike koosolekul mitte 23.04.2018 antud volituse, vaid 23.07.2018 volituse alusel. Hageja pidi maakohtu menetluses aru saama, et 23.04.2018 antud volituse kehtivus on vaidluse all, kuid ei toonud eelnimetatud asjaolu esile ega esitanud ka vastavat tõendit. Samas ka nimetatud ajal C-l volituste olemasolu emaettevõtte esindamiseks ei ole hageja tõendanud. Seetõttu on põhjendatud maakohtu järeldus, et LM-le antud volitus ei ole kehtiv ja 23.07.2018 osanike koosoleku otsus ei ole vastu võetud. Hageja ei tõendanud maakohtu menetluses, et C poolt nõude loovutamise lepingu allkirjastamisel 22.03.2018, samuti 13.07.2018 volituse andmisel (mis on samasisuline 23.04.2018 volitusega) oli viimane emaettevõtte esindusõiguslik isik.
12.Iseenesest on põhjendatud hageja seisukoht, et tuginedes vaidlusaluste koosolekute otsustele ja nende mittevaidlustamisele ei saanud hageja tõendada negatiivset asjaolu ehk otsuste vaidlustamist. Kolleegium leiab, et see ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kuna kostja saab tugineda koosolekute otsuste tühisusele praeguses menetluses ka siis, kui ta otsuseid ei vaidlustanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tehingud ei eeldanud nende vaidlustamata jätmist, vaid selget nõusolekut ja heakskiitu. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. II
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate menetluskulude suuruse (TsMS § 175 lg 1).
13.1.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1764 eurot (käibemaksuga) kokku 10h 30min eest. Nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: töötas läbi maakohtu otsuse ja kommenteeris seda kliendile 30min; töötas läbi apellatsioonkaebuse ja selle lisad 45min; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga 7h 15min; kohtuistungiks ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 2h. Lisaks on hageja palunud arvestada kohtuistungile kulunud ajaga, mis protokolli kohaselt oli 56min. Seega on ajakulu kokku koos istungiga 11h 26min.
13.2.Hageja vaidles kostja lepingulise esindaja kuludele vastu ja leidis, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks saab olla maksimaalselt 3h 30min (7h 15min asemel). Istungiks ettevalmistamise ja nimekirja koostamise osas 1h (2h asemel), kuna esindaja oli varasemalt kõikige menetlusdokumentidega tutvunud. Hageja leiab, et vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas ja mahukas, et õigustaks kostja esindaja tunnitasu suurust (140 eurot, millele lisandub käibemaks).
13.3.Kolleegium leiab, et kostja esindaja ajakulu on taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu, et tegemist on vaidlusega, kus tuleb kohaldada välismaa õigust. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et hageja esitas esmakordselt apellatsioonimenetluses mitmeid uusi tõendeid, mida kostja esindaja polnud saanud maakohtu menetluses analüüsida ja nende suhtes seisukohta võtta, mistõttu apellatsioonkaebusele vastamiseks võis kuluda tavapärasest rohkem aega.
8(9)
13.4.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 140 eurot (lisandub käibemaks). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat.
13.5.Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena (11h 26min*140) *1,2 = 1920,80 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.