Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
07. oktoober 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-16-18385
Tsiviilasi
Võlgnik U.E (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: U.E (pankrotis), (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Võlausaldajad:
Ärakuulamine
12.05.2025
menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule 13.03.2018; 05.02.2019; 23.01.2020; 26.01.2021, 19.01.2022, 12.01.2023 aruanded. Esitatud aruannetes ja avalduses on antud ülevaade võlgniku sissetulekutest. 17.01.2024 esitas U.E taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
perioodil 04.09.2017–31.12.2017 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Aruandes märgib võlgnik, et töökoht puudub, on Eesti Töötukassas arvel, sissetulekuks on üksnes töövõimetushüvitis (dtl 111-112).
-
perioodil 01.01.2018–31.12.2018 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Koos aruandega esitas Eesti Töötukassa teatise, mis kinnitab, et võlgnik U.E on töötuna arvel alates 2
13.07.2016 ning U.E pole töötuna arveloleku ajal saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Lisaks esitas võlgnik dokumendid määratud puude kohta ja pensionitunnistuse kohta. Aruandes märgib võlgnik, et töökoht puudub, on Eesti Töötukassas arvel ja jaanuar-märts 2018 osales tööharjutusel, sissetulekuks on jätkuvalt töövõimetushüvitis, tervise probleemid takistavad püsiva töökoha leidmist. Aruandele lisatud pangakonto väljavõtted perioodide 04.09.2017–31.12.2017 ja 01.08.2018-31.12.2018 kohta (dtl 127-139). -
perioodil 01.01.2019–31.12.2019 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Sissetulekuks on üksnes töövõimetuspension ja puude toetus. Aruandele on lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2019-30.12.2019 (dtl 142-152).
-
perioodil 01.01.2020–31.12.2020 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Aruandele lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta (dtl 165-176).
-
perioodil 01.01.2021–31.12.2021 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Aruandes on võlgnik märkinud, et on töövõimetuspensionär ja tal on raske puue, mistõttu ei ole võimeline tegelema tulutoova tegevusega, terviseprobleemide süvenemise tõttu. Aruandele lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta (dtl 178-185).
-
perioodil 01.01.2022–31.12.2022 võlausaldajale väljamakseid võlgnik teinud ei ole. Aruandele lisatud pangakonto väljavõte perioodi 01.01.2019–31.12.2020 kohta (dtl 193-203).
Kohus leiab, et võlgnik mõislikult tegelenud tööotsimisega. Võlgnik on alates 13.07.2016 registreeritud tööotsijana. Kohustuste vabastamise menetluse ajal on kontole laekunud 10.11.2017, 10.12.2017, 04.01.2018, 17.12.2019 tööharjutuse sõidukulu ja stipendium (dtl 132, 134, 149), mis näitavad, et võlgnik on tegelenud mõistlikult töö otsimisega. Usutavad on võlgniku selgitused, et töö leidmist on raskendanud asjaolu, et ta on 60% ulatuses töövõimetu. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et alates 2020.aastast on ta 100% töövõimetu ja talle on määratud raske puude aste (12.05.2025 menetlustoimingu protokoll, dtl 272). Eeltoodut arvestades on võlgnik püüdnud tööd otsida, tervislikel põhjustel ei ole tööd leidnud ega saanud töötada. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik on jätnud võlausaldajatele üle andmata PankrS § 173 mõttes tulu, millele saanuks sissenõuet pöörata. U.E-na poolt esitatud aruannete ja pangakonto väljavõtete kohaselt on kogu menetluse vältel tema sissetulekuks olnud üksnes töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. U.E-le on määratud keskmine puude aste ning võlgnik on kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puudega isiku kaardi nr XXX (kehtib 31.10.2017– 12.08.2033). Samuti on võlgnik esitanud kohtule pensionitunnistuse nr XXX, millest nähtub, et võlgnikule on määratud töövõimetuspension 60% (alates 01.01.2002–31.08.2031) (dtl 130-131). Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2 ja 6 1 alusel puudega inimese sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele ei saa pöörata sissenõuet. Seega selles osas ei olnud U.E-l kohustust väljamakseid teha. Võlgnik ei ole suutnud lähtuvalt oma sissetulekutest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohtu hinnangul ei ole vähetähtsad võlgniku viited tervislikule seisundile. Võlgniku on selgitanud, et tal on tuvastatud raske liikumisfunktsiooni kõrvalekalle ning liikumiseks vajab invaabivahendit, mida rendib Invaru OÜ-st (dtl 219). Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et tema tervislik seisund on ajas pidevalt halvenenud ja tervislikust seisundist tulenevalt ta ei ole ta tööd leidnud ning enam saa töötada. Võlgnik selgitas, et oma väikese sisstuleku ja tervisega seotud probleemide tõttu ei ole ta saanud täita oma kohustusi võlgnike ees. Eeltoodut arvestades on võlgnik kogu menetluse ajal olnud töövõimetu. 2023.a esitatud aruandes on võlgnik märkinud, et on kogumispensioni rahad välja võtnud summas 2389,99, mis sisaldab töövõimetoetust ja sotsiaaltoetus (dtl 194). Pangakonto väljavõttest aga järeldub, et võlgnik on 05.05.2022 teinud väljamakse oma enda kogumishoiuselt summas 1000 eurot, 16.05.2022 väljamakse kogumishoiuselt 500 eurot ja 27.05.2022 teinud väljamakse kogumishoiuselt summas 350 eurot (dtl 197-198). Seega on võlgnik kogumishoiuselt teinud väljamakse summas 1750 eurot. 3
Ärakuulamisel võlgnik selgitas, et nimetatud raha läks tervise katteks. Samuti selgitas võlgnik, et tervislik seisund on järjest halvenenud ja alates 2020.a on ta 100% töövõimetu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgnikule on alates 1993.aastast määratud töövõimetus. 2013.aastast lisandus põlvetrauma ning võlgnikule määrati töövõimetus 60% ulatuses (dtl 16) ja alates 2020.aastast määrati võlgnikule töövõimetus 100%. Kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Kohtu hinnangul on ustavad võlgniku selgitused, et tema tervislik seisund ei parane, vaid on pigem halvenevas seisundis ning hoiuselt tehtud väljamaksed on ta kasutanud tervise katteks. Sellest tulenevalt on käesolevaks ajaks lõppenud võlgniku jaoks võimalused võlausaldajate nõudeid edaspidiselt täita. Kohus on arvamusel, et võlgnikele ei saa panna menetluses ebarealistlikke ootusi tulu teenimiseks. Eeltoodut kogumis hinnates ei ole kohtu arvates võlgnik kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustusti rikkunud (millest kohus ei ole teadlik), ei ole ta seda teinud süüliselt. Võlgnikult ei saanud oodata töökoha leidmist ja suurema tulu teenimist. Võlgnik pole vara varjanud ega süüliselt eelistanud ühtesid võlausaldajaid teistele. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu 30.10. 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19).
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.