Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud M J esitas 17.10.2021 Harju Maakohtule avalduse OÜ VEMAR SERVICE (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 20.02.2020 seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega. Puudutatud isikul on jaotamata vara, s.o kinnistule registriosa numbriga xxx (xxx) on seatud hüpoteek summas 10 000 eurot puudutatud isiku kasuks. Avaldaja on puudutatud isiku endine juhatuse liige ja osanik. Avaldaja palub algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning likvideerijaks määrata avaldaja. Juhul kui kohus leiab, et avaldaja likvideerijaks ei sobi, siis alternatiivselt määrata likvideerijaks M K. Avaldaja palub 16.11.2021 avalduse täienduse kohaselt esimeses järjekorras kaaluda võimalust asendada puudutatud isiku nõusolek hüpoteegi kustutamiseks kohtumäärusega. Sellisel juhul puuduks vajadus likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus vastab seaduse nõuetele. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avalduses on märgitud, et avaldaja soovib enda ärakuulamist. TsMS § 477 lg 4 kohaselt menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Kohus leiab, et avaldaja ärakuulamiseks on piisavad avaldaja kirjalikult esitatud seisukohad, sh on kohus 12.11.2021 määrusega küsinud avaldajalt täiendavaid selgitusi ning avaldaja on need 16.11.2021 kirjalikult esitanud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks avaldajat täiendavalt suuliselt ära kuulata. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistrist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja osanik, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isik. Kinnistusraamatust nähtub, et kinnisasjale registriosa numbriga xxx (xxx) on seatud hüpoteek summas 10 000 eurot puudutatud isiku kasuks. Nimetatud kinnisasi kuulub avaldajale. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija.

Avaldaja on palunud primaarselt kaaluda puudutatud isiku kohustamist tahteavalduse andmiseks, et hüpoteek kustutada, sest sellega langeks likvideerimismenetluse läbiviimise vajadus ära. Kohus leiab, et sellist võimalust seadus kustutatud ühingu puhul ette ei näe. Kohus jätab avaldaja primaarse nõude tahteavalduse andmiseks kohustamiseks rahuldamata ning rahuldab avalduse alternatiivse nõude osas, algatades likvideerimismenetluse. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks ennast. Avaldaja on märkinud, et oli kustutamise ajal puudutatud isiku juhatuse liige, kuid ettevõtte enamusosalus kuulus siiski V Jle, kelle tegevusetuse tõttu ettevõte aastaid ei toiminud ja avaldaja hoidis silma peal vaid hädavajalike toimingute tegemisel, isegi võlgnevuse Maksuametile tasus omadest vahenditest. Hüpoteek jäi kustutamata asjaoludel, et korteriomanik ei elanud Eestis ja tema elukohta ei õnnestunud tuvastada. Avaldaja valduses on puudutatud isiku dokumendid, avaldajal on juriidiline haridus. Kohus leiab, et avaldaja ei ole veennud kohut, et avaldaja on likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik. Puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega olukorras, kus avaldaja oli juhatuse liige, st avaldaja kohaselt juhatuse liikme kohustusi ei täitnud. Määratav likvideerija peab olema suuteline likvideerimismenetluse läbiviimiseks vastavalt seaduse nõuetele, selleks ei ole piisav üksnes puudutatud isiku nimel tahteavalduse andmine hüpoteegi kustutamiseks. Kohus ei pea sobivaks ka avaldaja nimetatud alternatiivset kandidaati M. K. Äriregistrist ei nähtu, et ta oleks varasemalt likvideerijana tegutsenud. xxx on registrist kustutatud seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega registripidaja algatusel ajal, kui M. K oli nimetatud ühingu juhatuse liige. Kohus ei ole veendunud avaldaja ega M. Ki suutlikkuses likvideerimist vajalikul tasemel korraldada, mistõttu kohus kumbagi neist puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Kohtu deposiiti on tasutud ettemaks 300 eurot likvideerimismenetluse kulude katteks ning likvideerijale tasu maksmiseks. Pankrotihaldur I. Lepsoo on 01.12.2021 andnud nõusoleku puudutatud isiku likvideerija ülesannete täitmiseks. Kohus määrab puudutatud isiku likvideerijaks pankrotihaldur I. Lepsoo. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 11. oktoobriks 2022, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna puudutatud isik kustutati registrist ajal, kui avaldaja oli juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.