Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-16366
Tsiviilasi
Narva linn, XXXXX korteriühistu Lititševskilt võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linn, XXXXX korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja/avaldaja: Narva linn, XXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
esindajad
avaldus
Andrei
Vastustaja/puudutatud isik: Andrei Lititševski (isikukood
XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. septembri 2021 määrus osaliselt Andrei Lititševskilt väljamõistetava viivise suuruse osas (resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja menetluskuludelt välja mõistetava viivise osas (resolutsiooni p 6). Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Lugeda Viru Maakohtu 27. septembri 2021 määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada Narva linn, XXXXX korteriühistu avaldus osaliselt.
2.2.Välja mõista Andrei Lititševskilt Narva linn, XXXXX korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus perioodi 5. jaanuar 2017 kuni 5. oktoober 2020 eest 1391,75 eurot.
2.3.Välja mõista Andrei Lititševskilt Narva linn, XXXXX korteriühistu kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 1391,75 eurot.
2.4.Jätta rahuldamata Narva linn, XXXXX korteriühistu viivisenõue põhinõuet ületavas osas.
2.5.Andrei Lititševski menetluskulud jätta Andrei Lititševski kanda. 80% Narva linn, XXXXX korteriühistu menetluskuludest jätta Andrei Lititševski kanda ja 20% Narva linn, XXXXX korteriühistu menetluskuludest jätta Narva linn, XXXXX korteriühistu enda kanda. Maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
3.Rahuldada Narva linn, XXXXX korteriühistu määruskaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Narva linn, XXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 6. novembril 2020 avalduse Andrei Lititševskilt (puudutatud isik) 3765,10 euro (põhivõlg 2691,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1073,35 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri nr X aadressil XXXXX, Narva omanik ja korteriühistu liige.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud tasumata kommunaalteenuste arved perioodil jaanuar 2017 kuni oktoober 2020. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista: 1) 2691,75 eurot põhivõlgnevusena perioodi 5. mai 2019 - 5. november 2020 eest; 2) 1073,35 eurot viivisena perioodi 5. jaanuar 2017 - 5. oktoober 2020 eest; 3) viivised 0,07% iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 2691,75 eurot alates 6. novembrist 2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni;
3.Puudutatud isik esitas kohtule tõendina maksekorralduse, et ta on tasunud avaldajale 700 eurot 10. märtsil 2021 ja 600 eurot 22. märtsil 2021. Puudutatud isik ei soovinud võlgnevuse summat vaidlustada, ning tunnistas, et peab enda tarbitud teenuste eest tasuma. Puudutatud isik esitas vastuväite viiviste osas ja leidis, et viivise arvestus on ebaselge. Esmalt tuleb tasuda viivis ning alles seejärel põhivõlgnevus. Viivis määraga 0,07% päevas on puudutatud isiku hinnangul liiga kõrge viivisemäär ning ta peab mõistlikuks viivisemääraks 0,025% päevas.
4.Avaldaja esitas 7. aprillil 2021 kohtule nõude täpsustuse. Avaldaja eitas suulist kokkulepet viiviste osas korteriühistu ja puudutatud isiku vahel. Korteriühistul on olemas kord, mille kohaselt esitab korteriühistu liige juhatusele kirjaliku taotluse viiviste ümberarvestamiseks pärast põhivõla tasumist. Puudutatud isik ei ole seda võimalust kasutanud. Avaldaja täpsustas, et põhinõude suuruseks on pärast 10. märtsi ja 22 märtsi 2021 tasumisi 1391,75 (2691,75 – 1300) eurot ning viiviste võlgnevus on 1375,18 eurot. Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on kokku 2766,93 eurot. Avaldaja jääb viivisenõude juurde, sest puudutatud isiku käitumine on pahauskne, elades pikema aja jooksul teiste korteriomanike arvel. Viivis on arvestatud võlgnevusest põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2.4. Avaldaja on seisukohal, et tal on aegumistähtaja piires õigus nõuda viivist kogu perioodi eest, s.t alates 2017. aastast.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse perioodi 5. jaanuar 2017 – 5. oktoober 2020 eest 1391,75 eurot, 7. aprilliks 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 561,49 eurot, viivise alates 8. aprillist 2021 põhinõudelt (s.o 1391,75 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja menetluskuludest jättis kohus puudutatud isiku kanda 80% ja 20% avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus selgitas, et avaldus on esitatud korteriomandiga seotud majandamiskulude võlgnevuse ja viiviste nõudes, kus osa võlgnevusest ja viivistest on tekkinud enne 1. jaanuari 2018. Seega on enne 1. jaanuari 2018 tekkinud asjaolude osas vaidluse lahendamisel kohaldatavaks õiguseks kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) ning alates 1. jaanuarist 2018 tekkinud asjaolude osas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isik on jätnud perioodil veebruar 2020 kuni oktoober 2020 tasumata majanduskulude arved. Avaldaja nõuab põhivõlgnevust 1391,75 eurot ning viivist 1375,18 eurot perioodil 5. november 2017 – 7. aprill 2021. Lisaks soovis avaldaja edasiulatuvat viivist 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 8. aprillist 2021. Viiviste võlgnevust on kujunenud varasemate arvete tasumata jätmise tõttu alates 5. novembrist 2017. Kohus on tuvastanud arvete koondtabelist, et avaldaja on esmalt lugenud tasutuks põhivõlgnevuse. Viivise võlgnevused on senini puudutatud isiku poolt tasumata. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Samuti on avaldaja esitanud nõude aluseks olevad dokumendid majanduskulude kujunemise kohta. Puudutatud isik on põhinõudega nõustunud
24.märtsil 2021 istungil, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks avaldaja põhinõuet täiendavalt analüüsida (TsMS § 231 lg 2) ja leidis, et selles osas tuleb avaldaja nõue rahuldada. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista viivised 1375,18 eurot perioodil 5. jaanuar 2017 – 7. aprill 2021 ja edasiulatuva viivise. Viivist on avaldaja arvestanud põhimääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest lähtudes korteriühistu põhikirja punktist 5.2, mille
kohaselt kohustuvad ühistu liikmed tasuma viivist üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (kuid mitte rohkem, kui 0,07% viivitamise iga päeva eest). Avaldaja ei ole esitanud tõendit üldkoosoleku poolt kehtestatud viivise suuruse osas, seega lähtus maakohus seaduses sätestatud viivisemäärast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Lähtudes avaldaja poolt esitatud viiviste arvestusest ning arvestades viivist alates 1. jaanuarist 2018 leidis maakohus, et kokku on puudutatud isik kohustatud tasuma viiviseid 561,49 eurot. Kohus tegi arvestuse viivisekalkulaator.ee abil. Kohus selgitas, et 3. jaanuaril 2018 laekunud maksetelt mõistab kohus välja viivise kahe erineva määra alusel, s.t kuni 31. detsembrini 2017 0,07% päevas ja alates 1. jaanuarist 2018 0,022% päevas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja palub tühistada Viru Maakohtu 27. septembri 2021 määrus punktide 1, 3, 4 ja 5 osas ning teha selles osas uus määrus, millega rahuldada avaldus täielikult. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja viivisevõlg 1375,18 eurot seisuga 7. aprill 2021 ja viivis 0,07% iga viivitatud päeva eest alates 8. aprillist 2021 põhinõudelt (1391,75 eurolt) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Viivise määra ja suuruse arvestamisel leidis maakohus valesti, et kui avaldaja ei ole põhikirja juurde esitanud tõendit üldkoosoleku poolt kehtestatud viivise suuruse osas, on kohtul võimalik lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast. Seadus ei sätesta, et korteriühistu põhikirja punktid tuleb täiendavalt kehtestada üldkoosoleku otsustega ilma milleta nad ei kehti. Maakohus ei viidanud millisele õigusnormile ta seejuures tugines. Avaldaja on seisukohal, et kui põhikiri on registreeritud mittetulundusühistute registris 1. augusti 2002 üldkoosoleku otsuse alusel, on see tõend, et korteriühistu põhikiri on kehtestatud üldkoosoleku otsusega, seega viivise määr on 0,07% päevas (p 5.2. alapunkt 4). Kohus pidi lähtuma avaldaja põhikirjast. Maakohus on valesti rakendanud viivise määra 0,022% päevas. Riigikohus on tsiviilasja nr 2- 17-131006 lahendi punktis 16 selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad. Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt puudutatult isikult väljamõistetava viivise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatult isikult avaldaja kasuks välja viivise 1391,75 eurot (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Ringkonnakohus tühistab ebatäpsuse kõrvaldamiseks ka resolutsiooni p-i 6, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja viivise menetluskuludelt. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avalduse osaliselt rahuldamata. Avaldaja palub rahuldada viivisenõue alates 5. jaanuarist 2017 kuni põhinõude
täitmiseni (1391,75 eurot) määraga 0,07% päevas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
9.Maakohus on õigesti leidnud, et kuni 31. detsembrini 2017 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriühistuseadus ja korteriomandiseadus ning alates 1. jaanuarist 2018 tekkinud nõuete osas kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Avaldaja 1. augustil 2002 kinnitatud põhikirja p 5.2 alapunkt 4 järgi on maksekohustuse täitmisega viivitamise korral ühistul õigus nõuda liikmelt viivitusintresside tasumist 0,07% ulatuses viivitatud maksesummalt päevas (I kd tl 9). Avaldaja on sellises määras ka viivist arvestanud. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1375,18 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt määraga 0,07% päevas. Ringkonnakohus nõustub avaldaja põhjendustega, et KrtS § 42 lg 1 ei ole imperatiivne säte (Riigikohtu 23. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006). Seadusjärgse viivisemääraga ei piiranud seadusandja tehinguosaliste õigust kehtestada tehinguga seadusest erinev määr. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivist põhinõuet ületavas määras, sh jooksvat viivist alates kohtumääruse tegemisest. Kuigi puudutatud isik ei ole otsesõnu taotlenud viivise vähendamist, on puudutatud isik maakohtus 24. märtsi 2021 kohtuistungil rõhutanud, et taotletud viivis on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik sellega väljendanud mittenõustumist viivisenõudega ning tahet viivisenõuet vähendada. Viivise alandamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 20). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tasumisele kuuluv viivise summa ebamõistlikult suur ning see tuleb vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige puudutatud isiku kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja praeguses vaidluses põhinõudest suuremat viivisenõuet põhjendanud, põhinõude osaline lõppemine menetluse kestel ei anna alust väljamõistetavast põhinõudest suurema viivise väljamõistmiseks. Puudutatud isik tasus avaldajale 700 eurot 10. märtsil 2021 ja 600 eurot 22. märtsil 2021. Tulenevalt võlgnevuse osalisest tasumisest loobus avaldaja 7. aprillil 2021 põhinõudest 1300 euro ulatuses. Seega jäi põhinõude suuruseks 1391,75 eurot. Avaldaja poolt esitatud viivisearvestuse (I kd tl 64) järgi ületaks käesolevaks ajaks viivisenõue põhinõuet. Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudega samas määras, so 1391,75 eurot. Ringkonnakohus jätab edasiulatuva viivisenõude rahuldamata.
10.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsioonist välja punkti 6. Tegemist on ebatäpsusega. Olukorras, kus maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud ning puudutatud isikult välja ei mõistnud, ei ole võimalik puudutatud isikult välja mõista viivist nõudelt, mida veel olemas ei ole.
11.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus ja alus menetluskulude jaotuse muutmiseks maakohtu menetluses
(TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, mistõttu on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud osaliselt tema enda kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest määruskaebust ei rahuldatud täielikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.