Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt avaldaja Tallinn, Jahu tn 1 korteriühistu valitseb korterelamut Jahu tn 1, Tallinn. Puudutatud isik on korteriomandi asukohaga Jahu tn 1-x, Tallinn omanik ning avaldaja liige. Puudutatud isiku omandis olev korteriomand on korteriomandina vormistatud garaaži koht. Avaldaja esitab korterelamu Jahu tn 1 omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arved on hõlmanud endas järgnevaid kululiike: hooldustasu (garaaž), haldustasu (garaaž), korrashoid (garaaž), remondifond (garaaž) ja üldelekter (garaaž). Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 4.2.8 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, makseteatisel märgitud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid ning elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh kütte, vesi ja kanalisatsioon jm) eest makseid põhikirjas või üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse katastris märgitud korteri pind. Puudutatud isik ei ole enda kohustusi avaldaja ees nõuetekohaselt täitnud, kuna ei tasu temale esitatavaid arveid korteriühistu asutamise ajast, s.t. alates 2018 aastast. Avaldaja nõude perioodiks on 01.03.2018-31.08.2021. Seisuga 01.10.2021 moodustab puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees 1252,33 eurot, millest on põhinõue 1210,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 41,80 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse summas 1210,53 eurot, viivise 41,80 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisele kuuluvast põhinõudest käesoleva avalduse esitamise päevast alates kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik seisukohta avalduse osas esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. E-kinnistusraamatu väljavõttega on tuvastatud, et puudutatud isik on korteriomandi Jahu tn 1x, Tallinn omanik (dtl 39-40), olles avaldaja ehk Tallinn, Jahu tn 1 korteriühistu (dtl 38) liige. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 4.2.8 ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, makseteatisel märgitud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid ning elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh kütte, vesi ja kanalisatsioon jm) eest makseid põhikirjas või üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse katastris märgitud korteri pind: 4.2.8.13 Hooldustasu (garaaž) - vastavalt üldkoosolekul kinnitatud Majanduskavale proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1m2 kohta; 4.2.8.14 Haldustasu (garaaž) - vastavalt üldkoosolekul kinnitatud Majanduskavale proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1m2 kohta; 4.2.8.15

Remondifond (garaaž) - vastavalt üldkoosolekul kinnitatud Majanduskavale proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1m2 kohta; 4.2.8.16 üldelekter (garaaž) - vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatakse võrdselt korteriomandite vahel; 4.2.8.17 Korrashoid (garaaž) - vastavalt üldkoosolekul kinnitatud Majanduskavale proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1m2 kohta; 4.2.8.18 Hoone (kinnistu) kindlustus - vastavalt kindlustuskaitset pakkuva ettevõttega sõlmitud lepingule proportsionaalselt korteriomandi suurusele 1m2 kohta ning tasutakse remondifondist; 4.2.9 maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist seadusega kehtestatud korra ja määra järgi. Viiviste tasumisest võib Ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega (dtl 43). Avaldaja 22.09.2020 üldkoosolekul on otsustatud koguda remondifondi lisatasu garaažikoha omanikelt 14,14 eurot/m2 kohta (dtl 65-87). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule on igakuiselt esitatud arveid vastavalt tema eriomandisse kuuluva 13,9m2 pealt osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks alates 2018.a märtsikuu esitatud arvest kuni 2021.a augustikuu arveni (k.a) summas 1055,78 eurot, sh viivis 41,80 eurot (dtl 88-131). Alates 31.10.2021 arvest nr J12011293A (dtl 120) on arvetel mh kajastatud remondifondi lisatasu jääk summas 196,55 eurot (pole arvestatud põhisummade hulka arvel), mis otsustati avaldaja 22.09.2020 üldkoosolekul. Puudutatud isik ei ole nimetatud võlgnevusi avaldajale tasunud. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isikud on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud avaldaja arvete alusel tasumisele kuuluvad summad arvetel märgitud tähtajaks või seniajani, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks võlgnevus kokku summas 1252,33 eurot, sellest 1210,53 eurot põhinõue ja 41,80 eurot viivis. Avaldaja palub lisaks välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisele kuuluvast põhinõudest käesoleva avalduse esitamise päevast alates kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna vaidlust ei ole, et puudutatud isik on viivituses põhivõlgnevuse 1 210,53 euro tasumisega avalduse esitamisest käesoleva ajani, siis on põhjendatud puudutatud isikult välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 1 210,53 eurolt alates avalduse esitamisest, s.o. 12.10.2021 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt korteriomandi majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1 tuli asi vaadata läbi hagita menetluses. Seetõttu kuulus käesolevalt asjalt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskuludeks on õigusabiga seotud kulu 366,50 eurot käibemaksuta (menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20,00 eurot; materjalidega tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine, 1 tund 110,00 eurot; avalduse koostamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule esitamine, kokku 2,0 tundi x 110 eurot 220,00 eurot; menetluskulude nimekirja koostamine 0,15 tundi x 110 eurot 16,50 eurot). Kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagita kohtumenetluseks,

siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud avaldaja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 3,15 h on arvestades esitatud avaldust ja sellele lisatud tõendeid põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot käibemaksuta. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 252 eurot, so 3,15x80. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 322 eurot, so riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja õigusabikulu 252 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.