Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Kaisa Margus Eva-Liis Bome 16.10.2025, Tallinn 2-24-3425
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Mööbliekspert 11554479)
esindajad
Mööbliekspert pankrotimenetlus
Paigaldus
OÜ
Paigaldus
OÜ
(pankrotis) (registrikood
Pankrotihaldur: Urmas Tross (e-post XXX) Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Võlausaldaja
Rahuldamata nõue (eurodes)
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (70000349)
129 000,21
Soome Maksuamet (Verohallinto)
490 394,12
941,64
515,54
1504,42
2536,33
13,44
2431,50
4223,49
205,85
2727,52
2259,32
636 753,38 Soome Maksuameti nõude osas kehtib võlgniku vastuväide. Ülejäänud nõuetele võlgnik vastuväiteid ei esitanud.
Kohus kuulutas 15.04.2024 määrusega välja Mööbliekspert Paigaldus OÜ (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi.
Pankrotihaldur esitas 12.08.2025 kohtule aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse edasiste kulude katteks. Aruande esitamise ajal on hinnatava pankrotivara suurus 0 eurot. Võlgnikul on varaline nõue summas 6829,44 eurot kolmanda isiku pankrotimenetluses, kus laekumisi ei ole olnud. Halduri hinnangul esines menetluses aluseid täiendavate nõuete esitamiseks, sh juhatuse liikme vastu, kuid võlausaldajad ei olnud nõus vastavaid hagisid finantseerima. Vara puudumise tõttu hagisid menetluses esitatud ei ole. PankrS § 146 väljamaksed puuduvad, sest kindlaksmääratud ajutise halduri tasu on vara puudumise tõttu välja maksmata. Haldur taotleb ka pankrotihalduri tasu kindlaksmääramist. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Menetluses ei olnud panditud vara, mida müüa. Menetluses ei ole müümata pankrotivara. Halduri hinnangul pani võlgniku juhatuse liige toime rasked juhtimisvead ja põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Haldur esitas kuriteoteate, kuid kriminaalasi jäeti algatamata. Pankrotihaldur oli seisukohal, et pankrotimenetluse jätkamiseks tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda kulude katteks deposiiti summas 9000 eurot.
Kohus määras 13.08.2025 võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 9000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 10 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. 2
Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
Pankrotimenetluse lõpetamine
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 punkti 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (PankrS § 158 lg 1). Pärast PankrS § 158 lg 2 nimetatud toimingute tegemist peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (PankrS § 158 lg 3). Kohus lõpetab pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158 lg 4 esimene lause). Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena (PankrS § 158 lg 6).
Pankrotihaldur esitas kohtule teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud andmed kinnitavad seda. Võlgnikul puudub vara, mille arvel tasuda ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu. Võlgnikul on nõue pankrotis oleva kolmanda isiku vastu, kuid puudub kindlus, et selle nõude katteks on võimalik saada väljamakse. Nõude summa ei ole ka piisav, et katta ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu. Halduri hinnangul oleks võlgnikul küll võimalik esitada täiendavaid nõudeid, sh juhatuse liikme vastu, kuid võlgnikul puuduvad rahalised vahendid selliste nõuete esitamiseks ning võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut nende nõuete esitamist finantseerida. Seega esineb raugemise olukord. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 158 lg 6 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 158 lg 4 esimese lause alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks (PankrS § 168). Soome Maksuameti nõude suhtes kehtib võlgniku vastuväide (04.12.2024 määrus), mistõttu selle nõude osas ei ole käesolev määrus täitedokument (PankrS § 168).
Halduri hinnangul pani võlgniku juhatuse liige toime raske juhtimisvea ja põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Haldur esitas ka kuriteoteate, kuid kriminaalasja ei algatatud (vt dtl 7122 jj). 3
PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku kustutamist registrist.
ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidjat puudutav on seaduses ettenähtud.
Menetluskulud Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4). Pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Pankrotimenetluse kuluks on muu hulgas halduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 3).
Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 65 lg 1). Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi (PankrS § 65 lg 2 teise lause).
Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 ja § 66 1 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel (PankrS § 65 lg 12).
Pankrotihaldur palub määrata oma töötasuks 9900 eurot (käibemaksu ei lisandu). Haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 82,50 tundi. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust käesolevas asjas (sh vajadust teha palju tööd seoses töötajate ja Soome Maksuameti nõudega ning et haldur esitas ka kuriteoteate) ning halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Pankrotihalduri tunnitasu 120 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab halduri tasuks 9900 eurot (82,50 × 120).
Pankrotihalduri taotluse lahendamine
Pankrotihaldur on esitanud taotluse, et kohus mõistaks ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu välja võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus jätab taotluse rahuldamata, sest selle rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
Haldur viitab taotluse õigusliku alusena ÄS § 187 lõikele 4. Viidatud säte ei võimalda pankrotihalduril nõuda pankrotimenetluses võlgniku juhatuse liikmelt oma tasu hüvitamist. ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 alusel võib pankrotihaldur esitada juhatuse liikme vastu 4
eraldi hagimenetluses kahju hüvitamise nõude osaühingu nimel. Sellise hagi esitamisel tuleb tasuda ka vastav riigilõiv. Käesoleval juhul ei esitanud haldur sellist hagi, sest selleks puudusid rahalised vahendid ning võlausaldajad ei olnud nõus sellise hagi esitamist finantseerima. Pankrotimenetluse raames kohus juhatuse liikme vastu esitatavat kahju hüvitamise nõuet ei menetle.
Erinevalt halduri väitest ei saa käesoleval juhul analoogia korras rakendada ka PankrS § 30 lõiget 3, mh sest mingit deposiiti tasutud ei ole. Kohus märgib, et see on ajutise halduri ja hiljem pankrotihalduri ülesanne hinnata pidevalt ja jooksvalt võlgniku varalist seisu, sh kas esineb kindlus, et ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu on kaetud. Ajutine haldur teadis ajutise halduri aruande koostamisel, et võlgniku vara koosneb peamiselt sellistest varadest, mille puhul puudub kindlus, kas ja millise summa eest need on võimalik realiseerida (vt ajutise halduri aruandes võlgniku varade ülevaade, dtl 6039). Ajutine haldur ei taotlenud deposiidi määramist pankroti väljakuulutamiseks. Pärast pankroti väljakuulutamist kohustab PankrS § 158 lg 1 pankrotihaldurit kohut viivitamatult teavitama, kui puuduvad mh rahalised vahendid halduri tasu maksmiseks. See kohustus peabki ära hoidma selle, et haldur teeb tööd / toiminguid ilma, et tasu oleks kaetud. Seega, kui haldur ei teavita juriidilise isiku pankrotimenetluses kohut menetluse lõpetamise vajadusest (raugemise tõttu), sest haldur prognoosib (ebaõigesti) oma tasu katteks vajalike varade olemasolu, siis see on halduri risk ning haldur ei saa menetluse lõpus nõuda oma tasu hüvitamist võlgniku juhatuse liikmelt. Pankrotiseadus ei näe ka sellist nõudeõigust ette.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.