Piibeleht Varahaldus OÜ hagi TIMO Houses OÜ (pankrotis) ja pankrotihaldur Terje Eipre vastu väljamakse tegemiseks ja tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4.10.2021 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Piibeleht Varahaldus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Piibeleht Varahaldus OÜ, lepinguline esindaja Toomas Uripea Kostja I TIMO Houses OÜ (pankrotis) Kostja II pankrotihaldur Terje Eipre
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 4.10.2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Piibeleht Varahaldus OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Piibeleht Varahaldus OÜ (hageja) esitas 28.09.2021 Harju Maakohtule hagi TIMO Houses OÜ (pankrotis) (kostja I ja võlgnik) ja pankrotihaldur Terje Eipre (kostja II) (ühiselt ka kui kostjad) vastu pankrotivarast jaotise alusel võlgnikult raha väljamõistmiseks ning kostja II tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja II võlgniku pankrotihaldur. Võlgniku pankrotimenetluses on kinnitatud tunnustatud nõuete nimekiri, mille kohaselt loeti pandiga tagatud nõudena tunnustatuks Coop Pank AS-i nõue 3 146 020,13 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 punkti 1 järgse nõudena. Coop Pank AS loovutas 9.03.2021 osa oma nõudest, s.o 500 000 eurot võrdsetes osades OÜ-le Thorsten ja AS-ile Vestman Energia. Loovutuse järgselt moodustas Coop Pank AS-i nõue võlgniku vastu 1 046 020,13 eurot (nõue oli tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga) ning OÜ-l Thorsten ja AS-il Vestman Energia oli kummalgi võlgniku vastu nõue 250 000 eurot (nõuded olid tagatud teise järjekoha hüpoteegiga).
1.2.24.08.2021 loovutasid OÜ Thorsten ja AS Vestman Energia võlgniku vastu oleva nõude hagejale.
1.3.Võlgniku pankrotimenetluses on võõrandatud võlgnikule kuulunud ning Coop Pank AS-i ja hageja nõuet taganud kinnistu hinnaga 1 350 000 eurot. Kinnistu müügist saadud raha on pankrotivarasse laekunud. Muu pankrotivara müügist oli pankrotivarasse laekunud 22 865,06 eurot. Kogu pankrotivara 1 372 865,06 eurot on jaotatud pandiga tagatud tunnustatud nõudeid omavate võlausaldajate vahel järgmiselt: -
Coop Pank AS 1 046 020,13 eurot; OÜ Thorsten 60 457,59 eurot (s.o enne nõude loovutamist hagejale); AS Vestman Energia 60 457,59 eurot (s.o enne nõude loovutamist hagejale).
1.4.Kostja II pidas pankrotivarasse laekunud summadest kinni 15% (s.o 205 929,759 eurot) tulevikus tekkida võivate pankrotimenetluse kulude katteks.
1.5.Hageja leiab, et kostja II on ilma õigusliku aluseta pidanud kinni 205 929,759 eurot (millest pandieseme müügist laekunud raha on 202 500 eurot) pankrotimenetluse kulude katteks, sest seadus sellist võimalust ette ei näe. Kuna pandiese on müüdud, siis ei ole pandipidajatel kohustust katta pandiesemest saadud raha arvelt täiendavaid pankrotimenetluse kulusid.
1.6.Samuti ei ole kostja II arvestanud PankrS § 153 lg 3 teise lausega, mille kohaselt jagunevad sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud pandipidajate vahel võrdeliselt pandieseme müügist saadu osaga. Kõik väljamakse saajad peavad kulu katmisest kandma võrdelise osa, kuid Coop Pank AS ei ole kulu kandmises osalenud. Coop Pank AS-i kanda jääva kulu suhe kulu kogusummasse peab olema võrdne Coop Pank AS-i nõude suhtega pandieseme müügist saadud rahasummasse. Coop Pank AS-ile kuulunuks pärast kulu maha arvamist väljamaksmisele 1 013 499,56 eurot, mitte 1 046 020,13 eurot. Hageja õiguseellastele kuulunuks pandieseme müügist saadu arvel väljamaksmisele pärast kulu mahaarvamist 294 529,19 eurot 120 915,18 euro (=60 457,59 × 2) asemel.
1.7.Kostjal II on PankrS § 154 lg-st 2 tulenev kohustus teha hagejale väljamakse 173 614,01 eurot pandieseme müügist saadud raha arvel. Hageja palub kohustada kostjat II andma selline tahteavaldus.
1.8.Kuivõrd kostja II on rikkunud PankrS § 154 lg-st 2 tulenevat kohustust (viivitanud väljamakse tegemisega) nõuab hageja kostjalt II ka viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel.
1.9.Hageja esitas 28.09.2021 ka hagi tagamise taotluse, milles palus arestida võlgniku konto 173 614,01 euro ulatuses, või alternatiivselt keelata kostjal II teha pandieseme müügist saadud rahast väljamakseid 173 614,01 euro ulatuses. Kostjate vastuväited
2.Kostjad leidsid, et hageja hagi ei saa menetleda ning hagi tagamise taotlus tuleks jätta rahuldamata.
2.1.Tegemist on pankrotimenetluses võlausaldajate väljamakseid ja menetluskulusid puudutava vaidlusega. Hageja taotlused tuleb läbi vaadata võlgniku pankrotiasja menetleva kohtuniku poolt tsiviilasjas nr 2-19-17814 (pankrotimenetluse järelevalvemenetlus). Hageja on esitanud tsiviilasjas 2-19-17814 ka taotluse kostja II üle järelevalvemenetluse algatamiseks (dtl 104–107). Kostja II on pankrotimenetluse järelevalvemenetluses kohtule selgitanud, miks menetluse praeguses seisus ei ole võimalik hagejale täiendavat väljamakset võimalik teha (dtl 162–166).
2.2.PankrS § 154 lg 2 järgi alustab haldur jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. Kui pankrotitoimkonda ei ole moodustatud või pankrotitoimkond ei anna raha väljamaksmiseks nõusolekut, võib haldur taotleda nõusolekut kohtult. PankrS § 154 lg 2 kohaselt ei piisa kostja II kui pankrotihalduri tahteavaldusest jaotise alusel raha väljamaksmiseks. Nõusoleku selleks saab anda ainult pankrotitoimkond. Toimkonna nõusoleku asendamiseks saab pankrotiasja menetlevalt kohtult taotleda luba ainult pankrotihaldur. Võlausaldajal selline õigus puudub.
2.3.Kohtul puudub õigus hagimenetluse raames seada areste võlgniku kontole või keelata kostjal II pankrotihaldurina sooritada pankrotimenetluse toiminguid. Konto arestimisel või väljamaksete tegemise keelamisel võivad olla tagajärjed pankrotimenetluse tulemuslikkusele, samuti sellele, kui suures ulatuses võlgniku ülejäänud 100 võlausaldajat oma nõude rahuldatud saavad. Lisaks seiskaks see pankrotimenetluse, mis pole samuti seadusega kooskõlas ega võimalik. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 4.10.2021 määrusega hagi ja hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel, sest hageja esitatud taotlused kuuluvad läbivaatamisele pankrotiasja menetleva kohtuniku poolt hagita menetluses. Pankrotiseadus ei võimalda hagimenetluses vaidlustada jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid ja pankrotimenetlusega seotud kulude kandmist pandieseme müügi korral.
3.2.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu keeldus maakohus ka hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi sisuliseks lahendamiseks maakohtule.
4.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Määrusest pole arusaadav, miks hageja esitatud nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Maakohus ei ole välja toonud, millistel põhjendustel saaks väita, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Haginõue tugineb asjaolule, et kostja II on pankrotihaldurina viivitanud hagejale väljamakse tegemisega. Maakohus ei ole seda väidet määruses käsitlenud.
4.2.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja nõuded on seotud pankrotimenetlusega. Pankrotihaldur on võlgnikust eraldiseisev isik ja kui ta ei täida seadusest tulenevat kohustust, saab hageja nõuda pankrotihaldurilt kohustuse täitmist hagiga.
4.3.Hagis esitatud viivisenõue on sisuliselt kahju hüvitamise nõue kostja II vastu. Kui pankrotihaldur on tekitanud kahju oma tegevuse või tegevusetusega, siis ei tule sellist kahjunõuet läbi vaadata pankrotimenetluses. Kui kohus leiab, et hageja taotlused kuulusid läbivaatamisele pankrotiasja menetleva kohtuniku poolt hagita menetluses, ei saanud kohus keelduda hagi menetlemisest, vaid pidi hageja taotlused edastama pädevale kohtule.
4.4.Hageja nõue raha väljamaksmisele kohustamiseks on suunatud pankrotihalduri vastu, sest üksnes pankrotihaldur saab käsutada pandieseme müügist laekunud raha. Sellist hagi tuleb menetleda hagimenetluses. Kui maakohus leidis, et väljamakse tegemiseks kohustatud isik ei ole võlgnik, vaid pankrotihaldur, oleks maakohus pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Kui hagi on puudustega, ei tähenda see, et kohus võiks koheselt jätta hagi läbi vaatamata. Hagi menetlemisel tuleb kohtul järgida selgitamiskohustust ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 punktiga 1 jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
8.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda sel alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 21.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus oma otsustust praegusel juhul piisavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. TsMS § 371 lg 2 punkti 2 kohaldamisel ei tulnud maakohtul põhjendada, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, nagu hageja on määruskaebuses leidnud. Seda tulnuks maakohtul hinnata TsMS § 371 lg 2 punkti 1 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumisel, kuid hageja hagi menetlusse võtmisest ei keeldunud maakohus sel alusel.
8.2.Maakohus on määruses selgitanud, et pankrotiseadus ei võimalda hagimenetluses vaidlustada jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid ja pankrotimenetlusega seotud kulude kandmist pandieseme müügi korral. Ringkonnakohus nõustub, et nõude menetlusse võtmisest, mis ei ole hagetav, tuleb keelduda. Hagis esitatud nõuetega ei saa pankrotimenetluse käiku selliselt sekkuda nagu hageja on soovinud. Pankrotimenetluse korraldamine kohtuvälise menetlusena on pankrotihalduri ainupädevuses (PankrS § 541, § 55 lg-d 1 ja 3). PankrS § 154 lg 2 kohaselt teeb jaotiste alusel väljamakseid samuti pankrotihaldur – kas pankrotitoimkonna või kohtu nõusolekul, kui pankrotitoimkonda ei moodustatud või kui pankrotitoimkond ei anna raha väljamakseks nõusolekut. Hageja nõuded on otseselt seotud võlgniku pankrotimenetluse ja pankrotihalduri pädevusega pankrotimenetlust korraldada. Seega ei saa hageja esitada kohtule kohustamisnõuet pankrotimenetluses pandieseme müügist saadu arvelt väljamakse tegemiseks ei võlgniku ega pankrotihalduri vastu. Hagi lubatavuse üle otsustamisel ei olnud seega määravat tähtsust sellel, kas hageja on oma nõuded suunanud võlgniku või pankrotihalduri, või nende mõlema vastu.
8.3.Eelnev ei tähenda siiski seda, et pankrotihaldur võiks jaotise väljamaksmisega viivitada, kui väljamakse tulnuks võlausaldajale teha.
8.3.1.Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale (PankrS § 67). Samuti teostab pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet kohus (PankrS § 69 lg 1 esimene lause), millele ka maakohus määruses õigesti viitas, kui märkis, et hageja poolt esitatud taotlused kuuluvad läbivaatamisele pankrotiasja menetleva kohtuniku poolt hagita menetluses. Järelevalvemenetluse raames puudub kohtul siiski võimalus kohustada pankrotihaldurit pankrotimenetluses konkreetseid toiminguid tegema (nt tegema hagejale väljamakseid). Kui haldur rikub oma kohustusi, võib kohus määrata talle trahvi, kui kohus on teinud haldurile trahvihoiatuse. Kohustuse raske rikkumise korral võib kohus haldurit trahvida eelnevat hoiatust tegemata (PankrS § 69 lg 2). Samuti võib kohus halduri vabastada, kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt (PankrS § 68 lg 2 esimene lause).
8.3.2.Pankrotihalduri vastutus pankrotimenetluse raames võlausaldajale tekitatud varalise kahju eest on sätestatud ja piiratud PankrS § 63 lg-s 1 toodud alustega. Kahju hüvitamise nõude esitamine olukorras, kus pankrotihaldur on viivitanud tulemi väljamaksmisega, on PankrS §-i 63 alusel iseenesest võimalik. PankrS § 63 lg 1 ei tee erisust selles osas, kas kahju puudutab pankrotivara või mitte. Siiski ei nähtu hagiavalduses esitatud asjaoludest, et hageja eesmärgiks viivisenõude esitamisel oleks olnud esitada pankrotihalduri kohustuste rikkumisega süüliselt võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamise nõue. Hageja seostas oma viivise nõude hagis esitatud kohustamisnõudega pankrotimenetluses pandieseme müügist saadu arvelt
väljamakse tegemiseks. Alles määruskaebuses on hageja asunud väitma, et hagis esitatud viivisenõue on kahju hüvitamise nõue kostja II vastu. Kohustamisnõudega seonduva viivisenõude ja PankrS § 63 lg 1 järgse kahju hüvitamise nõude eeldused on liiga erinevad selleks, et ringkonnakohus saaks maakohtu määrusele heita ette hagis esitatud viivisenõude ümberkvalifitseerimata jätmist kahju hüvitamise nõudeks. Ka menetlusökonoomiliselt on otstarbekam, kui hageja esitab kahju hüvitamise nõude uue hagiavaldusena (kui hageja soovib sellise nõude esitada), arvestades, et siinses asjas esitatud hagiavalduses puudutab hageja viivisenõuet ainult üks hagiavalduse punkt (dtl 83, p 20) ning kohus ei saa kohustada pankrotihaldurit võlausaldajale väljamakseid tegema ja kostja II võib kinnipeetud väljamakseid kasutada pankrotimenetluse kulude kandmiseks nagu kostja II on viidanud.
8.4.Hageja väidab, et maakohus oleks pidanud hageja taotlused esitama lahendamiseks pädevale kohtule. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle hageja etteheitega, sest hageja on sellekohase taotluse tsiviilasjas nr 2-19-17814 (pankrotiasja järelevalvemenetlus) juba esitanud (dtl 104–107).
8.5.Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kuni 1.02.2021 kehtinud PankrS § 143 lg 5 kohaselt oli võlausaldajal võimalik esitada jaotusettepanekule kohtule oma vastuväide. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja õiguseellased oleks seda õigust kasutanud. Jaotusettepanekuga tutvumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 2.06.2021. Teates viidati ka võlgniku ja võlausaldaja õigusele esitada jaotusettepanekule vastuväide.
9.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus jättis õigesti menetluse hageja hagiavalduse alusel alustamata.
10.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise maakohtule.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kohtumääruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.