6. oktoober 2025 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-24-141171
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4095,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046, asukoht: XXX, 10617, XXX; lepinguline esindaja Pille Martin, e-post: XXX).
hagi
A.K.
vastu
võlgnevuse
Kostja: A.K. (isikukood: XXX, tegelik elukoht ei ole teada; menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus 3459,77 eurot.
3.Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (3187,21 eurolt) alates 24.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta hagi põhivõla 28,79 euro ja kõrvalnõuete 248,85 euro osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 93% ulatuses A.K. kanda ja 7% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
6.Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 455,70 eurot.
7.Välja mõista A.K.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, 1
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 19.03.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu ESTO AS-i ja kostja vahel 31.12.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 976419677459, mille alusel sai kostja krediiti kauba soetamiseks maksumusega 3229,96 eurot. Lepingu järgi tuli kostjal krediit tagastada 60 kuu jooksul igakuiste 98,08 euro suuruste osamaksetega hiljemalt 15.12.2028. Igakuiseid osamakseid tuli hakata tasuma alates 15.01.2024 ja kuu 15. kuupäevaks. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku 92,75 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 13,96 eurot, intressi katteks 73,79 eurot ja meeldetuletustasuks 5 eurot. Kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud lõpetati leping kostjaga 27.06.2024.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 3216 eurot, intressi 196,39 eurot, viivise 275,02 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning edaspidi viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poote vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 2
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 30,24% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 16.04.2025 hagi täpsustuse, milles märkis, et tal ei ole lisada täiendavaid andmeid ning esitas alternatiivselt ümberarvestuse, mille kohaselt arvestab kostja poolt laekunud summad vastavalt VÕS § 415 lg 2 p 1 alusel esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks so hagiavalduse p 3.4 summas 35 eurot ja p 3.5. summas 15 eurot. Kostja poolt oli kokku tehtud tagasimakseid summas 92,75 eurot. Seega jääb põhiosa katteks 42,75 eurot ning põhinõue on kohtu arvutuste järgi 3187,21 eurot (3229,96-42,75) (hageja on eksinud arvutusel leides, et see on 3186,41 eurot).
11.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
12.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).
13.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivist 14,90% aastas põhivõlalt s.o 3187,21 eurolt alates lepingu ülesütlemisest s.o 28.06.2024 kuni hagi esitamiseni 23.01.2025 summas 272,56 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud 3187,21 euro ulatuses ja kõrvalnõuded (viivis hagi esitamise seisuga) 272,56 euro ulatuses. Ülejäänud osas s.o põhivõla 28,79 euro ja kõrvalnõuete 248,85 euro (intress 196,39 eurot, viivis 2,46 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
15.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3187,21 eurot, viivis seisuga 23.01.2025 summas 272,56 eurot ja edaspidi põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
16.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
17.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.
18.Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 120,82 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 439,18 eurot, millest kohus tagastas 04.02.2025 määrusega 70 eurot.
19.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4095,99 eurot tasuda riigilõivu 490 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 455,70 eurot (490 eurost 93%). 3
20.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.