Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-107504 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-20-107504 Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud. Nii hageja kui ka hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse kontserni (OÜ Julianus Grupp) ning nõude oleks võinud omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontsern. Seeläbi oleks saanud vältida õigusabikulude teket. Praegusel juhul luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnikule lisakohustusi. Lisaks ei ole tegemist keerulise nõudega, mille puhul oleks hagejal vaja õigusabi saada. Ka juhul, kui õigusabi oleks põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletud summat. Apellatsioonkaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-20-107504 hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 100 euro 41 sendi ulatuses, s.o osaliselt. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuid ei kirjeldanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega põhjendanud hagi rahuldamata jätmist nõuetekohaselt. See on TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, milles hagi jäeti rahuldamata.

2-20-107504 TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kohtumenetluse kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).

2-20-107504 Küll aga on kohtul õigus ja kohustus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Erandina, kui poolte vahel tekib hagita asjas sisuline vaidlus, võib õigusabi olla siiski põhjendatud (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Erinevalt uurimispõhimõttest juhinduvast hagita menetlusest, on aga võistlevas hagimenetluses, kus poolte vahel on alati vaidlus, lepingulise esindaja kulud kolleegiumi hinnangul põhimõtteliselt TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalikud. Hagimenetluses määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi ise vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise, seejuures menetleb kohus hagi TsMS § 5 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjenduseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võistlevuse põhimõttest tulenevalt ei saa ka lihtsamate või standardsete kohtuasjade puhul asuda seisukohale, et menetlusosalise lepingulise esindaja kasutamine ei ole olnud üldse vajalik. Küll aga tuleb kohtul igal üksikul juhul hinnata, millised lepingulise esindaja tehtud toimingud, millise ajamahuga ning millise tunnihinnaga olid kohtumenetluses vajalikud ja põhjendatud, arvestades mh seda, et teatud liiki (nt tarbijakrediidi jms) vaidlustele spetsialiseerunud äriühingu töötajatel on välja töötatud standardsed hagiavalduse tüübid ning sellest tulenevalt võib nt hagiavalduse koostamiseks kuluv aeg olla tavapärasest väiksem. Praeguses asjas on eelduslikult tegemist tüüphagiga, mis sarnaneb raskusastmelt võla kohtueelse sissenõudmisega, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot. Eelnevat arvestades ei ole välistatud, et praegusel juhul ei ole lepingulise esindaja kulud olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen Gea Lepik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.