Muud

osas

täidab

kohtumäärust

pankrotihaldur

täitemenetluse

Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Asjaolud A.S ja G.Z (avaldajad, võlgnikud) esitasid 21.07.2025 Pärnu Maakohtule võlgnike ühise maksejõuetusavalduse, milles palusid pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikud püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 02.09.2025 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgnike usaldusisikuks

D.A .

01.10.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et A.S suhtes sobivaim edasine menetlusviis on pankroti väljakuulutamine ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine, G.Z suhtes tegi usaldusisik kohtule ettepaneku hinnata, kas usaldusisiku väljatoodud asjaolude alusel peab kohus võimalikuks algatada võlgniku suhtes kohustusest vabastamise menetlus. Kui jah, siis on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ja ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik A.S on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt umbes 24 500 euro ulatuses. Võlgniku selgituste kohaselt on ta hetkel töötu ja otsib tööd. Võlgniku ülalpidamisel on kolm last. Ainsaks sissetulekuks on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, kokku 710 eurot. Võlgniku jooksvad kulutused on kokku umbes 1985 eurot kuus, millest tema kanda on 710 eurot ning abikaasa kanda 1275 eurot. Võlgnik omab arvelduskontosid SEB Pank AS-s ja Swedbank AS-s, lisaks kasutab võlgnik enda tütre arvelduskontot igapäevasteks arveldusteks Swedbank AS-s. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid võlgnevused ja raskused laenude tasumisel seoses raske majandusliku olukorraga. Esimesed laenud võeti elukaaslasega (praegune abikaasa) umbes 10 aastat tagasi seoses pere loomisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks PankrS mõttes muu asjaolu, milleks on võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud makseraskuste ületamiseks ebasobiva meetme valimine. On suur tõenäosus, et krediidiandjad ei ole võlgnikule laenude väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Asjas ei ole usaldusisiku hinnangul ilmnenud FiMS §-s 45 nimetatud asjaolusid, mis põhjendaksid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist. Transpordiameti andmetel registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette võlgnikule ei kuulu. Vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette nimetatud isiku nimele käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Vastavalt Äriregistris toodud andmetele võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad, vastavalt Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara väärtus on raha arvelduskontol 25,44 eurot. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 24 550,43 eurot, täpsemad kohustused saavad selguda pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada. 3

Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik G.Z on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt umbes 18 265 euro ulatuses. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta alates veebruarist 2025 x OÜ-s ehitustöölisena. Võlgniku ülalpidamisel on kolm last. Sissetulekuks on töötasu umbes 1275 eurot kuus. Võlgniku jooksvad kulutused on kokku umbes 1985 eurot kuus, millest tema kanda on 1275 eurot ning abikaasa kanda 710 eurot. Võlgnik omab arvelduskontosid Swedbank AS-s ning Revolut Bank UAB-s. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid võlgnevused ja raskused laenude tasumisel seoses raske majandusliku olukorraga. Esimesed laenud võeti elukaaslasega (praegune abikaasa) umbes 10 aastat tagasi seoses pere loomisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks PankrS mõttes muu asjaolu, milleks on võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud makseraskuste ületamiseks ebasobiva meetme valimine. On suur tõenäosus, et krediidiandjad ei ole võlgnikule laenude väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Usaldusisiku hinnangul saab võlgniku poolt hasartmängude mängimisele maksete tegemist käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisena vara raiskamise kaudu. FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt sellise asjaolu puhul kohus võib jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik kinnitas usaldusisikule, et ei ole viimastel kuudel enam hasartmänge mänginud, sõltuvust ei tunneta, vajadusel on valmis seadma täiendavaid piiranguid. Transpordiameti andmetel registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette võlgnikule ei kuulu. Vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette nimetatud isiku nimele käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Vastavalt Äriregistris toodud andmetele võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad, vastavalt Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara väärtus on raha arvelduskontol 30,84 eurot. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 18 265,42 eurot, täpsemad kohustused saavad selguda pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt kohtu kaalutlusõigusest ja FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgnike ühine maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 4

Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikel vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu märkimisväärses ulatuses. Võlgnikel on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 24 550,43 euro ja 18 265,42 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud, nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnikud A.S ja G.Z on maksejõuetud ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Kohtu hinnangul ei ole hetkel näidustatud G.Z suhtes jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on selgelt väljendanud, et ei ole viimastel kuudel enam hasartmänge mänginud. Nimetatud asjaolu näitab, et võlgnik on näidanud üles tahet enda majanduslikku olukorda parandada ning mitte jätkata varasemat kahjulikku käitumismustrit. Samuti tuleb arvestada, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda ausale, kuid majanduslikesse raskustesse sattunud isikule võimalus uuesti majanduslikult jalule tõusta. Kui võlgnik on oma varasema käitumise tagajärgi mõistnud ning näidanud üles valmidust edaspidiseks vastutustundlikuks käitumiseks, ei oleks kohtu arvates menetluse algatamata jätmine eesmärgipärane ega õiglane. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik D.A on kohtule esitanud nõusoleku määrata end võlgnike A.S ja G.Z pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikest ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur D.A on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgnike A.S ja G.Z pankroti välja, nimetab võlgnike pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes D.A ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete 5

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikud A.S ja G.Z on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur D.A andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikud on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur D.A määramisega usaldusisikuks. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur D.A on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikele järgmist:  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 6

 Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 66 eurot tunnis. Usaldusisik palub tasuks määrata 825 eurot, arvestusega 12,5 tundi, hinnaga 66 eurot tunnis, käibemaks lisandub 198 eurot, kokku 1023 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 66 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga, ning on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025 on kuupalga alammääraks 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks 7

väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. D.A tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi ettevõtte OÜ Õigusbüroo Faktootum, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse ettevõttele ja ettevõte on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvelt rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 1023 eurot, sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest. FiMS § 59 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.