Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu 1 582 019,18 euro Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotivarasse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Vabariigi (Maksuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1 582 019,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Marsalis Metall OÜ (pankrotis) (registrikood 11716227) pankrotihaldur Svetlana Pilden, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Indrek Kukk
ja
Tolliameti
kaudu)
Kostja: Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349), esindajad TK ja KS Menetluse liik
Asja läbivaatamine 16.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.06.2021 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pildeni kanda.
2-19-18842 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Svetlana Pilden (hageja) esitas 29.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; kostja) vastu 1 582 019,18 euro võlgniku pankrotivarasse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt arestiti 16.01.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-73 võlgniku ettemaksukontol olevad rahalised vahendid summas 1 871 694,43 eurot kostja kasuks.
3.22.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10466 kuulutati välja võlgniku pankrot.
4.Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on kostja teinud tehinguid võlgniku pankrotivaraga, st on teinud väljamakseid võlgniku ettemaksukontolt 1 582 019,18 euro ulatuses. Selliselt on kostja soovinud võlgniku ettemaksukontol oleva raha arvelt täita oma võimalikke nõudeid võlgniku vastu ning soovinud seda teha võlgniku pankrotimenetluse ajal pankrotimenetluse väliselt.
5.Ettemaksukontol olev raha on võlgniku pankrotivara, mille käsutamise õigus läks pankroti väljakuulutamise hetkest alates üle hagejale ning kostjal puudus õigus ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid kasutada. Kuivõrd kostja on õigusvastaselt ning teiste võlausaldajate huve kahjustades käsutanud võlgniku pankrotivara, siis esitab hageja nõude ettemaksukontolt äravõetud rahaliste vahendite üleandmiseks hagejale (võlaõigusseadus (VÕS) § 1028 lg 1, pankrotiseadus (PankrS) § 36 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seadus § 84 lg 1) või alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks (VÕS § 1043, § 1024 lg 1).
6.Kostja ei saa nõudeid tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena ei saa kostja täita oma nõuet pankrotivara arvelt jaotuskava väliselt. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lgd 3 ja 4 ei ole praegusel juhul kohaldatavad. Täidetud ei ole ka PankrS § 99 lg 1 kohaldamise tingimused. Viidatud sätte kohaldamise formaalseks eelduseks on tasaarvestuse avalduse tegemine, kuid kostja ei ole tasaarvestuse avaldust teinud. Lisaks puuduvad tasaarvestatavad nõuded.
7.Hageja ei nõustu, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Praegusel juhul ei ole tegemist vaidlusega maksuotsuse või maksunõuete õiguspärasuse üle, vaid vaidlusega, mis puudutab pankrotivara valitsemist ja moodustamist. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 euro näol oli tegemist hageja käibemaksu
2-19-18842 tagastusnõuetega, mis olid tekkinud hageja poolt enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingute alusel. Ettemaksukontol olnud käibemaksu tagastusnõuetega on tasaarvestatud hageja enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustused, mille tasumise tähtpäevad olid saabunud enne pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud 22.07.2019 kostja nõuet kogusummas 2 027 132,14 eurot. Maksuhalduril oli MKS § 105 lg-st 3, PankrS § 99 lg-st 1 ja VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt õigus 01.08.2019 tasaarvestada hageja ettemaksukontol olnud rahalised vahendid nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud maksukohustustega.
9.Kostja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, sest leidis, et maakohtu pädevusse ei kuulu maksuhalduri vastu esitatud alusetu rikastumise või kahju hüvitamise nõuete lahendamine, vaid nõuded tuleb lahendada riigivastutuse seaduse alusel halduskohtus. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 11.06.2021 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt võlgniku pankrotivarasse välja 1 582 019,18 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohus viitas PankrS § 108 lg-le 2, § 124 lg-le 1 ja § 36 lg-le 2 ning märkis, et kostja on käsutanud võlgniku pankrotivara õigusvastaselt ning teiste võlausaldajate huve kahjustades. Ettemaksukontolt kostjale väljamakse tegemine toimus pärast pankroti väljakuulutamist tehtud 06.11.2018 korraldusega määratud maksusummade tasumiseks, mille alusel on kostja esitanud oma nõude võlgniku pankrotimenetluses. Ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid saab vaadelda isiku varana olenemata nende ettemaksukontole kandmise eesmärgist (RKKKm nr 3-1-1-9-14, p 11). Seega on ettemaksukontol olevad rahalised vahendid kostja valduses olev hageja vara, millest saab pankroti väljakuulutamisel võlgniku pankrotivara. Pankrotivaraga seotud toiminguid ei saa teha maksuhaldur ning tasaarvestuse tegemiseks ei ole antud juhul ühtegi õiguslikku alust. Võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppes võlgniku ettemaksukontole seatud arest (PankrS § 45), moodustus võlgniku varast, sh ettemaksukontol olevast rahast, pankrotivara ning selle valitsemise õigus läks üle hagejale (PankrS § 35 lg 1 p 1, § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1).
12.Pankrotimenetluses toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine alles pärast nõuete kaitsmist ning jaotuskava kinnitamist kohtu poolt (PankrS § 145) vastavalt nõude rahuldamisjärgule (PankrS § 153) ja jaotisele (PankrS § 154). Kostja nõuetel puudub pankrotimenetluses ja sellega seonduvates tsiviilõiguslikes suhetes eelisõigus teiste võlausaldajate ja nende nõuete ees. Lisaks on kostja taotlenud nõuete tunnustamist II järgu nõudena. Võlgniku ettemaksukontolt tehtud tehingud summas 1 582 019,18 eurot olid tehtud õigusliku aluseta. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas 05.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohus oleks pidanud rahuldama kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ning jätma hagiavalduse läbi vaatamata, kuna vaidluse lahendamine allub halduskohtule (vt MKS § 16, riigivastutuse seadus § 17 lg 2, § 24 lg 1, RKTKm nr 3-2-1-126-16, p 12). Tagastusnõuete tasaarvestamine maksukohustuslase maksukohustustega on seotud maksuhalduri avalike ülesannete täitmisega. Kostja viitas ka haldusasjale nr 3-20-122.
15.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti MKS § 105 lg-t 3 ja PankrS § 99 lg-t 1. Kostja ei nõustu, et kostjal puudus õigus teha tasaarvestus ning tasaarvestamise tegemiseks ei ole antud juhul ühtegi õiguslikku alust. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kostja nõuet kogusummas 2 027 132,14 eurot. 01.08.2019 ettemaksukonto toimingute näol on
2-19-18842 tegemist ettemaksukontol olnud 1 582 019,18 euro tasaarvestamisega võlgniku maksukohustustega (PankrS § 99 lg 1 ja VÕS § 197 lg 1).
16.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Jääb arusaamatuks, millisele materiaalõiguse normile tuginedes on maakohus hagi rahuldanud. Maakohus ei ole hagiavalduses viidatud sätete (VÕS § 1028, § 1043, § 1024) kohaldamist üldse analüüsinud. Teiseks on maakohus viidanud küll erinevatele PankrS sätetele, kuid jätnud seejuures täielikult analüüsimata PankrS § 99 lg-s 1 sätestatud tasaarvestamise õiguse pankrotimenetluses. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidluse olemusest tulenevalt on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, mistõttu maakohus oleks pidanud TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel jätma hagiavalduse menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohus pädev asja lahendama. Hageja esitas nõude summade väljamõistmiseks pankrotivarasse. Pankrotivaraga seotud vaidlused kuuluvad vastavalt PankrS § 4 lg-le 1 maakohtu pädevusse. Pankrotiseadus ei tee seejuures erisusi lähtuvalt isikust, kelle vastu nõue esitatakse, s.h puudub reegel, mille kohaselt pankrotivara moodustamisega seotud nõuded riigi vastu tuleks esitada üldist kohtualluvust eirates halduskohtule.
20.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus on hagi rahuldades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust.
21.TsMS § 442 lg 8 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Viidatud sätetest tulenevalt tähendab kohtuotsuse põhjendamine muu hulgas seda, et nõude lahendamisel tuleb tuvastada kõik asjaolud, mis on selle sätte rakendamise eelduseks, mille alusel nõuet lahendatakse.
22.Maakohtu otsusest ei nähtu, millisele materiaalõiguse normile tuginedes on maakohus hagi rahuldanud. Hagiavaldus on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028) ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks kas deliktiõiguse (VÕS § 1043) või käsundita asjaajamise (VÕS § 1024 lg 1) sätete alusel. Maakohus ei ole nende sätete kohaldamist analüüsinud. Maakohus viitas erinevatele pankrotiseaduse sätetele, kuid jättis analüüsimata PankrS § 99 lg-s 1 sätestatud tasaarvestamise õiguse pankrotimenetluses.
23.Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses tunnustati kostja nõuet kogusummas 2 027 132,14 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku ettemaksukontol käibemaksu tagastusnõudeid kokku summas 1 490 240,90 eurot ja pärast pankroti väljakuulutamist lisandusid ettemaksukontole käibemaksu tagastusnõuded kokku summas 91 772,28 eurot, mis olid tekkisid enne pankroti väljakuulutamist toimunud tehingute alusel.
24.MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Rahalise
2-19-18842 kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta.
26.Kostja on tasaarvestamisel lähtunud maksukorralduse seadusest, võlaõigusseadusest kui ka pankrotiseaduses sätestatud erisustest.
27.PankrS § 99 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt on tasaarvestuse eelduseks see, et mõlemal poolel on kohustus maksta teineteisele rahasumma; tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid.
28.Seega on PankrS § 99 lg 1 ja VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuseks pankrotivõlgniku suhtes nõutavad kaks eeldust: 1) tasaarvestusolukord peab VÕS § 197 lg 1 mõistes olema olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal; 2) tasaarvestuseks kasutatav nõue võlgniku vastu peab olema võlgniku pankrotimenetluses kaitstud.
29.Ringkonnakohus ei nõustu hageja ja maakohtu seisukohaga, et ettemaksukontol oleva raha näol on tegemist võlgniku varaga. MKS § 31 lg 1 p 3 järgi on tagastusnõude puhul tegemist isiku õigusega saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt sama seaduse §-le 33. Seega on ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite näol tegemist maksukohustuslase varalise õigusega/nõudeõigusega riigi vastu.
30.Ka Riigikohtu praktika kohaselt asuvad ettemaksukontol maksukohustuslase erinevad rahalised nõuded riigi vastu. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava taotluse. Käibedeklaratsioon ise tagastusnõude täitmise taotlust esitada ei võimalda, kuid käibedeklaratsiooni täitmise juhend näeb ette, et kui maksukohustuslane taotleb enammakstud käibemaksu (sh ka eelnevate perioodide enammakstud käibemaksu) tagastamist, tuleb esitada taotlus ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks või kandmiseks teise isiku ettemaksukontole (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrused haldusasjades nr 3-3-1-4-13 p-d 12-14 ja nr 3-3-1-28-13, p13). Seega oli võlgnikul pankroti väljakuulutamisel kostja vastu nõudeõigus ettemaksukontol olnud tagastusnõuete summas 1 582 019,18 eurot tagastamiseks.
31.Pankrotimenetluses on tunnustatud võlgniku maksukohustusi kogusummas 2 027 132,14 eurot. PankrS § 99 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus oma kaitstud nõuet tasaarvestada võlgniku nõudega. Seega oli maksuhalduril tulenevalt MKS § 105 lg-st 3 ning PankrS § 99 lg-st 1 õigus tasaarvestada võlgniku ettemaksukontol olevad rahalised vahendid 22.07.2019 nõuete kaitsmise koosolekul kaitstud maksukohustusega.
32.Kostja on teostanud PankrS § 99 lg-s 1 lubatud tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusel said täidetud hageja maksukohustused kogusummas 1 582 019,18 eurot. Kostja ei ole selle raha arvel alusetult rikastunud ega ka hagejale kahju tekitanud.
33.Eeltoodu alusel tuleb hagi 1 582 019,18 euro väljamõistmiseks kostjalt jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
35.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
2-19-18842
36.Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetuskulud hageja kanda.
37.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 26.10.2022 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Svetlana Pildeni kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Marsalis Metall OÜ (pankrotis) kanda.
4.Mõista Marsalis Metall OÜ-lt (pankrotis) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv 4760 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.