Osaühingu Reyna Trade pankrotihalduri hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii pankrotihaldurite, aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus ja Tuulaja Osaühingu vastu nõuete tunnustamiseks aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetluses
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 10.02.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Reyna Trade pankrotihalduri apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühingu Reyna Trade (pankrotis, registrikood 11411309) pankrotihaldur Kristo Teder, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Marika Kütt Kostja I (vastustaja I) aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334) pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter, Marcus Niin ja Liisa-Maria Puur Kostja II (vastustaja II) aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (registrikood 10131720), lepinguline esindaja Allan Viirma Kostja III (vastustaja III) Tuulaja Osaühing (registrikood 11394120), lepinguline esindaja Allan Viirma
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 24.11.2025, millel osalesid poolte lepingulised esindajad Marika Kütt, Carri Ginter, Liisa-Maria Puur ja Allan Viirma
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.02.2025 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühingu Reyna Trade (pankrotis, edaspidi: Reyna) pankrotihaldur (hageja) esitas 21.05.2019 Pärnu Maakohtule hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (edaspidi: SLK) pankrotihalduri (kostja I), aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus (kostja II) ja Tuulaja Osaühingu (kostja III) vastu nõuete tunnustamiseks SLK pankrotimenetluses. Menetluse ajal muutus kostja I sel viisil, et kohus määras SLK-le uued pankrotihaldurid.
1.1.Hageja palus tunnustada oma nõudeid kokku summas 9 055 665,54 €, mis lähtusid kahest pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusest: -
-
avaldusega I palus hageja tunnustada 22.07.2009 sõlmitud ja hiljem korduvalt muudetud prahilepingu alusel enne 01.04.2027 tekkinud prahitasu põhinõuet 4 419 317 € ja samas summas viivise nõuet – kokku 8 838 634 €, mis jäi nõuete kaitsmise koosolekul tervikuna tunnustamata kostjate vastuväidete tõttu; avaldusega II taotles hageja 01.03.2017 lisakokkuleppe (Novation Addendum) alusel tasumata prahitasu nõude tunnustamist 01.04.–30.09.2017 eest 549 000 €, millele lisandub viivis 89 945,75 € – kokku 638 945,75 €; nõuete kaitsmisel tunnustati sellest 421 914,21 € ja hageja palub kohtus tunnustada ülejäänud osa 217 031,54 €, millele kostjad esitasid vastuväite.
1.2.Hageja tõi esile, et Reyna ja SLK vahelise prahilepingu, selle muudatuste ja 01.03.2017 lisakokkuleppe järgi pidi SLK maksma Reynale prahitasu kokku lepitud määraga (algselt 11 900 €, seejärel 10 300 € ja alates 01.03.2017 summas 3000 € päevas). Nõudeavaldustes märgitud põhivõla summad on tasumata prahitasud. Viivist nõuab hageja samades lepingutes kokku lepitud määraga 10% aastas, aga avalduses I vähendatuna põhivõla summani.
1.3.Hageja möönis, et Reyna ja SLK sõlmisid 01.03.2017 nõuetest loobumise kokkuleppe (Release Agreement), mille kehtivuse hageja vaidlustas teises tsiviilasjas nr 2-18-6020. Käesolev menetlus oli viidatud vaidluse ajaks peatatud. Viidatud asjas jõustunud lahendi järgi oli kokkulepe kehtiv, st hageja nõuded enne kokkuleppe kuupäeva välistatud.
1.4.Hageja esitas 17.04.2024 nõuete täpsustamise avalduse, millega loobus oma nõuete tunnustamise taotlemisest osas, mis ületab 314 338,40 €. Hageja põhjendas, et nõuetest loobumise kokkuleppe kehtivuse tõttu ei saa ta enam nõuda enne 01.03.2017 tekkinud võla tasumist ega tunnustamist. SLK võlgneb 2017. a märtsist septembrini lisakokkuleppe järgse prahitasu summa 642 000 € (= 3000 € × 214 päeva) ja sellelt arvutatud viivise kuni SLK 2 (7)
pankroti väljakuulutamiseni (19.11.2018) kokku lepitud määraga 10% aastas ehk 94 252,61 €. Neist summadest on 04.11.2020 pankrotimenetluses tasutud 421 914,21 €, sh 365 527,01 € põhivõlg ja 56 387,20 € viivis. Hageja taotleb nende summade vahe tunnustamist (314 338,40 = 642 000 + 94 252,61 – 365 527,01 – 56 387,20).
2.Kostjad vaidlesid nii algsele kui ka vähendatud hagile vastu, esitades lõpuks järgmised kaks peamist vastuväidet.
2.1.Esiteks ei saa hageja enam nõuda suurema nõude tunnustamist kui avaldusest II tunnustamata jäänud summa 217 031,54 €. Avalduse I alusena tugines hageja prahilepingule, millest tulenevatest nõuetest Reyna loobus 01.03.2017 loobumise kokkuleppega. Sama kuupäeva lisakokkuleppele tugines hageja ainult avalduses II, millest nõudis tasumist alates 01.04.2017.
2.2.Teiseks on SLK kohustus hageja ees kohaselt täidetud ja nõue rahuldatud. Reyna ja SLK kokkuleppel toimus prahitasu maksmine viisil, et SLK kandis Maksu- ja Tolliameti (MTA) peetavalt ettemaksukontolt 2017. a juunist augustuni Reyna ettemaksukontole raha. Kostja I väitel oli see summa 276 413,95 €, kostjate II ja III väitel aga 276 472,99 €. Kuivõrd sel viisil tasutud summa on suurem hageja lubatavast nõudest, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
3.Hageja kostjate vastuväidetega ei nõustunud. Prahitasu nõue alates 01.03.2017 oli avalduse I ese märtsi kuu eest ja avalduse II ese aprillist kuni septembrini. Hageja ei tuginenud avalduses I ainult algsele prahilepingule, vaid selle muudatustele, sh 01.03.2017 kokkuleppele. Reyna ei andnud SLK-le juhist ega nõusolekut täita kohustust muul viisil kui ülekandega pangakontole. Hageja ei vaidlustanud kostjate nimetatud ettemaksukonto kannete summasid.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus tegi 10.02.2025 otsuse (vaidlustatud otsus), millega võttis vastu hagist osalise loobumise 314 338,40 € ületavas osas ja jättis hagi nimetatud summas nõude tunnustamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.1.Hagist osaliselt loobumise saab TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg-te 2–4 alusel vastu võtta.
4.2.Hageja ei saa kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 107 tõttu enam nõuda avalduses I esitatud nõude tunnustamist. Avalduses I tugines hageja prahilepingule ja avaldusele ei olnud lisatud 01.03.2017 lisakokkulepet. Nõude muutmisel tugineb hageja lisakokkuleppele, aga kuivõrd see ei olnud avalduse I alus, siis ei saa kaaluda sel alusel avalduse I nõudest mingi osa tunnustamist. Hageja on möönnud, et 01.03.2017 loobumise kokkuleppe kehtivuse tõttu tal pole nõudeid varasemast prahilepingust. Seega on vaidlus praegu lubatav üksnes osas, milles avalduse II nõuet ei tunnustatud ehk summas 217 031,54 €.
4.3.SLK tasumised MTA ettemaksukonto kaudu on kohane täitmine. Reyna oli kohustuse täitmisega nõus. Maakohtu hinnangul oli SLK-l ja Reynal kokkulepe, et SLK loovutab oma tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu Reyna kohustuste katteks. Vastavalt kokkuleppele tehti MTA kontode vahel kanded. Ei ole eluliselt usutav, et SLK oleks sellised kanded teinud ühepoolselt ilma kokkuleppeta – sisuliselt oleks SLK siis oma saadaolevast rahast Reyna heaks ilma vastusoorituseta loobunud. Järelikult on SLK oma kohustuse 276 413,95 € ulatuses Reyna ees täitnud ja hagejal puudub tunnustamistaotluse ulatuses nõue SLK vastu.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse osaliselt tühistada ja hagi 314 338,40 € suuruse nõude tunnustamiseks rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Hageja järgib eespool p-s 3 refereeritud vastuväiteid ning heidab 3 (7)
maakohtule ette otsuse põhjendamata ja tõenditega sidumata jätmist, aga ka kostjate hilinenud väidetega arvestamist.
6.Kostjad vaidlesid kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.
8.Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, st hagist osaliselt loobumise vastuvõtmise otsustus on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud.
9.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda järgmistest vaidlustamata asjaoludest (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4, § 652 lg 1 p 1): -
-
-
-
Reyna (omanik) ja SLK (prahtija) sõlmisid 22.07.2009 prahilepingu (Bareboat Charter) parvlaeva Hiiumaa kohta; prahilepingule sõlmiti 01.03.2017 lisakokkulepe (Novation Addendum), millega: o prahitasu määrati 18 000 € päevas (sh käibemaks), millest TS Laevad OÜ pidi tasuma 15 000 € ja SLK 3 000 €; o prahileping kehtis kuni 30.09.2017; o prahitasu tuli maksta ette iga kuu esimeseks tööpäevaks; o viivisemäär oli 10% aastas; samad pooled sõlmisid 01.03.2017 nõuetest loobumise kokkuleppe (Release Agreement), mille kehtivus on kohtuotsustega tuvastatud ja mille tõttu on välistatud prahilepingust enne 01.03.2017 tekkinud nõuete tunnustamine, aga see kokkulepe ei hõlma lisakokkuleppe alusel (alates 01.03.2017) tekkinud prahitasu nõudeid; SLK tegi 2017. a juunist augustini Reyna ettemaksukontole ümberkandeid summas 276 472,99 €, aga pooled vaidlevad kannete õigusliku tähenduse üle; Reyna ei esitatud SLK-le 01.03.–30.09.2017 eest prahitasu arveid; SLK pankrot kuulutati välja 19.11.2018; hageja esitas SLK pankrotimenetluses kaks nõudeavaldust: o avaldus I summas 8 838 634 € (prahilepingu alusel, kuni 01.04.2017), millest 4 419 317 € oli põhivõlg ja sama summa ka viivis; o avaldus II summas 638 945,75 € (lisakokkuleppe alusel, ajavahemik 01.04.2017 – 30.09.2017), millest 549 000 € oli põhivõlg ja 89 945,75 € viivis; nõuete kaitsmise koosolekul 22.04.2019 avalduse I nõuet ei tunnustatud ja avalduse II nõudest tunnustati 421 914,21 €, aga 217 031,54 € jäi tunnustamata; kolmas isik maksis 04.11.2020 Reyna pankrotivarasse tunnustatud nõude summa 421 914,21 €, millest 365 527,01 € oli põhivõlg ja 56 387,20 € viivis.
10.Apellatsioonimenetluses on esiteks vaidlusalune küsimus, kas hageja on oma nõuete tunnustamise taotlust kohtumenetluses lubamatult muutnud. Maakohus nõustus selles osas kostjatega ja lahendas sisuliselt 217 031,54 € suuruse nõude tunnustamise hagi. Ringkonnakohus selles osas maakohtuga ei nõustu ja muudab otsuse põhjendusi järgmiselt.
10.1.Hageja esitas kaks nõudeavaldust, milles mõlemas tugines põhinõuete osas Reyna ja SLK vahelistele prahitasu kokkulepetele. Avalduse I (I kd tl 14, dtl 24 jj) p-s 1 viitas 22.07.2009 prahilepingule ja selle kehtivuseni kuni 30.09.2017. Avalduse p-s 7 märkis hageja, et ta esitab nõude ajavahemiku eest kuni 01.04.2017, st ka 2017. a märtsi eest; ühtlasi selgitas ta avalduse lk 2 allmärkuses 2, et esitab 01.04. – 30.09.2017 kohta eraldi 4 (7)
nõudeavalduse. Samal kuupäeval esitatud avaldusele II (I kd tl 16, dtl 28 jj) lisas hageja ka 01.03.2017 lisakokkuleppe.
10.2.Avaldusest I on selgelt mõistetav, et see hõlmas prahitasu nõuet 2017. a märtsi eest ja hageja oli toonud esile selle nõude summa ja lepingulise aluse. Lisakokkuleppe dokumendi esitamine koos sama kuupäeva teise avaldusega ei ole selline puudus, mis välistaks hagejal avalduses I sisalduva ühe kuu nõude tunnustamise taotlemise kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 107 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et SLK pankrotihaldurina oleks andnud hagejale sama seaduse § 94 lg 3 kohase tähtaja avalduse I puuduse kõrvaldamiseks. Samuti pole esile toodud, et avaldusele I esitatud vastuväited põhineks lisakokkuleppele otsese viitamise või selle dokumendi puudumisel. Järelikult saab hageja jätkuvalt nõuda kogu prahitasu nõude tunnustamist ajavahemikul 01.03. – 30.09.2017.
10.3.Eelneva põhjal tuleb hageja täpsustatud hagiavalduse, avalduse I ja avalduse II alusel kontrollida, kas Reyna sai nõuda SLK-lt 314 338,40 € (sh prahitasu 01.03. – 30.09.2017 eest 276 472,99 € ja viivis 37 865,41 €) maksmist. Põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koostoimes prahilepinguga 01.03.2017 lisakokkuleppega muudetud redaktsioonis, viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, arvestades prahilepingus kokku lepitud viivise määraga 10% aastas.
11.Poolte keskne vaidlusküsimus on 2017. a suvel Reyna ettemaksukontole tehtud kannete tähendus SLK rahalise kohustuse täitmise kontekstis. Kostjate väitel on alates 01.03.2017 arvestatud prahitasu osaliselt tasutud nimetatud kannetega, hageja ei pea seda kohaseks täitmiseks. Maakohus nõustus kostjatega ja ringkonnakohtu hinnangul on see lõppjäreldusena ka õige, aga täiendada tuleb põhjendusi järgmiselt.
11.1.Reyna ja SLK leppisid 01.03.2017 lisakokkuleppe (I kd tl 61 jj, dtl 117 jj) p-s 1.6 kokku, et algse prahilepingu osa I lahtri 26 sisu muudetakse ja prahitasu tuleb edaspidi maksta Reyna (omaniku) kirjalike juhiste järgi. Varem olid viidatud lahtrisse kantud Reyna panga andmed. Pooled ei vaidle, et Reyna ei esitanud alates 01.03.2017 enam SLK-le arveid ega andnud muud kirjalikku tasumise juhist. Ühtlasi ei ole vaidlust, et sama lisakokkuleppe järgi TS Laevad OÜ tasutava osa kohta märgiti kokkuleppesse konkreetne pangakonto number (p-ga 2.0 muudetud klauslite p 38.2.9).
11.2.Samuti ei vaidle pooled, et Reyna toonane juhatuse liige V. Leedo kirjutas 03.02.2017 vastuseks raamatupidaja küsimusele jaanuarist alates SLK-le prahitasu arvete esitamise peatamise kohta jaatavalt, saates sama kirja ka Reyna teistele juhatuse liikmetele (I kd tl 116, dtl 223). Kiri saadeti umbes kuu ette 01.03.2017 kokkulepete vormistamist ja pooled ei ole toonud esile, et kirjast nähtuvast juhist raamatupidajale oleks hiljem muudetud.
11.3.Lõpuks ei ole vaidlusalune, et SLK ettemaksukontolt tehti kandeid Reyna ettemaksukontole. Kostjad on siinjuures tuginenud kannetele erinevas summas: kostja I nimetab 276 413,95 €, aga kostjad II ja III lähtuvad summast 276 472,99 €. Maakohus tuvastas kannete summa kostja I väite järgi, aga ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja nõudeavaldustele vaidlesid vastu kõik kostjad, st asja kohtus lahendamisel tuleb lähtuda kõige suurema vastuväite ulatusest. Kostjad II ja III tõid kannete summa esile 22.07.2019 vastuse p-des 12– 14 ja hageja seda järgnevates menetlusdokumentides ei vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 järgi saab eeldada, et hageja nõustus kannete summaga 276 472,99 €.
11.4.Eelnevates alapunktides 11.1–11.3 viidatud väidete ja tõenditega asja lahendamisel arvestamine on lubatav. Kostja I tugines 03.02.2017 e-kirjale 22.07.2019 vastuse p-des 31–33 ning kostjad II ja III ettemaksukonto kaudu tasumisele sama kuupäeva vastuse p-s 14. Edasises menetluses väitsid kõik kostjad läbivalt, et Reyna ja SLK leppisid kokku ettemaksukonto kaudu prahitasu maksmise kohustuse täitmises. Kostjad tuginesid konkreetselt lisakokkuleppe p-le 1.6 ja 03.02.2017 e-kirjale 18.12.2024 kohtuistungil (III kd tl 175 jj, dtl 1281 jj) asja sisulise arutamise käigus (ajamärgid 00:36:16, 00:40:04; 00:46:41; 5 (7)
00:50:36 ja 00:59:51, aga kohtuvaidlused avati 01:06:49). Kohus arutab kohtuistungil pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, võimaldades neil esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (TsMS § 351 lg-d 1 ja 2). Hagimenetluses peetava kohtuistungi sisulise arutamise osa on poolte seletused, mille käigus pool saab põhjendada oma seisukohti ja esitada vastuväited vastaspoole omade kohta (TsMS § 399 p 4). Alles kohtukõne kohta kehtib piirang, et selles võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele (TsMS § 402 lg 2 ls 2). Kuivõrd kostjate viited tõenditele asja suilisel arutamisel seondusid varasemate vastuväidetega, siis olid need lubatavad ja maakohus võis nendega asja lahendamisel arvestada.
11.5.Rahalise kohustuse võib täita sularahas või muul viisil, kui pooled on selles kokku leppinud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses, samuti võib rahalise kohtuse täita raha ülekandega võlausaldaja pangakontole (VÕS § 91 lg-d 1 ja 2). Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tšeki, veksli vm sarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates (VÕS § 91 lg 4). Võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem, aga kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks (VÕS § 89 lg 1).
11.6.Ettemaksukonto kaudu tasumise saab lugeda kohaseks täitmiseks põhimõtteliselt kolmel juhul: (1) osapooled leppisid kokku sel viisil täitmise (VÕS § 91 lg 1); (2) ettemaksukontole kande tegemine on piisavalt sarnane tšeki või veksli andmisega ning vastava maksusumma kasutamine tähendab selle lunastamist (VÕS § 91 lg 4, TsÜS § 4); (3) see on täitmise asendamine, mille võlausaldaja võttis esialgse kohustuse täitmisena vastu (VÕS § 89 lg 1).
11.7.Ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu ja ühtlasi tema vara, mida ta saab käsutada (RKTKo 26.10.2022, 2-19-18842/42, p-d 15.1 ja 15.2). Rahalise kohustuse täitmine ettemaksukonto kaudu on seega võimalik. Hageja ei ole toonud esile, et Reyna ei saanud kannete tegemise ajal või selle järel oma ettemaksukontot käsutada või oleks muul põhjusel kaotanud SLK kirjeldatud soorituse tulemi majandusliku väärtuse. Seega on Reyna saanud vaidlusaluse põhivõla summale 276 472,99 € vastava rahalise soorituse.
11.8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostjatega, et ettemaksukonto kaudu tasumine vastas Reyna ja SLK kokkuleppele 2017. a kevadel ja suvel. Selleks tuleb eelkõige tõlgendada 01.03.2017 lisakokkulepet VÕS § 29 sätete järgi, võttes arvesse mh kokkuleppe eesmärke ning osapoolte varasemat ja edasist käitumist (lg 5 p-d 3 ja 4). Osapooled muutsid oma varasemat käitumist kahel viisil: esiteks peatati igakuiste arvete esitamine, teiseks viidi lepingust välja konkreetne maksejuhis. Reyna pidi teadma tema ettemaksukontole tehtud kannetest, sest raamatupidamise ja maksuarvestuse korraldamine on osaühingu juhatuse ülesanne (ÄS § 183, MKS § 8 lg 1). Hageja ei toonud esile, et Reyna oleks ettemaksukontole kantud summad tagastanud või muul viisil väljendanud vastuseisu sel viisil tasumisele. Osapoolte koostöö oli alanud vähemalt juba 2009. a, st nad pigem mõistsid omavahelisi suhteid ja said ühtviisi aru vastastikuste kohustuste täitmisest. Õige on kostjate väide, et suurte summade põhjuseta kandmine teise isiku ettemaksukontole ei ole eluliselt usutav. Kuigi elulisest usutavusest üksi ei piisa väite tõendamiseks, siis koostoimes eeltoodud põhjendustega on tuvastatav Reyna ja SLK kokkulepe SLK rahalise kohustuse täitmiseks ettemaksukonto kaudu. See vastab eespool p 11.6 esimesele alternatiivile (VÕS § 91 lg 1), mistõttu pole vaja teisi võimalusi kontrollida.
11.9.Kuivõrd põhivõla ulatuses on rahaline kohustus kohaselt täidetud ja hageja ei tugine viivise nõudes mingitele muudele (varasematele) tasumisviivitustele, siis pole alust tunnustada ka viivise nõuet. Nõudeid korrigeerides hageja sisuliselt möönis, et 421 914,21 € kattis kostjate II ja III vastuse lisana esitatud arvestuses märgitud viivise. 6 (7)
12.Kokkuvõttes jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata ja hageja kaebus jääb rahuldamata.
13.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste kulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.