Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi C, X, Phoenix Invest OÜ ja Y vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks, abikaasade ühisvara jagamiseks, tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning õigussuhte puudumise tuvastamiseks C ja X vastuhagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu ühisvara jagamiseks hagis taotletust erineval viisil
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C, X, Phoenix Invest OÜ ja Y apellatsioonkaebus
Hagi ja vastuhagi hind maakohtus Kaebuse hind
183 685,64 eurot ja vastuhagi hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349), lepinguline esindaja DK Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II X (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja III Phoenix Invest OÜ (registrikood 11793400) Kostja IV Y (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate I–IV ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
C, X, Phoenix Invest OÜ ja Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskuludest jätta:
3.1.C, X ja Phoenix Invest OÜ vastu esitatud nõude osas C, X ja Phoenix Invest OÜ kanda võrdsetes osades.
3.2.C ja X vastu esitatud nõuete osas ja nende poolt esitatud vastuhagi vaidlustamise osas võrdsetes osades C ja X kanda.
3.3.X ja Y vastu esitatud nõude osas X ja Y kanda võrdsetes osades.
4.Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (hageja) esitas 09.03.2022 Harju Maakohtule C (kostja I), X (kostja II), Phoenix Invest OÜ (kostja III) ja Y (kostja IV) vastu ühise hagi, milles palus: -
-
-
-
-
tunnistada kehtetuks kostjate I–III vahel 18.12.2019 sõlmitud korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping osas, millega kostjate I ja II ühisomandist läks välja kinnistu registriosa nr-ga ZZZZZZZ koos oluliste osade ja päraldistega; alternatiivselt eelnevale tunnistada kehtetuks kostja I 18.12.2019 sõlmitud korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingus ja asjaõiguslepingus antud tahteavaldus, millega kostjate I ja II ühisomandist läks välja kinnistu registriosa nr-ga ZZZZZZZ koos oluliste osade ja päraldistega; lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa nr-ga ZZZZZZZ osas, müüa see avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning jagada saadud raha kostjate I ja II vahel võrdsetes osades; kohustada kostjaid I–III andma tahteavaldused kinnisturaamatu registriosa nr-ga ZZZZZZZ kannete muutmiseks selliselt, et kustutada kanne kostja III ainuomandiõiguse kohta ja kanda kinnistu ühisomanikena sisse kostjad I ja II, kohustada kostjaid I ja II andma tahteavaldused kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning saadud raha jagamiseks kostjate I ja II vahel võrdsetes osades; tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel 16.12.2019 sõlmitud ühisvara jagamise leping ja asjaõiguslepingud;
2-22-3484 -
-
-
-
-
lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistute registriosade nr CCCCCCC ja YYYYYYY osas, müüa need avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kostjate I ja II vahel võrdsetes osades; kohustada kostjaid I ja II andma tahteavaldused kinnisturaamatu registriosa nr-ga YYYYYYY kannete muutmiseks selliselt, et kustutada kanne kostja II ainuomandiõiguse kohta ja kanda kinnistu ühisomanikena sisse kostjad I ja II, kohustada kostjaid I ja II andma tahteavaldused kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning saadud raha jagamiseks kostjate I ja II vahel võrdsetes osades; kohustada kostjaid I ja II andma tahteavaldused kinnisturaamatu registriosa nr CCCCCCC kannete muutmiseks selliselt, et kustutada kanne kostja I ainuomandiõiguse kohta ja kanda kinnistu ühisomanikena sisse kostjad I ja II, kohustada kostjaid I ja II andma tahteavaldused kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning saadud raha jagamiseks kostjate I ja II vahel võrdsetes osades; lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa nr XXXXXXXX, mootorratta Yamaha XV 1900A ja mopeedi Aprilia SR 50 Street osas; kohustada kostjaid I ja II andma tahteavaldused kinnistu registriosa nr XXXXXXXX, mootorratta Yamaha XV 1900A ja mopeedi Aprilia SR 50 Street müümiseks avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning saadud raha jagamiseks kostjate I ja II vahel võrdsetes osades; tuvastada, et hagiavalduse menetlusse võtmise seisuga ei ole kostja II ja kostja IV vahel õigussuhet, millest tulenevate kostja II kohustuste täitmine kostja IV ees on tagatud kinnistule registriosa nr YYYYYYY kolmandale järjekohale kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga hüpoteegisummaga 3 000 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt väljastas hageja 13.11.2019 kostjale I vastutusotsuse, millega kohustas kostjat I tasuma solidaarselt Marsalis Metall OÜ-ga (pankrotis, edaspidi Marsalis Metall) viimase 1 857 698,85 euro suuruse maksuvõla. Kostja I esitas vastutusotsuse peale kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25.02.2021 otsusega haldusasjas nr 3-19-1592 kostja I kaebuse osaliselt, otsus jõustus 21.06.2021. Arvestades, et vastutusotsuse vabatahtliku täitmise tähtpäev oli 16.12.2019, muutus sellest tulenev nõue sissenõutavaks 17.12.2019. Vastutusotsus on täitedokument ning hagejal on õigus sooritada sellest tuleneva maksuvõla sissenõudmiseks ise täitetoiminguid. Hageja seda ka tegi, sh arestis 20.12.2019 kostja I arvelduskontod. Sellegipoolest on hagejal kostja I vastu 09.03.2022 seisuga 745 456,91 euro suurune maksuvõla nõue. Kostjal I ei ole piisavalt vara selle täielikuks täitmiseks. Kostja I vara (sh tema osa abikaasade ühisomandist) hinnanguline väärtus on 88 546 eurot. Kostja I igakuine brutotulu on umbes 537,70 eurot. Kostja I suhtes on pooleli ka kaks aastal 2020 algatatud täitemenetlust, millest ühes ei ole 04.03.2022 seisuga nõude katteks laekumisi toimunud ja teises on laekunud 2 senti.
3.Kostjad I ja II on alates 19.08.1998 abielus. Kostjad I ja II sõlmisid 17.01.2019 abieluvaralepingu, millega on nende varasuhteks alates selle sõlmimisest varalahusus. Enne seda oli nende varasuhteks varaühisus. Kostjad I ja II sõlmisid 16.12.2019, s.o vastutusotsuse vabatahtliku täitmise päeval, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud (ühisvara jagamise leping), millega jagasid osa ühisvarast. Seejuures sai kinnistust registriosa nr YYYYYYY kostja II lahusvara ja kinnistust registriosa nr CCCCCCC kostja I lahusvara ning kummagi abikaasa abielu kestel oma nimel olevatel mistahes krediidiasutustes asuvatel arveldus- ja muudel kontodel asuvad rahasummad jäid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel kontod on. Kostja II kohustus maksma kostjale I vara jagamisel enamsaadu eest hüvitist 110 500 eurot. Kostja I loobus ühisvara jagamise lepinguga olulisel määral oma varast, ilma ühisvara loovutuseta oleks hagejal võimalik oma nõudeid kostja I vastu rahuldada suuremas
2-22-3484 ulatuses. Ühisvara jagamisel võrdsetes osades oleks kostja I saanud vara vähemalt 140 000 euro väärtuses. On alust arvata, et kostja II ei ole kostjale I ühisvara jagamise lepingu alusel 110 500 euro suurust hüvitist tasunud.
4.Kostjad I–III sõlmisid 18.12.2019, s.o kaks päeva pärast vastutusotsuse vabatahtliku täitmise tähtpäeva, korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (korteriomandi üleandmise leping), millega kostjad I ja II andsid ühisomanikena üle ja kostja III võttis mitterahalise sissemaksena vastu kinnistu (registriosa nr ZZZZZZZ). Täpsemalt otsustas kostja I, olles kostja III ainuosanik ja ainus juhatuse liige, suurendada kostja III osakapitali 25 443,53 euro võrra, sh mitterahalise sissemaksega 25 443 eurot. Seoses kostja III osakapitali suurendamisega otsustas kostja I välja lasta uue osa nimiväärtusega 25 443 eurot, mille märkis kostja II. Kostja I otsuse järgi tasus kostja II omandatava osaluse nimiväärtuse 25 443 eurot ja ülekursi 4557 eurot täies ulatuses mitterahalise sissemaksega, milleks on kinnistu (registriosa nr ZZZZZZZ). Pärast osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist hakkas kostja III osa nimiväärtusega 25 443 eurot kuuluma kostjale II ning kostjale I jäi osa nimiväärtusega 2557 eurot. Kostja I tegi korteriomandi üleandmise lepingu teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Kuivõrd kostjad II ja III on kostja I lähikondsed ning ühtlasi tehti leping pärast kostja I suhtes täitemenetluse alustamist ja vara arestimist, tuleb eeldada, et nad teadsid sellest lepingu sõlmimise ajal.
5.Hagejal on õigus nõuda kostjate I ja II ühisvara jagamist. Hagejal on täitedokument kostja I suhtes ning kostja I lahusvarast ei piisa hageja nõude täielikuks täitmiseks. Kostjal I on jagatavat ühisvara ja ta saab ise nõuda ühisvara jagamist. Ühisvara jagamisest saadu arvel saaks hageja nõude osaliselt rahuldada. Kostja II ei ole ühisvarale sissenõude pööramiseks nõusolekut andnud.
6.Kinnistu registriosa nr-ga YYYYYYY, millest sai ühisvara jagamise lepinguga kostja II lahusvara, on koormatud kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga summas 3 000 000 krooni. Hüpoteek tagab kõiki kostja IV nõudeid kostja II vastu, mis tulenevad kostjate II ja IV vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest. Tegemist on varjatud omanikuhüpoteegiga, s.t tühja hüpoteegiga. Hageja soovib õigusselguse tagamiseks ja edasiste menetluste välistamiseks tuvastada, et kostjate II ja IV vahel ei ole õigussuhet, millest tulenevate kostja II kohustuste täitmine on tagatud kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga. Kostjate vastuväited hagile
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
8.Ebaõige on hageja väide, et vastutusotsusest tuleneva ja sissenõutavaks muutunud rahalise maksukohustuse saldo on 09.03.2022 seisuga 745 456,91 eurot. Hagejal ei ole kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Marsalis Metalli maksuotsusest tulenev maksukohustus on täies ulatuses tasaarvestatud 01.08.2019 Marsalis Metall ettemaksukonto jäägi, s.o 1 582 019,18 euro ulatuses. Hageja ei saa nõuda mitmekordselt sama kohustuse täitmist.
9.Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, mille kohaselt hageja nõue ei ole rahuldatud ja oleks alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
10.Puudub vaidlus, et hageja ei ole pöördunud täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, olles seda teinud nt muudes kohtuasjades. Seega pole täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 33
2-22-3484 lg 3 II lause ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgse ühisvara jagamise hagi esitamise eeldus – hageja ei ole sissenõudja TMS § 5 lg 1 tähenduses.
11.Ühisvara jagamise lepinguga ei ole võlausaldajate huve kahjustatud, kuna ühisomandi ja mõlema kinnisasja ja kontodel olevate vahendite jagamisel ei ole kostja I olulisel määral oma varast või osast ühisvarast loobunud.
12.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et ühisvara jagamise leping tuleb tunnistada kehtetuks, on sellel olulised materiaalsed tagajärjed kostjale II. Kostja II on tasunud kostjale I 110 000 eurot. Samuti on kostja II tasunud ühisvara jagamise lepingult notari tasu 1029,12 eurot. Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tekib kostjal I kohustus need summad kostjale II hüvitada. Kostja II esitab täitmisest keeldumise vastuväite võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 5 alusel. Enne kui kostja I ei ole kostjale I üleantud summasid kostjale II tagastanud, ei saa ka kohus asendada kohtuotsusega kostja II nõusolekut kinnistusraamatus kannete muutmiseks.
13.Kuigi hageja on esitanud nõude kinnisasja nr ZZZZZZZ üleandmise lepingu tagasivõitmiseks, ei ole hageja kostja II võlausaldajaks ega oma kostja II suhtes täitedokumenti. Kinnisasja registriosa nr ZZZZZZZ on mitterahalise sissemakse lepinguga üle andnud kostja II ning kostja I tahteavaldustest selle tehingu tegemine ei sõltunud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et korteriomand registriosa nr ZZZZZZZ kuulus kostjate I ja II ühisvarasse.
14.Kostjad ei vaidle, et kostja II (abikaasa) ja kostja III (ainuomandis ja juhitav juriidiline isik) on pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1 ja § 117 lg 3 ning TMS § 188 lg 3 tähenduses kostja I lähikondsed. Eelnev siiski ei tähenda, et täidetud oleks TMS § 188 lg-s 1 sätestatud eeldus.
15.Hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi esitada kostja IV vastu tuvastushagi, et teha kindlaks, kas kostja IV kasuks kostja II kinnisasjale seatud hüpoteek on nn „tühi hüpoteek“ või mitte. Hageja ei ole väiteid nn „tühja hüpoteegi“ kohta tõendanud ning isegi nende väidete õigsust eeldades ei saa tal tuvastushuvi olla. Vastuhagi
16.Kostjad I ja II esitasid 15.09.2022 vastuhagi ühisvara jagamiseks hagis taotletust erineval viisil. Kostjad I ja II paluvad: -
-
-
-
lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa nr ZZZZZZZ osas, jättes kinnistu registriosa nr ZZZZZZZ kostja II ainuomandisse, pannes kostjale II kohustuse hüvitada kostjale I 50 % kinnistu registriosa nr ZZZZZZZ väärtusest, s.o 15 000 eurot; lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa nr YYYYYYY osas, jättes kinnistu registriosa nr YYYYYYY kostja II ainuomandisse, pannes kostjale II kohustuse hüvitada kostjale I 50 % kinnistu registriosa nr YYYYYYY väärtusest, s.o 125 000 eurot; lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa nr XXXXXXXX osas, jättes kinnistu registriosa nr XXXXXXXX kostja II ainuomandisse, pannes kostjale II kohustuse hüvitada kostjale I 50 % kinnistu registriosa nr XXXXXXXX väärtusest, s.o 47 500 eurot; lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa nr CCCCCCC osas, jättes kinnistu registriosa nr CCCCCCC kostja II ainuomandisse, pannes kostjale II kohustuse hüvitada kostjale I 50 % kinnistu registriosa nr CCCCCCC väärtusest, s.o 15 000 eurot;
2-22-3484 -
kohustada hagejat andma nõusolek eelnevalt märgitud tehingute ja kannete tegemiseks, sh kohustada hagejat andma vastavad tahteavaldused.
17.Vastuhagi on esitatud tingimuslikult juhuks, kui esinevad eeldused tehingute tagasivõitmiseks ja/või ühisvara jagamiseks. Kinnisasi registriosa nr YYYYYYY on kostja II kodu ning kostjad I ja II ei soovi, et kostja II kodu müüakse avalikul enampakkumisel. Ka muude kinnisasjade puhul puudub mistahes õigustus eelistada kinnisasjade avalikku enampakkumist. Hüvitisest kogusummas 202 500 eurot tuleks maha arvestada 110 000 eurot, millise summa on kostja II kostjale I tasunud hüvitisena. Kostja II soovib teha kostjale I makstava hüvitise ja kostja I poolt kostjale II tagastamisele kuuluva summa (110 000 eurot) osas tasaarvestuse (202 500–110 000).
18.Kostjad I ja II taotlevad, et kohus määraks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja II saaks tasuda hüvitise ühe kalendrikuu jooksul alates kostja II kohta omanikukande tegemisest. Olukorras, kus omanikukanne on tegemata, võib finantseeringu saamine olla välistatud või oluliselt raskendatud. Hageja vastuväited vastuhagile
19.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja asjakohaseks nõudeks on ühisvara hulka kuuluvate esemete müümine avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel ning saadud raha jagamine kostjate I ja II vahel võrdsetes osades.
20.Hageja hinnangul moodustaks kostjale I kuuluva osa väärtus vastuhagis käsitatud kinnistute osas vähemalt 238 685,63 eurot, kuid kostja II on valmis tasuma hüvitisena nimetatud kinnistute ainuomandisse saamise eest 92 500 eurot. Avalik enampakkumine väldib vajadust hinnata kinnistute väärtust, mis on vaidlusi tekitav, keeruline, kulukas ja spekulatiivne. Protsessuaalse tasaarvestuse avalduse (tasaarvestuse vastuväite) võib kostja II esitada ainult hageja, mitte kostja I vastu. Maakohtu otsus
21.Maakohus rahuldas 04.11.2022 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostjate I–III vastu esitatud hagi osas võrdsetes osades kostjate I–III kanda, kostjate I ja II vastu esitatud hagi osas võrdsetes osades kostjate I ja II kanda, kostjate II ja IV vastu esitatud hagi osas kostjate II ja IV kanda ning vastuhagi menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
22.Maakohus tuvastas, et esineb kostja I suhtes TMS § 187 lg 2 sätestatud eeldus võlgniku vara tagasivõitmiseks: hagejal on kostja I vastu kehtiv täitedokument (vastutusotsus), nõue kostja I vastu on muutunud sissenõutavaks alates 17.12.2019, kostjal I ei ole piisavalt vara vastutusotsusest tuleneva ja sissenõutavaks muutunud kohustuse 745 456,91 eurot täitmiseks. Kostjate vastuväiteid tehingute tagasivõitmise ja ühisvara jagamise nõuete esitamise üldiste eelduste puudumise osas on põhjendamatud. Maakohus tuvastas, et Marsalis Metall ei ole täitnud maksukohustust, mille eest on vastutusotsuse alusel solidaarselt vastutav kostja I. Hagejal puudus kohustus enne ühisvara jagamise nõuete esitamist pöörduda kostja I vastu suunatud nõude täitmiseks kohtutäituri poole.
23.Hageja nõude tunnistada kehtetuks kostjate I–III vahel 18.12.2019 sõlmitud korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise leping ja asjaõigusleping osas, milles kinnistu
2-22-3484 registriosa nr-ga ZZZZZZZ koos oluliste osadega ja päraldistega läks kostjate I ja II ühisomandist välja, õiguslik alus on TMS § 187 ja § 188.
23.1.Maakohus ei nõustunud kostjate tõlgendusega, nagu ei kuulunuks mitterahalise sissemakse üleandmise esemeks olev korteriomand kostjate I ja II ühisvara hulka.
23.2.Vaidlusalune 18.12.2019 leping osas, milles korteriomand läks ühisomandist välja, on sissenõudja (võlausaldaja) huvisid kahjustav ja kostja I tegi selle teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et võlausaldaja huvide kahjustamine seisnes selles, et kostja I loobus antud tehinguga oma osast ühisvaras (ÕÕÕ korter) midagi vastu saamata. Korteriomandi käsutamisega tehti võimatuks hageja maksunõude (osaline) rahuldamine kostja I suhtes.
23.3.Kuna hageja I vaidlusaluse tehinguga vastusooritust ei saanud, siis ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust poolte vaidlus korteriomandi täpse väärtuse üle.
23.4.Kostja I teadis või vähemalt pidi teadma, et korteriomand oli kostjate I ja II ühisvara.
23.5.Maakohus tuvastas, et 18.12.2019 lepingu sõlmis kostja I oma lähikondsete kostjaga II ja kostjaga III, mistõttu kuulub kohaldamisele TMS § 188 lg 2. Kostjad ei ole vaidlusaluse tehinguga võlausaldaja huvide kahjustamise eeldust ümber lükanud.
23.6.Maakohus tunnistas kehtetuks kostjate I–III vahel 18.12.2019 sõlmitud korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu osas, milles kinnistu registriosa nr-ga ZZZZZZZ koos oluliste osadega ja päraldistega läks kostjate I ja II ühisomandist välja. Maakohtul puudus vajadus kontrollida hageja teise alternatiivse nõude (tahteavalduse kehtetuks tunnistamine) põhjendatust.
24.Hageja nõude tunnistada kehtetuks kostjate I ja II vahel 16.12.2019 sõlmitud ühisvara jagamise leping ja asjaõiguslepingud õiguslik alus on TMS § 190 p 2 (alternatiivselt TMS § 190 p 1) ja § 187 lg 1.
24.1.Täidetud on TMS § 190 p-s 2 sätestatud eeldus – täitemenetlus kostja I suhtes oli alustatud hiljemalt 4 päeva pärast 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingute sõlmimist.
24.2.Samuti on täidetud TMS § 190 tulenev teine kohustuslik eeldus – kostja I loobus nimetatud lepinguga olulisel määral oma osast ühisomandis.
24.3.Kostjad ei esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaks ümber eelduse 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu alusel võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kostjate väited, nagu tasunuks kostja II kostjale I ühisvara jagamise lepingu alusel sularahas 110 000 eurot, ei ole usaldusväärsed.
24.4.Maakohus tuvastas, et ühisvara jagamise lepinguga loobus kostja I olulisel määral (vähemalt 110 000 euro ulatuses) oma osast ühisomandis.
24.5.Maakohus tunnistas kehtetuks kostjate I ja II vahel 16.12.2019 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud. Maakohus märkis, et täielikult põhjendamatu on kostja II poolt esitatud keeldumise vastuväide viitega VÕS § 110 lg-le 5. Kuna kohus tuvastas, et kostja II ei ole kostjale I tasunud, siis ei ole aktuaalne ka küsimus (olematute) summade
2-22-3484 tagastamisest. Hageja ei ole ühisvara jagamise lepingu pool, kellel saaks tekkida kohustus kehtetuks tunnistatud lepingu alusel väidetavalt saadu hüvitamiseks. Hageja ei ole kohustatud isikuks kostja II suhtes. VÕS § 110 lg 5 ja TMS § 195 lg 3 annavad kostjale II võimaluse esitada vastuväite või nõude üksnes võlasuhte teise poole ehk kostja I, mitte aga hageja vastu.
25.Maakohus asus seisukohale, et hagis esitatud ühisvara jagamise nõuete rahuldamise eeldused on täidetud ja hagis esitatud tahteavalduste asendamise nõuded kuuluvad rahuldamisele (TMS § 14 lg 2, § 184 lg 1). Tagasivõitmise korras tehingute, s.o eelpool nimetatud 16.12.2019 ja 18.12.2019 lepingute, kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on see, et tagasivõidetud vara muutub kostjate I ja II ühisvaraks. Lisaks tagasivõidetud varale on hageja esitanud nõude lõpetada kostjate I ja II ühisomand kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX, mootorratta Yamaha XV 1900A ja mopeedi Aprilia SR 50 Street osas, millise vara osas on hageja tõendanud, et tegemist on kostjate I ja II ühisvaraga. Hageja tõendas, et kostjate I ja II ühisvaral on positiivne väärtus.
26.Maakohus ei pidanud võimalikuks kostjate I–II tingimusliku vastuhagi rahuldamist, sest see ei tagaks kostjale I kohest ja õiglast hüvitist tema omandiõiguse kaotuse eest ning oleks vastuolus hageja õigustatud huvidega. Vastuhagis soovitud ühisomandi lõpetamise viis oleks vastuolus sissenõudja huvidega ning vähendaks oluliselt sissenõudja võimalusi kostja I vastu suunatud nõude rahuldamiseks.
26.1.Kuigi kostja II on väljendanud huvi kostjale I kuuluva ühisomandi endale jätmiseks, ei toonud kostjad I ja II kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada kostja II suutlikkust tagada kostjale I täielikku rahalist hüvitist omandiõiguse kaotamise eest.
26.2.Põhimõtteliselt väär on kostjate eeldus, et kostjale I makstavast hüvitisest tuleks maha arvestada 110 000 eurot, kuna maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja II ei ole kostjale I tasunud 110 000 eurot, mistõttu on välistatud vastava tasaarvestusõiguse olemasolu. Seega soovitakse kostjate vastuhagiga maksta kostjale II omandi kaotuse eest vähemalt 110 000 eurot turuhinnast vähem, mistõttu on vastuhagi ainuüksi seetõttu põhjendamatu. Maakohus ei saa omal algatusel suurendada kostjale II makstavat hüvitist vastavalt kostjate vastuhagile (TsMS § 439).
26.3.Vastuhagi rahuldamise korral puuduks kostjal I ja ka hagejal kindlus selles, et kostja II oma kohustusi hüvitise maksmiseks reaalselt täidaks. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kostjad kooskõlastatult ja võlausaldaja huve kahjustades juba jätnud kostja I tema ühisomandist kohast vastusooritust saamata ilma (sh kostja II kasuks) ning puudub alus arvata, et kostjad ei võiks üritada seda uuesti teha, kui kohus vastuhagi rahuldaks. Kohtu ülesanne on tagada mh see, et kostja II ei saaks kostja I vara omanikuks ilma selle eest (õiglast ja kohest) hüvitist maksmata, kuid kostjate vastuhagi alusel ei oleks see võimalik.
26.4.Kostjate I ja II ühisomand on võimalik lõpetada üksnes hageja poolt taotletud viisil, mille kohaselt ühisomandisse kuuluvad kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel.
27.Maakohus tuvastas, et hagiavalduse menetlusse võtmise seisuga 04.04.2022 puudus kostjate II ja IV vahel õigussuhe, millest tulenevate kostja II kohustuste täitmine kostja IV ees on tagatud kinnistusraamatusse kinnistule registriosa nr-ga YYYYYYY teisele järjekohale seatud hüpoteegiga hüpoteegisummaga 3 000 000 krooni kostja IV kasuks.
27.1.Maakohus ei nõustunud kostjate vastuväidetega hagejal õigusliku huvi puudumise kohta. Hageja põhjendas piisavalt oma tuvastushuvi mh sellega, et kui hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole, siis oleks kinnisasja registriosa nr-ga YYYYYYY väärtus kõrgem. Tuvastushagi ei ole
2-22-3484 esitatud mitte uudishimu rahuldamiseks, vaid tuvastushagi rahuldamine mõjutab positiivselt hageja varalisi õigusi ja võimalusi oma nõude rahuldamiseks.
27.2.Kostjad oma tõendamiskohustust ei täitnud, kuigi olid vastavalt hagiavalduses esitatule sellest teadlikud. Omapoolse tõendamiskohustuse täitmise ja hageja esitatud tõendite ümberlükkamise asemel valisid kostjad rõhutatult ebamäärase positsiooni, jättes avaldamata, kas nende väitel kinnisasja nr YYYYYYY koormav hüpoteek tagab reaalseid kohustusi või mitte. Apellatsioonkaebus
28.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
29.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
29.1.Maakohus leidis ebaõigesti, et esinevad üldised alused tehingute tagasivõitmiseks ja ühisvara jagamiseks (PKS § 33 lg 3 teine lause, TMS § 187 lg 2, § 14 lg 2 ja § 5 lg 1, maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg-d 1 ja 2).
29.2.Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata MKS § 105 lg 6 ja kohaldas ebaõigesti MKS § 105 lg 7, jõudes väärale järeldusele, et hagejal on kostja I vastu vastutusotsusest tulenev sissenõutavaks muutunud nõue. Hagejal ei ole kostja I vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Tasaarvestuse lubatavuse hindamine PankrS § 99 lg 1 järgi ei mõjuta hageja kohustust järgida tasaarvestamisel MKS § 105 lg 6. Hageja tasaarvestuse tegemist ei välista VÕS § 198 järgse otsese tahteavalduse tegemata jätmine.
29.3.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja saab maksuhaldurina esitada ühisvara tagasivõitmise hagi. Hageja oleks pidanud hagi esitamiseks pöörduma kohtutäituri poole. Kehtiv kohtupraktika ei jaata maksuhalduri õigust teha ise muid täitetoiminguid kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
29.4.Ebaõige on kohtu järeldus, justkui ei oleks hageja nõue rahuldatud või oleks alust eeldada, et sissenõude pööramine ei viiks nõude rahuldamiseni. Hageja nõuded kostjate I ja II vastu oleks tulnud jätta läbi vaatamata.
29.5.Maakohus rahuldas ebaõigesti korteriomandi mitterahalise sissemaksena üleandmise tehingute tagasivõitmise hagi, tuvastades ebaõigesti tagasivõitmise eelduste täidetuse (TMS § 187 lg-d 1 ja 2 ja § 188 lg-d 1 ja 2). Kohus on tõendite ebaõige hindamise tulemusena järeldanud, et korteriomand registriosa nr-ga ZZZZZZZ kuulus kostjate I ja II ühisvarasse. Korteriomandi registriosa nr-ga ZZZZZZZ mitterahalise sissemaksena üleandmise tehingutega ei ole võlausaldajate huve kahjustatud. Kostja I ei ole teinud teadlikult sissenõudja huve kahjustavat tehingut. Tehingu teine pool ei teadnud ega pidanud teadma, et mitterahalise sissemakse üleandmise tehingutega kahjustatakse sissenõudja huve.
29.6.Maakohus rahuldas ebaõigesti kostjate I ja II 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise hagi. Kohus sisustas ebaõigesti TMS § 190 p 2 eeldused. Kostja I ei ole olulisel määral loobunud oma osast ühisvaras. Riigikohtu lahendis nr 2-18-17826 toodud põhimõte ei kohaldu käesoleva vaidluse lahendamisele. Ebaõige ja tõenditel mittepõhinev on kohtu järeldus, et kostjate I ja II vahel ei olnud võlasuhet, millega kostja II kohustus maksma hüvitist. Kohus luges põhjendamatult ebausaldusväärseks kostjate tõendid hüvitise tasumise kohta.
2-22-3484
29.7.Maakohus rahuldas ebaõigesti kostjate I ja II vastu esitatud ühisvara jagamise hagi (PKS § 33 lg 3 teine lause ja TMS § 14 lg 2). Hagejal ei ole kostja I vastu täitedokumendist tulenevat sissenõutavaks muutunud nõuet ning ühisvara jagamise hagi on õiguslikult perspektiivitu. Isegi, kui hagejal oleks sissenõutavaks muutunud nõue ja hageja oleks täitemenetluse õigeaegselt üle andnud kohtutäiturile, ei oleks ühisvara jagamise leping tagasivõidetav, sest kostjad on tõendanud, et selle tehinguga ei ole kostja I võlausaldajaid kahjustatud.
29.8.Maakohus rahuldas ebaõigesti tuvastushagi kostja IV vastu, tuvastades ebaõigesti hageja tuvastushuvi olemasolu (TsMS § 368 lg 1). Maakohus tõlgendas Riigikohtu praktikat ebaõigesti. Maakohus heitis alusetult kostjale IV ette tõendite esitamata jätmist.
29.9.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostjate I ja II tingimusliku vastuhagi (TsMS § 373 lg 1). Hagis taotletud viis ühisvara jagamiseks ei paneks hagejat soodsamasse positsiooni kui vastuhagis taotletud viis. Kinnisvaraobjekti turuhind määratakse hindamisaktiga.
30.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme.
30.1.Maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust sellega, et seostas faktilised asjaolud selliste õiguslike põhjendustega, mis tuginevad kas asjassepuutumatul või ebaõigesti refereeritud kohtupraktikal.
30.2.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust sellega, et jättis veenva põhjenduseta arvesse võtmata seadusandja MKS-i seletuskirjas selgelt väljendatud tahte ja eesmärgi MKS § 130 lg 2 regulatsiooni kehtestamisel.
30.3.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis kostjad eelmenetluses teavitamata, et tõendamiskoormis hageja tuvastushuvi tõendamisel on kohtu hinnangul ümber pöördunud ning kostjad peaksid kohtu hinnangul tõendama, et hagejal puudub tuvastushuvi.
30.4.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis kostjad eelmenetluses teavitamata, et kostjate esitatud tõendid kostja II poolt kostjale I tasutud hüvitise kohta on ebapiisavad, millega kohus võttis kostjatelt võimaluse esitada enne eelmenetluse lõppemist täiendavaid tõendeid ja taotlusi.
30.5.Maakohus jättis põhjendusteta kõrvale kostjate esitatud tõendid, et kinnisasi registriosa nr-ga ZZZZZZZ oli kostjasse III mitterahalise sissemakse tegemise ajal kostja II ainuomandis.
30.6.Maakohus jättis täielikult hindamata kostjate esitatud tõendid, et kostja I tegi otsuse kostja III osakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksega enne, kui hageja tegi kostjale I vastutusotsuse.
30.7.Maakohus on põhjendamatult pidanud ebausaldusväärseks kostjate tõendeid, et kostja II tasus kostjale I ühisvara jagamise lepingu alusel ja selle järgselt hüvitise; kohtu vastava siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav (TsMS § 232 lg 1, § 238 lg 5 ls 2, § 436 lg 1). Vastustaja seisukoht
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
2-22-3484
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
33.Maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel ega vaidlustatud otsuses menetlusõiguse norme, nagu väitsid kostjad apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Maakohus on vaidluse lahendamisel kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on selgitamiskohustust täitnud piisavas mahus ja ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et neile ei olnud selge tõendamiskoormis.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et maakohus on jätnud käsitamata nende väited ja hindamata tõendid. Kostjad on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud.
35.Hageja on esitanud ühes menetlusdokumendis hagi kostjate I–III vastu tagasivõitmise korras mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste asendamiseks, hagi kostjate I ja II vastu ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste asendamiseks kohustamiseks, hagi kostjate I ja II vastu ühisvara jagamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks ning hagi kostjate II ja IV vastu hüpoteegiga tagatud kohustuse puudumise tuvastamiseks. Kostjad I ja II esitasid tingimusliku vastuhagi ühisvara jagamiseks. Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas tehingute tagasivõitmise nõuded, seejärel osas, milles jagati kostjate I ja II ühisvara, ja seejärel osas, milles lahendati tuvastusnõue.
36.TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS-i 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine) ja lg 2 järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 190 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
37.Poolte vahel ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust, et hageja tegi 13.11.2019 kostja I suhtes vastutusotsuse, millega kohustas kostjat I tasuma solidaarselt Marsalis Metalliga viimase 1 857 698,85 euro suuruse maksuvõla (I kd, tl 16–36). Vastutusotsus on TMS § 2 lg 1 p 12 järgi täitedokument. Hageja väitel oli kostjal täitmata vastutusotsusest tulenev nõue 745 456,91 eurot. Kostjate väitel oli vastutusotsusest tulenev nõue lõppenud ja hagejal ei olnud õigust viia läbi täitemenetlust, kuna pädevus seda teha on ainult kohtutäituril. Maakohus tuvastas, et hageja nõue kostja I vastu ei ole lõppenud tasaarvestusega ja hagejal on õigus läbi viia täitemenetlus. Maakohtu järeldused on vaidlustanud kostjad.
2-22-3484
38.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et hageja saaks nõuda tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamist ja ühisvara jagamist ainult siis, kui hageja on täitedokumendi täitmiseks pöördunud kohtutäituri poole ja viimane on alustanud täitemenetlust. TMS § 14 lg 2 sätestab tõepoolest, et ühisvara jagamist saab nõuda võlausaldaja, kellel on võlgniku vastu täitedokumendist tulenev nõue ja kes on selle esitanud kohtutäiturile võlgniku vastu täitemenetluse alustamiseks ning täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel peab olema ebaõnnestunud. PKS § 33 lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Samas on kohtupraktikas jaatatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõuete esitamist, kui hagejal on olemas TMS § 2 lg 1 p-s 12 nimetatud täitedokument (maksuhalduri haldusakt maksukohustuse sundtäitmise kohta) ning maksuhaldur on alustanud sellest tuleneva võla sundkorras sissenõudmist ega ole pöördunud selle jätkamiseks kohtutäituri poole ja võlgniku lahusvara arvel ei õnnestu täitedokumenti täita (TrtRKKo 27.09.202, 2-19-9700, p 8).
39.Maakohus on õigesti tuvastanud, et maksuhaldur on vastutusotsuse täitmisel isikuks, kes viib läbi sundtäitmise. MKS § 128 lg 1sätestab, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla ja maksuvõla sundtäitmine toimub MKS-i 13. peatükis ja täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kui kohustatud isik ei ole täitnud maksuhalduri haldusaktis nimetatud kohustust selles määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Hageja 13.11.2019 vastutusotsus tuli kostjal I täita 30 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest (MKS § 96 lg 3). Maakohus on tuvastanud, et vastutusotsuse täitmise tähtaeg oli 16.12.2019 ja seda järeldust ei ole apellatsioonkaebuses sõnaselgelt vaidlustatud. Maksuhalduri poolt MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute tegemist saab käsitleda täitemenetluse alustamisena, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TMS § 24 lg 2, mille kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Maksuhaldur on 13.11.2019 vastutusotsuse täitmiseks teinud täitetoiminguid, mh arestinud kostja I pangakontol olevad vahendid (I kd, tl 114, 172), millise toimingu tegemiseks on Tallinna Halduskohus andnud 20.12.2019 haldusasjas nr 2-19-2336 loa. Samuti on maksuhaldur nõude rahuldamise tagamiseks teinud muid täitetoiminguid (maakohtu otsuse p 46). Seega on täitemenetlust TMS § 130 lg 1 p-de 4 ja 5 järgi alustatud ja hageja on õigustatud vastavate eelduste olemasolul esitama hagi võlgniku tehingute tagasivõitmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et maakohus oleks pidanud seletuskirjast maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (507 SE) tegema järelduse, et maksuhaldur ei saa iseseisvalt täitemenetlust läbi viia ja täitemenetluse läbiviimiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole. MKS § 130 lg 2 annab maksuhaldurile võimaluse pöörduda täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole juhul, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita, kuid sättest ei tulene, et täitemenetluse saaks läbi viia ainult kohtutäitur. Seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja tahe oleks olnud, et maksuhalduri nõuete täitmisel saaks täitemenetluse läbi viia üksnes kohtutäitur. Maakohus on vaidlustatud otsuses seletuskirja käsitlenud õigesti koosmõjus kohtupraktikaga.
40.Apellandid ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja nõue kostja I vastu ei ole lõppenud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-18842 (Marsalis Metalli pankrotihaldur Svetlana Pildeni hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu 1 582 019,18 euro väljamõistmiseks Marsalis Metalli pankrotivarasse) 26.10.2022 tehtud otsuses leidnud, et hageja sai PankrS § 99 järgi tasaarvestada oma Marsalis Metalli pankrotimenetluses kaitstud maksunõude Marsalis Metalli nõudega ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks. Riigikohus selgitas, et PankrS § 99 on erisäte MKS § 105 suhtes ja Marsalis Metall pankrotimenetluses on Marsalis Metalli nõue hageja vastu ettemaksukontol olnud raha tagastamiseks tasaarvestatud
2-22-3484 hageja tunnustatud nõudega, mistõttu jäeti hagi rahuldamata. Apellantide arvates tuleneb Riigikohtu otsusest, et Marsalis Metalli nõue hageja vastu ja hageja nõue Marsalise Metalli vastu on lõppenud tasaarvestusega, mistõttu ei saa olla hagejal nõuet kostja I kui Marsalis Metalli solidaarvõlgniku vastu. Maakohus tuvastas, et Marsalis Metalli pankrotimenetluses toimunud tasaarvestusega ei lõppenud hageja nõue kostja I vastu.
41.Pooled ei vaidle, et Marsalis Metalli pankrotimenetluses tasaarvestati hageja tunnustatud maksunõue 2 027 132,14 eurot Marsalis Metalli vastu perioodi eest augustist 2017 kuni septembrini 2018 Marsalis Metalli nõudega hageja vastu ettemaksukontol oleva raha 1 582 019,18 eurot tagastamiseks. Vastutusotsusest nähtuvalt on kostjale I kui Marsalis Metalli juhatuse liikmele esitatud nõue Marsalis Metalli poolt ebaõigesti deklareeritud maksude tasumiseks perioodi oktoobrist 2016 kuni novembrini 2017 eest. Apellantide arvates on kohus ebaõigesti lugenud ettemaksukontol oleva raha Marsalis Metalli pankrotimenetluses tasaarvestatuks hilisemate Marsalis Metalli maksukohustustega, mis on vastuolus MKS § 105 lg-ga 6.
42.MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (MKS § 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. Apellantide seisukoha järgi tuli tasaarvestuse tegemisel lähtuda MKS § 105 lg-st 6, mille kohaselt maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras. Riigikohus selgitas, et MKS § 105 lg-tes 3 ja 6 sätestatud maksuõigussuhtes toimuv maksuvõla automaatne tasaarvestamine toimub maksuõigussuhtes maksukohustuslase igapäevase majandustegevuse raames, kuid see ei kehti pankrotimenetluse ajal, mil tasaarvestus toimub PankrS § 99 järgi (RKTKo 26.10.2022, 2-19-18842, p 14). PankrS § 99 tasaarvestuse ajal kehtinud redaktsioonis sätestas, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kohtule kuni viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Seega sai hageja tasaarvestada oma kaitstud nõude, milleks oli maksunõue perioodi eest augustist 2017 kuni septembrini 2018. VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõppevad vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Ringkonnakohtu arvates ei saa käesolevas menetluses tuvastada, et Marsalis Metalli nõudega hageja vastu oleks tasaarvestatud muud Marsalis Metalli maksuvõlad kui need, mis olid esitatud hageja poolt Marsalis Metalli pankrotimenetluses. Seega lõppes tasaarvestuse tulemusena Marsalis Metalli nõue hageja vastu ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks täies ulatuses ja hageja pankrotimenetluses esitatud ja tunnustatud maksunõue Marsalis Metalli vastu osaliselt. Kostja I suhtes tehtud vastutusotsuse aluseks on Marsalis Metalli maksuvõlg erineva perioodi eest, kui oli Marsalis Metalli pankrotimenetluses esitatud hageja nõudel. Seega kostja I suhtes vastutusotsuses esitatud nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud. Käesolevas menetluses ei ole võimalik tuvastada, et Marsalis Metalli pankrotimenetluses oleksid lõppenud muud maksunõuded, kui need, mis olid esitatud hageja poolt pankrotimenetluses.
43.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähtsusega, kas hageja ettemaksukontol oleva raha tasaarvestamisel Marsalis Metalli maksukohustusega kuulus kohaldamisele MKS § 105 lg 6 või lg 7, kuna ettemaksukontol oleva
2-22-3484 Marsalis Metalli raha osas on Marsalis Metalli nõue hageja vastu lõppenud Marsalis Metalli pankrotimenetluses toimunud tasaarvestusega. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I varale sissenõude pööramine ilma tehingute tagasivõitmiseta ei vii hageja nõude rahuldamiseni. Nimelt on maakohus tuvastanud, et kostjale I jäänud vara väärtuseks enne tagasivõitmist on 88 546 eurot, millest ei piisa vastutusotsusest tuleneva nõude 745 456,91 eurot täitmiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole apellandid maakohtu järeldust kostja I vara väärtuse kohta vaidlustanud.
45.Eeltoodut kokku võttes on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejal on olemas nõue kostja I vastu ja hageja saab nõude täitmiseks viia läbi täitemenetluse ning kostja I olemasoleva vara arvel ei ole eelduslikult võimalik nõuet rahuldada. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi puutuvalt tehingute tagasivõitmist.
46.18.12.2019 lepinguga on kostjad I ja II andnud mitterahalise sissemaksena üle kostjale III korteriomandi (registriosa 945901) asukohaga ÕÕÕ (I kd, tl 100–104). Korteriomandi omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud kostja II ja kes kinnitas lepingus, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. Kostja III ainuosanik kostja I suurendas kostja III osakapitali 25 443,53 euro võrra ja otsustas välja anda uue osa nimiväärtusega 25 443,53 eurot, mille märkis kostja II, ja osa hakkas kuuluma tema lahusvarasse. Hageja palus tehingu TMS § 187 ja § 188 järgi kehtetuks tunnistada ja kohustada kostjaid I–III andma vastavad tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kostjad vaidlesid nõudele vastu, väites, et tehingu esemeks olev korteriomand oli kostja II lahusvara. Maakohus rahuldas tehingu tagasivõitmise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuded, tuvastades, et tehingu ese oli kostjate I ja II ühisvara, tehing tehti kolme aasta jooksul enne käesoleva hagi esitamist, tehing oli võlausaldajate huvisid kahjustav ja tehingu teine pool oli kostja I lähikondne, mistõttu eeldatakse, et ta teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid. Apellandid vaidlustasid maakohtu järeldused, et tehingu esemeks olev korteriomand kuulus kostjate I ja II ühisvara hulka, tehinguga oli võlausaldajate huvisid kahjustatud, kostja I oli teadlikult teinud sissenõudjate huvisid kahjustava tehingu ning tehingu teine pool pidi olema teadlik sissenõudjate huvide kahjustamisest.
47.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha 18.12.2019 lepingu tagasivõitmise osas maakohtust erinevaid järeldusi. Maakohus ei ole nõude lahendamisel teinud üllatuslikku otsust ja kostjatel oli selge tõendamiskoormis. Maakohus on hinnanud otsuses kostjate esitatud tõendeid ja kostjatele pidi olema selge, et nad peavad oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama.
48.18.12.2019 tehingu esemeks olnud korteriomandi ostis kostja II 30.12.1999, see on ajal, kui kostjad I ja II olid abielus. Kostjatel I ja II oli abikaasade varasuhteks kuni 17.01.2019 varaühisus. Korteriomandi ostmise ajal kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandanud vara ühisvara ja PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast varasuhte lõppemist. Kostjate poolt soovitud järeldust ei võimalda teha see, et kostja II on sama korteri vallasasjana 02.05.1997 müünud Hle ja 30.12.1999, s.o pärast kostjate I ja II abiellumist 19.08.1998, samalt isikult tagasi ostnud. Eeltoodud asjaoludest ei saa järeldada, et 30.12.1999 on kostja II ostnud korteri oma lahusvara arvel. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. 18.12.2019 lepingu päises on sõnaselgelt fikseeritud, et kostja II kinnitas, et tegemist on ühisvaraga. Kostjad ei ole muutnud usutavaks, et kostja II andis nimetatud kinnituse ekslikult. See, et kostja I kostja III juhatuse liikmena on 03.09.2019 mitterahalise sissemakse hindamise aktis ja ainuomaniku otsuses kirjutanud, et
2-22-3484 mitterahalise sissemakse ese kuulub kostja II ainuomandisse, ei tõenda, et see tegelikult nii oleks. Maakohus on eelviidatud dokumente otsuses hinnanud õigesti.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja I on 18.12.2019 tehinguga teadlikult kahjustanud hageja huvisid. Igal juhul kahjustab võlausaldajate huvisid tehing, millega kostja I loobus oma osast ühisvaras, saamata selle eest vastusooritust. Kostjale I oli tehingu tegemise ajaks kätte toimetatud vastutusotsus ja möödunud ka selle täitmiseks antud tähtaeg. Tehingu tulemusel ei olnud hagejal võimalik oma nõuet rahuldada kostjale I kuulunud vara arvel. Sellest, et kostja I väidetavalt arvas, et korteriomand on kostja II lahusvara, ei saa kostjate poolt soovitud järeldust teha. See, kas asi kuulub abikaasade ühisvara hulka või mitte, ei sõltu abikaasade arvamusest, vaid asja kuulumine ühisvarasse tuleneb seaduses sätestatud asjaoludest. Kolleegium märgib, et ka kostja I oli 18.12.2019 tehingu pooleks omanikuna (omaniku abikaasana), mistõttu ei ole usutav, et ta ei osanud arvata, et tegemist on ühisvaraga tehtud tehinguga. Kostjad ei vaidlusta, et kostjad II ja III on kostja I lähikondsed (TMS § 188 lg 2 ja PankrS § 117 lg-d 1 ja 3). Lähikondsete teadmist sellest, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid, eeldatakse (TMS § 188 lg 2).
50.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldusi kostjate I ja II poolt 16.12.2019 tehtud ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõude lahendamise osas. 16.12.2019 lepinguga jagasid kostjad I ja II osaliselt oma ühisvara, jättes kinnistu asukohaga KKK Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) kostja II lahusvaraks ja kinnistu PPP (registriosa nr CCCCCCC) kostja I lahusvaraks. Lepingu p-s 1.15. leppisid kostjad I ja II kokku, et kostja II tasub kostjale I enamsaadu hüvitamiseks 110 500 eurot, millest 60 600 eurot on tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist ja 49 400 eurot tuleb tasuda hiljemalt 20.12.2019.
51.Hageja väitis, et 16.12.2019 ühisvara jagamise lepinguga on kostja I olulises osas oma ühisvarast loobunud. Kostjad I ja II väitsid, et ühisvara jagamise tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud, mh selle tõttu, et kostja I on saanud kostjalt II ühisvara eest kohase vastusoorituse tasutud rahana. Maakohus tuvastas, et TMS § 187 ja § 190 eeldused tehingu tagasivõitmiseks on täidetud. Lepinguesemete väärtusi võrreldes jäi kostjale I vähem vara 110 000 euro ulatuses. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja II on kostjale I sularahas tasunud 110 000 eurot. Apellandid maakohtu järeldustega ei nõustunud ja leidsid mh, et maakohus on teinud üllatusliku otsuse, lugedes 110 000 euro tasumise kohta esitatud tõendid ebausaldusväärseteks.
52.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti 16.12.2019 kostjate I ja II vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud TMS § 187 ja § 190 järgi kehtetuks tunnistanud ja kohustanud kostjaid I ja II andma vastavad tahteavaldused.
53.Maakohus ei ole ebaõigesti sisustanud TMS § 190 eeldusi, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli kostja I suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja täitedokument selle sissenõudmiseks ning tal oli õigus läbi viia täitemenetlus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja I on ühisvara jagamise lepinguga loobunud olulises osas oma ühisvarast, millega on kahjustatud hageja võimalust saada oma nõue rahuldada vara arvel, mida võlgnikul oleks õigus saada ühisvara jagamise korral. Maakohus tuvastas, et ühisvara jagamisel jäi kostjale I kinnistu väärtusega 30 000 eurot ja kostjale II väärtusega 250 000 eurot. Kinnistuste väärtuste üle ei olnud maakohtus vaidlust.
54.Apellandid rõhutasid apellatsioonkaebuses, et maakohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes jätnud üllatuslikult arvestamata kostjate esitatud tõendid selle kohta, et kostja II on tasunud kostjale I 110 000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kuigi ühisvara jagamise lepingus
2-22-3484 oli kokkulepe, et kostja II tasub kostjale I 110 500 eurot, on kostjad esitanud väited, et tasutud on 110 000 eurot. Kostja II poolt kostjale I raha tasumist pidid TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostjad. Seda, et raha oli kostja II poolt kostjale I tasutud, tõendasid kostjad ühisvara jagamise lepinguga ja 19.12.2019 kuupäeva kandva tõendiga 49 400 euro tasumise kohta, millele on alla kirjutanud kostjad I ja II ning tunnistajatena G ja Ü (II kd, tl 32). Hageja seadis 19.12.2019 tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla, kuna tunnistajatena tõendile alla kirjutanud ja tasumist kinnitanud isikud on kostjatega I ja II seotud isikud, kellel on kostjatega I ja II ühised majanduslikud huvid ja tavapärane ei ole 110 000 euro tasumine sularahas. Lisaks rõhutas hageja, et kostja II pangakontol oli ühisvara jagamise ajal 2949,27 eurot ja tema brutotulu oli 2019. aastal 89 685,04 eurot. Hageja seadis kahtluse alla ka tõendi vormistamise aja, kuna tõendile oli alla kirjutatud lihtkirjalikult, ja avaldas kahtlust, et dokument on vormistatud hiljem. Seega olid kostjatele teada hageja väited tõendi ebausaldusväärsuse kohta, millest kostjad said järeldada, et maakohus võib TsMS § 238 lg 5 viimase lause järgi jätta tõendite hindamisel selle arvestamata. Vaatamata sellele ei ole maakohtu menetluse käigus kostjad soovinud selle kohta, et kostja II on kostjale I 16.12.2019 lepingu p-s 1.15. kokkulepitud kohustuse täitnud ja raha tasunud, muid tõendeid esitada.
55.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja lg 2 kohaselt määrab pool, millised asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega oma vastuväiteid tõendab. Ekslik on kostjate arusaam, et maakohus oleks pidanud kostjatele selgitama, et esitatud tõendid selle kohta, et kostja II on kostjale I 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu järgi tasunud 110 500 eurot, ei ole piisavad. Kohtul selgitamiskohustuste raames sellist kohustust ei ole. Selgitamiskohustus puudutab ennekõike õigussuhte kvalifitseerimist ja tõendamiskoormist. Kuna hageja on kostjate väitele tasumise kohta vastu vaielnud ja leidnud, et esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt võla tasumist ja oma seisukohta piisavalt põhjendanud, siis ei saanud kohtu järeldus tulla kostjatele üllatusena.
56.Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, miks kostja II poolt kostjale I sularahas 110 000 euro tasumise kohta esitatutud tõendid ei ole usutavad. Kohus on viidanud otsuse p-s 76 hageja poolt esitatud tõenditele, millest nähtub, et kostjad I ja II olid G ja Üga majanduslikult seotud isikud. 13.11.2018 maksuotsusest Marsalis Metalli kohta nähtub, et G oli Marsalis Metalliga maksuskeemi kaudu seotud juriidiliste isikute osanik ja juhatuse liige (III kd, tl 77–78). G on Marsalis Element OÜ osanik ja asutaja ning sama ühingu osanikud on ka kostjad I ja II (II kd, tl 50). Osaühingu Ehitustehnika, mille osanik ja juhatuse liige on kostja I ning kaudne osanik kostja II, osanikuks on Valkonius Holding OÜ, mille osanik ja juhatuse liige on G. Samuti on G ning kostjad I ja II Gga seotud läbi osaluste Marsalis Holding OÜ-s ning Trendberg OÜ-s (III kd, tl 53–64). Hageja on 06.07.2022 menetlusdokumendis toonud välja ka Ü ja kostjate I ja II ärilised seosed. Kostjad iseenesest neile asjaoludele pole vastu vaielnud, kuid leiavad, et neist asjaoludest ei saa järeldada tõendi ebausaldusväärsust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole lähtunud raha maksmise kohta esitatud 19.12.2019 tõendi usaldusvääruse hindamisel mitte ainult raha üleandmise kohta tunnistajatena tõendile allkirja andnud isikute ja kostjate I ja II ärilistest seostest, vaid ennekõike 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu sõlmimisel kostjatele I ja II teada olnud asjaoludest, mh sellest, et hageja on teinud kostja I suhtes vastutusotsuse. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel ei ole määrav, kas väidetavat tasumist kinnitanud isikud olid PankrS § 177 lg 3 mõttes kostjate I ja II lähikondsed.
57.Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas, et 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu p.1.15., mille kohaselt kostja II kohustus kostjale I tasuma 110 500 eurot, on näilik TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 järgi ja seega ka tühine. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik
2-22-3484 on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehing võib olla näilik ka osaliselt. Arvestades maakohtu põhjendusi 16.12.2019 tehingu tegemise asjaolude kohta (kostja I suhtes oli tehtud vastutusotsus, mille täitmisel oleks eelduslikult kostjate I ja II ühisvara jagatud, 16.12.1019 ja 18.12.2019 tehingute eesmärgiks oli muuta kostja I varatuks), on õige maakohtu järeldus, et kostjate I ja II eesmärgiks oli 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu p-s
1.15.leppida kokku kostja II kohustus kostja I ees viisil, mis välistaks tehingu tagasivõitmise TMS § 187 lg 1 ja § 190 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 16.12.2019 ühisvara jagamise lepingu p-s 1.15. olev kokkulepe oli näilik ja selle eesmärgiks oli luua mulje, et ühisvara jagamisega ei ole kostja I olulises osas ühisvarast loobunud ning tehinguga ei ole sissenõudjate huvisid kahjustatud. Kuna ühisvara jagamise leping on ülejäänud osas kehtiv, siis on ühisvara jagamine võimalik TMS § 187 ja § 190 järgi tagasi võita.
58.Maakohus tunnistas kehtetuks 16.12.2019 ja 18.12.2019 asjaõiguslepingud, kuna nii asjaõiguslepingutes kui ühisvara jagamise lepingus ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus on identsed vead. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
59.Tehingu tagasivõitmine toob kaasa vastastikuse tagasitäitmise, s.t poolte vahel tekib alusetu rikastumise võlasuhe. Tagasitäitmisele saab kohaldada alusetu rikastumise sätteid ulatuses, milles TMS või PankrS ei näe ette erinorme (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 37.2). Täitemenetluse korral peab tehingu teine pool andma TMS § 195 lg 1 esimese lause järgi sissenõudja kasuks täitemenetlust korraldava kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga ja lg 2 sätestab, et tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse PankrS § 119 lg-tes 2–4 sätestatut. Eeltoodu on asjakohane ka olukorras, kus täitemenetluses tunnistatakse tagasivõitmise korras kehtetuks ühisvara jagamise leping.
60.Maakohus kohustas kostjaid I–III andma tahteavaldused (TsMS § 68 lg 5), millega kustutada kinnisasjade omanikukanded kinnistusraamatust ja kanda ühisomanikena kinnistusraamatusse kostjad I ja II. Apellatsioonkaebuses maakohtu eelviidatud otsustusi sõnaselgelt vaidlustatud ei ole.
61.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jagas kostjate I ja II ühisvara. Hageja esitas kostjate I ja II vastu nõude jagada nende ühisvara viisil, kus see müüakse kohtutäituri vahendusel läbiviidud enampakkumisel ja müügist saadu jagatakse kostjate I ja II vahel. Kostjad I ja II esitasid vastuhagi, milles palusid vara jagamisel jätta kinnisasjad (registriosad nr XXXXXXXX, nr YYYYYYY, nr CCCCCCC, nr ZZZZZZZ) kostjale II, kes tasub kostjale I hüvitise 202 500 eurot ühe kuu jooksul pärast kostja II kohta kinnistusraamatusse omanikukande tegemist. Ühtlasi soovis kostja II teha kostjale I makstava hüvitise ja kostja I poolt kostjale II tagastamisele kuuluva 110 000 euro osas tasaarvestuse.
62.Maakohus jagas kostjate I ja II ühisvara viisil, kus see pandi kohtutäituri vahendusel avalikule enampakkumisele, kuna kostjate I ja II poolt vastuhagis nõutud viisil ühisvara jagamiseks ei ole kostja II esile toonud, et ta oleks võimeline tasuma koheselt kostjale I omandi kaotuse eest kohase hüvitise. Apellandid on vaidlustanud maakohtu otsuse ühisvara jagamise viisi osas puutuvalt kinnisasju, leides, et ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad tuleb jagada nende vastuhagis toodud viisil, jättes kinnisasjad kostjale II, kes maksab kostjale I hüvitise 50%
2-22-3484 kinnisasjade väärtusest. Ülejäänud apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
ühisvarasse
kuulunud
asjade
jagamist
ei
ole
63.TMS § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Maakohus on tuvastanud, et ühisvara jagamise nõude esitamise eeldused on täidetud. Ringkonnakohus on eelnevalt kontrollinud maakohtu järeldusi selle kohta, et hagejal on kostja I suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ja täitedokument, kostjal I on ühisvara, mille arvel saaks hageja nõue osaliselt rahuldatud ja kostjal I oleks endal õigus nõuda ühisvara jagamist. Apellandid ei ole vaidlustanud, et kostja I lahusvarast ei piisa hagejale võla maksmiseks.
64.Eksitavad on kostjate apellatsioonkaebuse väited, milles kostjad heidavad maakohtule ette, et maakohus tuvastas, et kostja II soovib vastuhagis kostjale I tasuda 110 000 eurot turuhinnast vähem. Kostja II on soovinud vastuhagis sõnaselgelt teha kostjale I makstava hüvitise osas tasaarvestuse kostja I poolt kostjale II tagastamisele kuuluva 110 000 euroga (III kd, tl 121 pöördel–123). Seega on maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud vastuhagis toodud hüvitise suuruse kohta õiged.
65.Maakohus on kaalunud hageja ja kostjate I ja II soovitud ühisvara jagamise viise ja ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult tuvastanud, et ühisvara tuleb jagada, pannes selle kohtutäituri poolt läbiviidavale enampakkumisele (TMS § 14 lg 2, PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2). TMS § 14 lg 2 järgi sissenõudja poolt esitatud ühisvara jagamise nõude lahendamisel peab kohus kaaluma mitte ainult isikute, kellele ühisvara kuulub, vaid ka sissenõudja huvi saada võlgnikuks oleva abikaasa vara arvel oma nõue rahuldada. Maakohus on jälgitavalt kaalunud ühisvara jagamise nõude lahendamisel menetlusosaliste huvisid ja ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ühisvara jagamine viisil, nagu seda on soovinud hageja, tagab kõige paremini hageja nõude rahuldamise ja ei ole ka kostjale II ülemäära koormav.
66.Kinnistu registriosa nr-ga YYYYYYY on koormatud kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga summas 3 000 000 krooni. Hageja esitas kostjate II ja IV vastu tuvastushagi, milles palus tuvastada, et hagiavalduse menetlusse võtmise seisuga puudub kostjate II ja IV vahel õigussuhe, millest tuleneva kostja II kohustuse täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek 3 000 000 krooni kostja IV kasuks registriossa nr YYYYYYY. Kostjad vaidlesid nõudele vastu, leides, et hagejal puudub tuvastushuvi. Maakohus tuvastas, et hagejal on tuvastushuvi hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu tuvastamiseks sarnaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule, kuna sellest sõltub, milline on kinnisasja müügist saadav tulem, mille arvel hageja nõue kostja I vastu rahuldatakse. Kostja II ja IV ei ole tõendanud, et nende vahel on võlasuhe, mille alusel on kostjal II kohustus tasuda kostjale IV rahasumma. Apellatsioonkaebuses leiavad kostjad, et kohus on hageja tuvastushuvi sisustanud ebaõigesti. Apellantide arvates on hageja suvaline isik, kes ei peaks saama teada asjaolusid, mis ei puuduta tema õigusi ja huve. Apellandid leiavad, et maakohus on alusetult heitnud kostjale IV ette tõendite esitamata jätmist.
67.TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õigussuhte puudumise tuvastamiseks esitatud hagi rahuldamine välistab õigussuhte. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on toonud esile asjaolud oma tuvastushuvi põhistamiseks. Maakohus on viidanud otsuses asjakohasele kohtupraktikale, mis jaatavad hageja tuvastushuvi esitada nõue tuvastamaks, et kinnistule, mille sundmüügist saadud raha arvel on võimalik hagejal rahuldada oma nõue kostja I vastu, seatud hüpoteek ei taga kostja IV nõuet kostja II vastu. Kinnisasja müümisel avalikul enampakkumisel mõjutab hüpoteek ja sellega tagatud nõude olemasolu ja
2-22-3484 suurus kinnisasja müügihinda ja seda, millises ulatuses saab hageja nõue kostja I vastu rahuldatud. Juhul kui hüpoteek ei taga ühtegi nõuet, siis see kinnisasja väärtust üldjuhul oluliselt ei vähenda, sest kinnisasja igakordne omanik võib nõuda sellise hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist.
68.Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega puutuvalt tuvastusnõude tõendamiskoormise jaotust. Õigussuhte puudumise tuvastamise nõude esitanud isikul ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Hageja on toonud esile asjaolud, millest saab järeldada, et kostjate II ja IV vahelise laenusuhte, mille täitmist tagab hüpoteek, olemasolu ei ole tõenäoline. Kohtupraktikas on jaatatud, et sellisel juhul peavad vastupidist tõendama kostjad. Ringkonnakohtu arvates pidi kostjatele, keda esindas menetluses õigusteadmistega vandeadvokaat, olema selge, et neil tuleb selleks, et nõue jääks rahuldamata, tõendada laenusuhet. Kostjad ei ole mitte ainult tõendamata jätnud konkreetse laenusuhte olemasolu, vaid nende väited laenusuhte kohta on ebamäärased ja konkretiseerimata. Ringkonnakohus märgib, et ka ringkonnakohtu menetluses ei ole kostjad soovinud esitada asjaolusid kostjate II ja IV vahel laenulepingu olemasolu kohta.
69.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti jätnud maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist.
70.Maakohus märkis vaidlustatud otsuses hagi hinnaks 180 185,64 eurot ja vastuhagi hinnaks 3500 eurot. Vastuhagi hind on maakohtu otsuses õige, kuid muuta tuleb hagi hinda. Ringkonnakohus muudab TsMS § 137 lg 11 järgi hagi hinda ja loeb hagi hinnaks maakohtus 183 685,64 eurot, millest kostjate I ja II vastu esitatud ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõude hind on 140 000 eurot, kostjate I, II ja III vastu esitatud mitterahalise sissemakse lepingu kehtetuks tunnistamise nõude hind on 36 685,64 eurot, kostjate I ja II vastu esitatud ühisvara jagamise nõude hind 3500 eurot ja tuvastusnõude hind on 3500 eurot. Tuvastusnõude osas ei ole õige lugeda nõude hinnaks 191 734,94 eurot, kuna selle summa võrra ei muutu kinnisasja väärtus ega suurene hageja poolt täitemenetluses võimalik nõude rahuldamine, mistõttu on põhjendatud TsMS § 125 viimase lause järgi lugeda nõue mittevaraliseks hinnaga 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1).
71.TsMS § 137 lg 3 järgi mitme menetlusosalise poolt esitatud ühise kaebuse puhul võetakse aluseks kaebuses taotletu väärtus. Kuna kaebuses taotletu väärtus on 183 685,64 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 2520 eurot, kuid apellandid on tasunud kokku enam, on neil õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi nõuda enamtasutu tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
72.Maakohus on menetluskulud õigesti seoses hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmisega jätnud kostjate kanda sõltuvalt nende osalemisest menetluses.
73.TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellantide kanda. Kuna hageja esitas maakohtule ühes hagiavalduses nõuded erinevate isikute vastu, siis tuleb seda arvestada ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel, kus kostjad on esitanud ühise apellatsioonkaebuse. Kostjate I, II ja III vastu esitatud nõude osas tehtud otsuse vaidlustamise kulud jätta võrdsetes osades nende isikute kanda. Kostjate I ja II vastu esitatud nõude ja nende vastuhagi lahendamisega seotud menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate I ja II kanda. Kostjate II ja IV vastu esitatud nõude lahendamisel tehtud otsuse vaidlustamisel kantud kulud jätta võrdsetes osades kostjate II ja IV kanda.
2-22-3484
74.Kuna vastustajal menetluskulud puuduvad, siis menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.