Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

tasumise tähtpäev saabus 24.08.2020. Liisinguvõtja ega käendaja võlga tasunud ei ole. 28.08.2020 kuulutati välja liisinguvõtja pankrot. Käendaja on liisinguvõtja juhatuse liige. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus graafikus täies ulatuses sissenõutavaks ja kuna liisinguobjekti ei tagastatud ülesütlemise päeval, ei saanud hageja liisingulepingu ülesütlemise päeval jääkmaksumust turuväärtuse võrra vähendada. Sellest lähtuvalt sattus liisinguvõtja kogu jääkmaksumuse tasumisega lepingurikkumise juba lepingu ülesütlemise päeval ja hagejal on õigus arvestada alates lepingu ülesütlemisest edasi viivist kogu jääkmaksumuselt kuni liisinguobjekti tagastamise päevani. Viivise määr liisingulepingu põhitingimuste punkti 17 kohaselt on 0,15% päevas. Viivise arvestus alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani on järgmine. Viivis jääkmaksumusele alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni liisinguobjekti tagastamise päevani on 304,02 eurot (15 590,90 x 0,15% x 13 päeva) (04.06.2020 – 16.06.2020). Viivis jääkmaksumusele alates vara tagastamisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni on 176,91 eurot (1492,92 x 0,15% x 79 päeva) (17.06.2020 – 03.09.2020). Viivis põhiosa tagasimaksete võlale alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni on 256,06 eurot (1855,50 x 0,15% x 92 päeva) (04.06.2020 – 03.09.2020). Sissenõutav viivis tasumata arvetelt lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli 150,71 eurot. Sissenõutav viivis hagi esitamise seisuga on kokku 887,70 eurot. Hageja palub mõistja kostjalt välja hageja kasuks: vara soetamisega seotud kahju hüvitus summas 1492,42 eurot, liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlg summas 1855,50 eurot, intressi võlg summas 312,07 eurot, viivis summas 887,70 eurot, leppetrahv summas 500 eurot, müügi vahendustasu summas 639,11 eurot , viivis 0,15% päevas tasumata võlgnevusest 4799,10 eurot alates 04.09.2020 kuni võla tasumiseni.

Kohtuotsuse põhjendav osa

jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tõi hagis välja, et hageja nõuded kostja vastu koosnevad vara soetamisega seotud kahju hüvitusest summas 1492,42 eurot, liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlast summas 1855,50 eurot, intressi võlast summas 312,07 eurot, viivisest summas 887,70 eurot, leppetrahvist summas 500 eurot, müügi vahendustasust summas 639,11 eurot , viivisest 0,15% päevas tasumata võlgnevusest 4799,10 eurot alates 04.09.2020 kuni võla tasumiseni. Hageja nõuete aluseks on järgmised asjaolud. Hageja ja X OÜ (pankrotis) (edaspidi liisinguvõtja) vahel on 01.12.2017 sõlmitud liisinguleping nr 7846-15JKP, mille kohaselt hageja finantseeris liisinguvõtjale liisingueseme (veoauto poolhaagis Krone SDP) omandamist kapitalirendilepingu alusel. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 1.2 ja liisingulepingu põhitingimuste punkti 9 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma liisingumakseid igakuiselt. Liisingumaksete tasumise- ja jääkmaksumuse vähenemise jälgimiseks väljastati liisinguvõtjale kokkulepitud tingimustel ka maksegraafikud. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on kostjaga (edaspidi käendaja) sõlmitud käendusleping nr 10596-17JKP KL, milles käendaja võttis täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui liisinguvõtja oma kohustusi ei täida. Käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt ja käendaja vastutuse maksimummäär lepingus on 36 796,50 eurot. Liisinguvõtja igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud, millega rikkus lepingut. Võlgnevuse tõttu saatis hageja liisinguvõtjale ja käendajale e-mailiga 18.05.2020 hoiatuse liisingulepingute ülesütlemise kohta, kui võlgnevust ei tasuta hiljemalt 28.05.2020. Samas kirjas kohustas hageja kostjat andma liisinguobjekt hoiule kuni võla tasumiseni ja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et selle kohustuse rikkumise eest on lepingus ette nähtud leppetrahv summas 500 eurot. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ja rikkus ka liisinguobjektide hoiule andmise kohustust, ütles hageja liisingulepingud erakorraliselt üles 03.06.2020 ja edastas ülesütlemise avalduse kostjatele nii postiga kui ka e-mailiga. Kuna liisinguvõtja rikkus liisinguobjektide hoiule andmise kohustust, esitas hageja ülesütlemise avalduses leppetrahvi nõuded igasse lepingusse 500 eurot. Nõude alus liisingulepingute üldtingimuste punkti 7.4. Liisinguobjekt tagastati 06.06.2020. Liisinguobjekti tagastamise faktist lähtuvalt krediteeris hageja liisingulepingu ülesütlemise päeva seisu jääkmaksumust (korrigeeris tasutud käibemaksu). Seoses käibemaksu korrigeerimisega (tagasi arvestamisega) jäi kreeditarve koostamise päeval graafiku järgseks jääkmaksumuseks järgi 12 992,42 eurot ilma käibemaksuta. Käibemaksu korrigeerimise tõttu toimub nüüd hiljem peale liisinguobjekti müüki jääkmaksumuse vähendamine samuti müügihinna käibemaksuta osaga (nagu kasutusrendi korralgi) ja ka vara turuväärtuseks on määratud hind ilma käibemaksuta. Liisinguobjekti turuväärtus oli 11 500 eurot. Teate liisinguobjekti müügi alustamise kohta koos hindamisaktiga edastas hageja liisinguvõtjale ja käendajale e-mailiga 31.07.2020. Liisinguobjekt müüdi 28.04.2020 hinnaga 11 500 eurot A OÜ-le. Liisinguobjekti müügi korraldamise eest esitas X OÜ hagejale arve summas 766,93 eurot, millest käibemaksuta osas summas 639,11 eurot kuulub hagejale hüvitamisele. Peale vara müüki saatis hageja liisinguvõtjale ja käendajale teatise müügi kohta ja esitas nõude järelejäänud võla tasumiseks ning andis selleks täiendava tähtaja. Võla tasumise tähtpäev saabus 24.08.2020. Liisinguvõtja ega käendaja võlga tasunud ei ole. 28.08.2020 kuulutati välja liisinguvõtja pankrot. Käendaja on liisinguvõtja juhatuse liige. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus graafikus täies ulatuses sissenõutavaks ja kuna liisinguobjekti ei tagastatud ülesütlemise päeval, ei saanud hageja liisingulepingu ülesütlemise päeval jääkmaksumust turuväärtuse võrra vähendada. Sellest lähtuvalt sattus liisinguvõtja kogu jääkmaksumuse tasumisega lepingurikkumise juba lepingu ülesütlemise päeval ja hagejal on õigus arvestada alates lepingu ülesütlemisest edasi viivist kogu 4 (7)

jääkmaksumuselt kuni liisinguobjekti tagastamise päevani. Viivise määr liisingulepingu põhitingimuste punkti 17 kohaselt on 0,15% päevas. Viivise arvestus alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani on järgmine. Viivis jääkmaksumusele alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni liisinguobjekti tagastamise päevani on 304,02 eurot (15 590,90 x 0,15% x 13 päeva) (04.06.2020 – 16.06.2020). Viivis jääkmaksumusele alates vara tagastamisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni on 176,91 eurot (1492,92 x 0,15% x 79 päeva) (17.06.2020 – 03.09.2020). Viivis põhiosa tagasimaksete võlale alates liisingulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni on 256,06 eurot (1855,50 x 0,15% x 92 päeva) (04.06.2020 – 03.09.2020). Sissenõutav viivis tasumata arvetelt lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli 150,71 eurot. Sissenõutav viivis hagi esitamise seisuga on kokku 887,70 eurot. Hageja palub mõistja kostjalt välja hageja kasuks: vara soetamisega seotud kahju hüvitus summas 1492,42 eurot, liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlg summas 1855,50 eurot, intressi võlg summas 312,07 eurot, viivis summas 887,70 eurot, leppetrahv summas 500 eurot, müügi vahendustasu summas 639,11 eurot , viivis 0,15% päevas tasumata võlgnevusest 4799,10 eurot alates 04.09.2020 kuni võla tasumiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja esitas kohtule hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks liisingulepingu nr 7846-15JKP, maksegraafiku 7846-15JKP, käenduslepingu nr 7846-15JKP KL, hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, avalduse lepingu ülesütlemiseks liisinguvõtjale, avaldus lepingute ülesütlemiseks käendajale, liisinguobjekti tagastamise akti, kreeditarve, hindamisakti, hindamisakti edastamise e-mailiga ja müügi alustamise teatise, liisinguobjekti müügiarve X OÜ-le, liisinguobjekti müügiarve X OÜ-lt ostjale A OÜ-le. Kostja avaldas hagiavalduse 09.10.2020 vastuses, et kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kostja vaidles hagiavalduse vastuses vastu leppetrahvinõudele 500 eurot, mille kostja leidis olevat ebamõistliku ja alusetu. Kostja ei ole hagiavalduse vastusest nähtuvalt vaidlustanud hagis nimetatud faktilisi asjaolusid ja hageja ülejäänud nõudeid, välja arvatud hageja leppetrahvinõuet 500 eurot. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et kostja võttis hagiavalduses esitatud nõuetes õigeks (välja arvatud leppetrahvinõue 500 eurot), mistõttu tuleb hagiavaldus nimetatud nõuetes õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse kostja vastu nõuetes vara soetamisega seotud kahju hüvitus summas 1492,42 eurot, liisingumaksete põhiosa tagasimaksete võlg summas 1855,50 eurot, intressi võlg summas 312,07 eurot, viivis summas 887,70 eurot, müügi vahendustasu summas 639,11 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega. Kokku 5186,80 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigeksvõtul põhineva otsusega vastavalt hageja taotletule viivise nõudelt 4799,10 eurolt alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast 04.09.2020 kuni taotletud nõude täitmiseni viivisemääraga 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 3911,40 eurot (4799,10 - 887,70 = 3911,40). Viivise väljamõistmine 3911,40 eurot ületavas osas ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist taotletud põhinõude osalt ületavas ulatuses. Kohus arvestab viivisenõude rahuldamisel muuhulgas sellega, et kohtu hinnangul ei ole tegemist tüüptingimusega. Viivisemääras 0,15% päevas on kokku lepitud liisinguleping nr 1059617JKP põhitingimuste punktis 17. Samuti hagiavalduses välja toodud asjaoludel lepingu teine pool liisinguvõtja X OÜ (pankrotis) ei ole tarbija, vaid äriühing. Hagiavalduse kohaselt kostja kui käendaja on viidatud äriühingust liisinguvõtja juhatuse liige. Kohtuotsus on eespool nimetatud nõuete osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kohus järgnevalt hindab hageja leppetrahvinõude 500 eurot põhjendatust, mida kostja vaidlustab.

hoiule andmise kohustuse rikkumise korral kohustub Liisinguvõtja tasuma leppetrahvi 500,00 eurot. Liisinguobjekti tagastamise kohustuse rikkumise korral, peale Lepingu ülesütlemist, kohustub Liisinguvõtja tasuma leppetrahvi 500,00 eurot. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Liisinguvõtjat Liisinguobjekti hoiule andmisest ega ülesütlemise korral Liisinguobjekti tagastamisest. Samuti ei vabasta leppetrahvi tasumine Liisinguobjekti otsimisega ja tagastamisega seotud inkassokulude tasumisest. Liisinguobjekti hoiule andmise kohustuse rikkumine ilma Lepingut ülesütlemata ja Liisinguobjekti tagastamise kohustuse rikkumine peale Lepingu ülesütlemist on käsitletavad eraldi rikkumistena ja ka leppetrahvi nõuded on seetõttu eraldi nõuded. Kui Liisinguvõtja rikub nii hoiule andmise kohustust enne Lepingu ülesütlemist kui ka Liisinguobjekti tagastamise kohustust peale ülesütlemist, saab leppetrahvi nõuda kokku 1000,00 eurot. Liisinguandja ei hüvita Liisinguvõtjale seoses Liisinguobjekti äravõtmisega tekkinud võimalikke kahjusid.“. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt ka Riigikohtu 17.06.2008. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13). VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hageja leppetrahvinõue 500 eurot tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes liisingulepingu tüüptingimustest. Kohus leiab, et üldtingimuse p 7.4 näeb sisuliselt ette liisinguobjekti hoiule ja tagastamise andmise kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Arvestades eeltoodut on käsitletava kokkuleppe eesmärk motiveerida kostjat mitte viivitama liisinguobjekti hoiule ja tagastamise andmise kohustuse täitmisega. Kokkuleppe, mille kohaselt kostja peab tasuma sellega viivitamise korral 500 eurot, on olemuslikult leppetrahvikokkuleppe. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob VÕS § 42 lg 1 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-66-05, p 24). Leppetrahv on ette nähtud sõlmitud liisingulepingu tüüptingimustes. Kohtu hinnangul kostja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju (viivitus liisinguobjekti tagastamisega 3 päeva pärast lepingu erakorralist ülesütlemist 03.06.2020) on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja leppetrahvi nõude 500 eurot suurusega. Seejuures hageja nõuab kostjalt muid kõrvalnõudeid (sh viivist), mis peaks kompenseerima hagejale tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv põhjendatud ka arvestades leppetrahvi eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud leppetrahvi summa 500 eurot on suur arvestades kohustuse rikkumist. Väiksem leppetrahv tagaks nimetatud eesmärgi saavutamise. Eeltoodust tulenevalt on sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4 tühine osas, milles näeb ette hoiule ja tagastamise andmise kohustuse täitmisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse summas 500 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb jätta hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 500 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja leppetrahvinõude 500 eurot kostja vastu.

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei vaielnud nõuetele (välja arvatud leppetrahvinõudele) vastu ning kostja võttis hagi vastuses hagi osaliselt kohe õigeks. Kohus rahuldas hageja raha tasumise nõuded kostja vastu osaliselt ulatuses, milles kostja nõuded kohe õigeks võttis. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata leppetrahvi tasumise nõudes ja viivise protsendina väljamõistmise nõude ulatuses, milles protsendina väljamõistetava viivise summa ületab 3911,40 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja TsMS § 168 lg 6 alusel poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.