Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hüvitada kogu lepinguline jääkväärtus. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hageja on tasunud perioodil 20.06.2018 – 19.06.2019 liisingueseme kindlustusmakseid kokku summas 2394,36 eurot. Hageja edastas 01.10.2019 kostjale nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust nr 201613125 tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 03.10.2019. Kuivõrd hagejale pole võlgnevusi tasutud, ei jää hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kostja vastu kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt Sever Service OÜ hageja Luminor Liising AS kasuks 33 639,48 eurot, mis koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tasumata lepingumaksetest summas 3043,12 eurot; viiviste võlgnevusest summas 2808,04 eurot; liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudest summas 25 393,96 eurot ning ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest summas 2394,36 eurot ning alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 27.05.2021.a. kuni põhivõla tasumise nõude täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjate poolt tasumata põhivõla summalt, s.o 30 596,36 eurolt aastas. Hageja palub välja mõista menetluskulud riigilõiv summas 1000 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud postiga väljastusteatega 15.11.2021.a. (kostja seaduslikule esindajale (juhatuse liige) Teimur Mõistusele, xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1000 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hageja välja toonud ja muid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.