Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-12606/3
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.12.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1539

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12606

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi I. I. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

18648,18 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn);

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja esindaja: T. I., e-post: xxx;

Asja läbivaatamine

Kostja: I. I. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt I. I. hageja PlusPlus Capital AS kasuks 14.02.2020 sõlmitud Väikelaenu lepingust nr. 2832276 tulenev võlgnevus 12000,00 €, intressid 799,68 €, kuutasu 82,30 €, viivised 3103,20 €, sissenõudekulud 35 € ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 12000,00 € alates 12.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I. I.l tasuda PlusPlus Capital AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja AS X sõlmisid 14.02.2020 Väikelaenu leping Nr. 2832276, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale laenusumma 12000,00 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning Kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 20.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 357,21 € alates 20.03.2020 esimese osamaksena 396,63 € kuni viimase osamakseni 20.02.2025 summas 357,20 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja asus Panga poolt võimaldatud Laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus Lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 20.03.2020 osamaksest. Kostja jäi võlgu põhiosa makseid 12,000.00 € , intressi 799.68 € ja kuutasu 82.30 €. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 11658,61 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 12000,00 € tasumata kuutasu 82,30 € ja tasumata intressiosamaksed summas intressi 799,68 €. Väikelaenu tüüptingimuste p.11.4.2 järgi oli Pangal õigus Leping üles öelda ja nõuda Kostjalt Lepingu ennetähtaegset täitmist 2 (kahe) nädala jooksul, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva Laenusumma tagasimaksega. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja

juhindudes Lepingust, teavitas Pank Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas Pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 05.06.2020 a. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub Tingimuste p.6.4 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg.2 ja p.3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg.2 p.3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 18648,18 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 24.07.2020, 23.12.2020, 21.06.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressitele. Seetõttu juhindudes VÕS § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. 17.06.2020 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 12000,00 €, 2) intressid 799,68 €, 3) kuutasu 82,30 €, 4) viivised summas 3103,20 €. Viivis on võlalt 12000,00 perioodi 06.06.2020- 11.08.2021 eest 21,90% vastavalt 3103,20 €.Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (12000,00 € * 21,90% = 2628,00 € Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 14.02.2020 sõlmitud Väikelaenu lepingust nr. 2832276 tulenev võlgnevus 12000,00 €, intressid 799,68 €, kuutasu 82,30 €, viivised 3103,20 €, sissenõudekulud 35 €; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 12000,00 € alates 12.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 21,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; menetluskulud: riigilõiv summas 750 € ja õigusabikulu summas 420 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei vasta hagile õigeaegselt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.11.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 750 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 990 eurot (750+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (990 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik