Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-21-6284 kostja vastutusalas muu hulgas soojuse tootmine ja jaotamine Tapa vallas ning Tapa Vallavalitsuse soojusmajanduse poliitika elluviimine. Hageja avaldas Tapa vallale soovi pikendada jaotusvõrgu rendilepinguid järgmisteks perioodideks, kuid kokkuleppeid ei saavutatud. Rendilepingute lõppemise tähtpäeva lähenedes asus kostja OÜ Tapa Vesi huvides aktiivsemalt vastu töötama hageja jätkamisele võrguettevõtjana. Tapa Vallavalitsus menetles eelnõu „Tapa valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2019-2032 kaasajastamise algatamine“, mille seletuskirja koostas kostja. Seletuskirjas põhjendas kostja erinevate argumentidega vajadust koostada uus soojusmajanduse arengukava. 27. jaanuari 2020. a määrusega nr 78 võttis Tapa Vallavolikogu vastu Tapa valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2020-2032. Arengukavas oli märgitud ühe arenguvõimalusena valla väidetav õigus määrata vallale kuuluv äriühing võrguettevõtjaks. Arengukava sisaldab ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Kuigi hageja oli seni kohaselt täitnud OÜ-le Tapa Vesi kuuluvate kaugküttevõrgu osade rendilepinguid, asus kostja mõjutama Tapa Vallavalitsuse ja Tapa Vallavolikogu liikmeid, et viia ellu valeandmetel põhinevas arengukavas välja pakutud alternatiivi määrata Tapa Vallavolikogus võrguettevõtjaks vallale kuuluv äriühing OÜ Tapa Vesi. Kostja valmistas ette OÜ-le Tapa Vesi Tapa linnas võrguettevõtjana tegutsemise ainuõiguse andmisele suunatud Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu koos seletuskirjaga, mille kostja esitas tutvumiseks Tapa Vallavalitsusele ja Tapa Vallavolikogule. Seletuskirjas tegi kostja mh Tapa Vallavolikogule ettepaneku korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja OÜ Tapa Vesi kaudu alates 1. augustist 2020. Tapa Vallavolikogu võttis 22. juunil 2020 vastu otsuse nr 186, millega vallavolikogu otsustas mh korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja OÜ Tapa Vesi kaudu alates 1. augustist 2020. Samuti anti OÜ-le Tapa Vesi ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. OÜ Tapa Vesi võrgu- ja tegevuspiirkonnaks määrati Tapa linna kaugküttepiirkond. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab hageja ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel ning ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 3 lg-te 1 ja 2 ning § 4 lg 1 alusel. Hageja kahju seisneb saamata jäänud tulus. Kui hageja saaks jätkata uute tarbijate liitmist Tapa linna kaugküttevõrguga, siis tõuseks tarbimiskohtade arv 74 tarbimiskohalt 2023. aastaks 98 tarbimiskohale. Kuna alates 1. augustist 2020 tunnustab Tapa vald Tapa linna kaugküttepiirkonnas võrguettevõtjana üksnes OÜ-d Tapa Vesi, siis ei saa hageja uusi tarbijaid kaugküttevõrguga liita ega soojuse müügilt tulu teenida. 1. juunist 2020 kuni 31. maini 2032 (12 aasta jooksul) jääb hagejal saamata tulu 1 643 788 eurot. Hagi tagamise avalduses palus hageja: − seada hageja kasuks kostjale kuuluvale Tamsalu linnas Laane 4 asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 1 343 788 eurot; − seada hageja kasuks kostjale kuuluvale Tamsalu linnas Kungla 2 asuva kinnistu 1⁄2 kaasomandi osale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 300 000 eurot.

2(5)

2-21-6284 Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 1 ja lg-le 4 ning § 381 lg-le 2 ja leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Maakohus nõustus hagejaga, et praegusel juhul on põhjust arvata, et hageja nõude rahuldamine eeldatava positiivse kohtuotsuse korral võib olla raskendatud või isegi võimatu. Hageja nõudeks on piisavalt suur summa. Hagejale teadaolevalt piirduvad kostja sissetulekud Tapa vallalt või OÜ-lt Tapa Vesi saadavate tasudega. Need asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-21-6284 tekib 12 aasta jooksul kahju, sest Tapa vald ei väljasta hagejale projekteerimistingimusi, mis on vajalikud uute liitumiste väljaehitamiseks, ja Tapa vald ei luba hagejal liita uusi tarbijaid Tapa linna kaugküttevõrguga, sest Tapa vald tunnustab võrguettevõtjana üksnes OÜ-d Tapa Vesi. Kaugkütte korraldamine ja projekteerimistingimuste andmise otsustamine on seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud avalik-õiguslik ülesanne. Hageja on esitanud hagi avalikus teenistuses oleva kostja kui füüsilise isiku vastu. Hageja heidab kostjale ette tema ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmist. Kui hagejale on tekitatud kahju, siis saab hageja nõuda selle hüvitamist Tapa vallalt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-21-6284 kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Samuti otsustati määrata OÜ Tapa Vesi võrgu- ja tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkond. Hageja heidab kostjale mh ette seda, et Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186 eelnõu ja seletuskirja valmistas ette kostja, kes on Tapa valla abivallavanem. Kostja koostatud eelnõu seletuskiri sisaldas erinevaid etteheiteid hagejale, mille eesmärgiks oli mõjutada Tapa Vallavolikogu hääletama OÜ-le Tapa Vesi võrguettevõtjana tegutsemise ainuõiguse andmise poolt. Kolleegium leiab, et hagis väljatoodud asjaoludel võib vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Seetõttu võib olla alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja on abivallavanemana mõjutanud Tapa Vallavolikogu hääletama OÜ-le Tapa Vesi võrguettevõtjana tegutsemise ainuõiguse andmise poolt, arvestades seda, et kostja valmistas ette Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186 eelnõu ja seletuskirja ning esitas selle tutvumiseks Tapa Vallavalitsusele ja Tapa Vallavolikogule. Eelnõu ja seletuskirja koostamine kuulus avalik-õiguslike ülesannete hulka. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja tegutses väljaspool ametniku (abivallavanema) ametisuhet. Hageja on üksnes viidanud sellele, et lisaks abivallavanema ametile on kostja OÜ Tapa Vesi juhatuse liige, kuid hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja tegu, mida kostja oleks teinud OÜ Tapa Vesi juhatuse liikmena.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.