Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal
Kohtuasi
N.R. Energy Osaühingu hagi Andrus Freienthali vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrus Freienthali määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja N.R. Energy Osaühing, vandeadvokaat Piret Kergandberg
lepinguline
esindaja
Kostja Andrus Freienthal, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-6284 ja Viru Maakohtu 23. aprilli 2021. a määrus samas tsiviilasjas osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta N.R. Energy Osaühingu hagi tagamise avaldus Andrus Freienthali suhtes rahuldamata.
2.
Rahuldada Andrus Freienthali määruskaebus.
3.Tagastada Andrus Freienthali määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 21. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi Andrus Freienthali (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1 643 788 eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja OÜ Tapa Vesi sõlminud rendilepingud, mille esemeks oli Tapa linna soojusenergia jaotusvõrk ning mille kohaselt kohustus hageja osutama jaotusvõrgu kaudu soojusenergia võrguteenuseid Tapa linnas ja tegema rendilepingutes nimetatud investeeringuid. Rendilepingute lõppemise tähtpäevaks oli 31. juuli 2020. OÜ Tapa Vesi ainuosanikuks on Tapa vald. Tapa valla abivallavanemaks ning OÜ Tapa Vesi juhatuse liikmeks on kostja. Abivallavanemana on
2-21-6284 kostja vastutusalas muu hulgas soojuse tootmine ja jaotamine Tapa vallas ning Tapa Vallavalitsuse soojusmajanduse poliitika elluviimine. Hageja avaldas Tapa vallale soovi pikendada jaotusvõrgu rendilepinguid järgmisteks perioodideks, kuid kokkuleppeid ei saavutatud. Rendilepingute lõppemise tähtpäeva lähenedes asus kostja OÜ Tapa Vesi huvides aktiivsemalt vastu töötama hageja jätkamisele võrguettevõtjana. Tapa Vallavalitsus menetles eelnõu „Tapa valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2019-2032 kaasajastamise algatamine“, mille seletuskirja koostas kostja. Seletuskirjas põhjendas kostja erinevate argumentidega vajadust koostada uus soojusmajanduse arengukava. 27. jaanuari 2020. a määrusega nr 78 võttis Tapa Vallavolikogu vastu Tapa valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2020-2032. Arengukavas oli märgitud ühe arenguvõimalusena valla väidetav õigus määrata vallale kuuluv äriühing võrguettevõtjaks. Arengukava sisaldab ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Kuigi hageja oli seni kohaselt täitnud OÜ-le Tapa Vesi kuuluvate kaugküttevõrgu osade rendilepinguid, asus kostja mõjutama Tapa Vallavalitsuse ja Tapa Vallavolikogu liikmeid, et viia ellu valeandmetel põhinevas arengukavas välja pakutud alternatiivi määrata Tapa Vallavolikogus võrguettevõtjaks vallale kuuluv äriühing OÜ Tapa Vesi. Kostja valmistas ette OÜ-le Tapa Vesi Tapa linnas võrguettevõtjana tegutsemise ainuõiguse andmisele suunatud Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu koos seletuskirjaga, mille kostja esitas tutvumiseks Tapa Vallavalitsusele ja Tapa Vallavolikogule. Seletuskirjas tegi kostja mh Tapa Vallavolikogule ettepaneku korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja OÜ Tapa Vesi kaudu alates 1. augustist 2020. Tapa Vallavolikogu võttis 22. juunil 2020 vastu otsuse nr 186, millega vallavolikogu otsustas mh korraldada soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja OÜ Tapa Vesi kaudu alates 1. augustist 2020. Samuti anti OÜ-le Tapa Vesi ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. OÜ Tapa Vesi võrgu- ja tegevuspiirkonnaks määrati Tapa linna kaugküttepiirkond. Hageja on seisukohal, et kostja vastutab hageja ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel ning ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 3 lg-te 1 ja 2 ning § 4 lg 1 alusel. Hageja kahju seisneb saamata jäänud tulus. Kui hageja saaks jätkata uute tarbijate liitmist Tapa linna kaugküttevõrguga, siis tõuseks tarbimiskohtade arv 74 tarbimiskohalt 2023. aastaks 98 tarbimiskohale. Kuna alates 1. augustist 2020 tunnustab Tapa vald Tapa linna kaugküttepiirkonnas võrguettevõtjana üksnes OÜ-d Tapa Vesi, siis ei saa hageja uusi tarbijaid kaugküttevõrguga liita ega soojuse müügilt tulu teenida. 1. juunist 2020 kuni 31. maini 2032 (12 aasta jooksul) jääb hagejal saamata tulu 1 643 788 eurot. Hagi tagamise avalduses palus hageja: − seada hageja kasuks kostjale kuuluvale Tamsalu linnas Laane 4 asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 1 343 788 eurot; − seada hageja kasuks kostjale kuuluvale Tamsalu linnas Kungla 2 asuva kinnistu 1⁄2 kaasomandi osale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 300 000 eurot.
2.Viru Maakohus rahuldas 23. aprilli 2021. a määrusega hagi tagamise avalduse hageja taotletud ulatuses ja viisil. Ühtlasi tunnistas maakohus hagi tagamise määruse viivitamata täidetavaks. Maakohus määras, et 1 643 788 euro maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või selles ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine kostja suhtes.
2(5)
2-21-6284 Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 1 ja lg-le 4 ning § 381 lg-le 2 ja leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Maakohus nõustus hagejaga, et praegusel juhul on põhjust arvata, et hageja nõude rahuldamine eeldatava positiivse kohtuotsuse korral võib olla raskendatud või isegi võimatu. Hageja nõudeks on piisavalt suur summa. Hagejale teadaolevalt piirduvad kostja sissetulekud Tapa vallalt või OÜ-lt Tapa Vesi saadavate tasudega. Need asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud.
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning hagi tagamise avalduse rahuldamata jätta. Kostja leiab, et maakohus ei ole pädev asja lahendama TsMS § 371 lg 1 p-st 1 tulenevalt, sest asja on pädev lahendama halduskohus. Samuti leidis kostja, et hagi on perspektiivitu. Kostja on Tapa valla abivallavanem. Kaugkütte korraldamine ja projekteerimistingimuste andmise otsustamine on seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud avalik-õiguslik ülesanne. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete lahendamise pädevus on halduskohtul. Hageja heidab kostjale ette kostja ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmist.
4.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. juuni 2021. a määrusega maakohtu määruse osaliselt tagatava nõude summa ja kaasomandiosale hüpoteegi seadmise osas. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse, millega seadis kostjale kuuluvale Tamsalu linnas Laane 4 asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi 45 000 eurot. Ringkonnakohus määras, et 45 000 euro maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või selles ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine kostja suhtes. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Maakohus on taganud hageja nõude täies ulatuses olukorras, kus puudub ülekaalukas veendumus, et hagi tuleb rahuldada hagis nõutud summas. Hageja on nõude aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning nende alusel ei saa tõendeid hindamata välistada hageja nõudeõigust kostja kui eraisiku vastu. Hageja on rõhutanud hagi tagamise alusena eelkõige nõude suurust, mis füüsilisest isikust kostja puhul annab iseseisva aluse hagi tagamiseks. Hagi menetlusse võtmise staadiumis on hageja nõude suurust ja hagi alusena esile toodud asjaolusid ning kinnisasja asukohta arvestades põhjendatud seada kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteek 45 000 euro ulatuses. Kuna hageja leidis, et samale kinnisasjale saab seada hüpoteegi 1 343 788 euro ulatuses, siis puudub vajadus koormata kostja kaasomandis olevat kinnisasja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub määruskaebuses maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada osas, millega hagi tagamise avaldus rahuldati, ning jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Kostja leiab, et hagi ei ole lubatav TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi, sest asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Samuti leiab kostja, et hagi on perspektiivitu. Hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei vastuta kostja hagejale väidetavalt tekkinud või tekkiva kahju eest. Hageja tugineb sellele, et tal 3(5)
2-21-6284 tekib 12 aasta jooksul kahju, sest Tapa vald ei väljasta hagejale projekteerimistingimusi, mis on vajalikud uute liitumiste väljaehitamiseks, ja Tapa vald ei luba hagejal liita uusi tarbijaid Tapa linna kaugküttevõrguga, sest Tapa vald tunnustab võrguettevõtjana üksnes OÜ-d Tapa Vesi. Kaugkütte korraldamine ja projekteerimistingimuste andmise otsustamine on seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud avalik-õiguslik ülesanne. Hageja on esitanud hagi avalikus teenistuses oleva kostja kui füüsilise isiku vastu. Hageja heidab kostjale ette tema ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmist. Kui hagejale on tekitatud kahju, siis saab hageja nõuda selle hüvitamist Tapa vallalt.
8.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu, paludes jätta selle läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu või rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi vaidlustatud osas tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus hagi tagamise taotluse rahuldas. Riigikohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagi tagamise avalduse kostja suhtes rahuldamata. Kostja määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 388 lg 6 teise lause kohaselt kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel.
10.Kolleegium selgitab esmalt, et kostjal on TsMS § 390 lg 1 teise lause järgi kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu hagi tagamise määruse osaliselt, sest tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot. Kaebeõigus ei sõltu tagatava nõude suurusest ehk praegusel juhul hüpoteegisummast, vaid tagatava hagi hind määratakse kindlaks TsMS 17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
11.Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et hagi ei ole lubatav TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui ta ei ole pädev asja lahendama. Kostja leiab, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kohtud hagi lubatavust sisuliselt ei hinnanud.
11.1.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus peab hagi tagamise menetluses hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) (vt nt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14). Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).
11.2.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hagejale tekkinud kahju, sest alates 1. augustist 2020 tunnustab Tapa vald Tapa linna kaugküttepiirkonnas võrguettevõtjana üksnes OÜ-d Tapa Vesi, mistõttu ei saa hageja järgmise 12 aasta jooksul Tapa linna kaugküttevõrguga uusi tarbijaid liita ja tal jääb saamata tulu 1 643 788 eurot. Hageja tõi hagis välja, et Tapa Vallavolikogu võttis 22. juunil 2020 vastu otsuse nr 186, millega vallavolikogu otsustas korraldada alates 1. augustist 2020 soojusenergia edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja OÜ Tapa Vesi kaudu ning otsustas anda OÜ-le Tapa Vesi ainuõiguse Tapa linna kaugküttepiirkonna 4(5)
2-21-6284 kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside korraldamine ja muud haldusküsimused. Samuti otsustati määrata OÜ Tapa Vesi võrgu- ja tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkond. Hageja heidab kostjale mh ette seda, et Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186 eelnõu ja seletuskirja valmistas ette kostja, kes on Tapa valla abivallavanem. Kostja koostatud eelnõu seletuskiri sisaldas erinevaid etteheiteid hagejale, mille eesmärgiks oli mõjutada Tapa Vallavolikogu hääletama OÜ-le Tapa Vesi võrguettevõtjana tegutsemise ainuõiguse andmise poolt. Kolleegium leiab, et hagis väljatoodud asjaoludel võib vaidluse lahendamine kuuluda halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. Seetõttu võib olla alus praegusel menetlusetapil hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja on abivallavanemana mõjutanud Tapa Vallavolikogu hääletama OÜ-le Tapa Vesi võrguettevõtjana tegutsemise ainuõiguse andmise poolt, arvestades seda, et kostja valmistas ette Tapa Vallavolikogu otsuse nr 186 eelnõu ja seletuskirja ning esitas selle tutvumiseks Tapa Vallavalitsusele ja Tapa Vallavolikogule. Eelnõu ja seletuskirja koostamine kuulus avalik-õiguslike ülesannete hulka. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja tegutses väljaspool ametniku (abivallavanema) ametisuhet. Hageja on üksnes viidanud sellele, et lisaks abivallavanema ametile on kostja OÜ Tapa Vesi juhatuse liige, kuid hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja tegu, mida kostja oleks teinud OÜ Tapa Vesi juhatuse liikmena.
11.3.Kolleegium selgitab, et kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohase nõude avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 14). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8, § 1047 lg-te 1 ja 2 ja § 1050 järgi, siis vastutab RVastS § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest avaliku võimu kandja. Kuna hagis esitatud asjaolud viitavad sellele, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis on kohtud iseenesest taganud lubamatu hagi. Seetõttu tuleb hagi tagamine kostja suhtes tühistada.
12.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.