Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Sama lõike teise lause kohaselt selles lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. VÕS § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p 14). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Juhul kui kostja tegu oli õigusvastane ja süüline VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 6, 7 ja 8, § 1047 lg-te 1 ja 2 ja § 1050 järgi, siis vastutab RVastS § 9 lg-st 1 ja § 12 lg 2 esimesest lausest tulenevalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest avaliku võimu kandja.“ Ja kuna riigikohus selgitas, et hagis esitatud asjaolud viitavad sellele, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, siis tühistati ka lubamatu hagi osas tehtud hagi tagamine. Kohtu hinnangul on seejärel ka hageja ise, esitades 14.12.2021 taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks, kinnitanud, et „asja menetletakse halduskohtumenetluses“. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud, kostja esitatud põhistuse/tõendite alusel, jätta hagi läbi vaatamata. TsMS ei näe ette võimalust, et kohus saaks pädevuselt valesse kohtusse esitatud hagi ise edastada õigesse kohtusse. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 3400 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot tagastamisele ei kuulu ja hageja ei ole seda ka taotlenud. Hageja taotlus- jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel- ei kuulu arvestamisele. Viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotamist asja sisulise lahendamise korral. Asja menetlemise lõpetamisel TsMS § 423 alusel kohaldub menetluskulude jaotusena TsMS § 168 lg 2 ehk hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3-5 antud asjas ei kohaldu, seega jäävad kostja võimalikud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras Kohus jätab menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nn järelmenetluse etappi. Kostjal on võimalik oma menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlus esitada mõistliku viivituseta, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Hageja 14.12.2021 taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks lahendab kohus pärast seda, kui on möödunud TsMS § 391 märgitud hagi esitamise tähtaeg. TsMS § 427 kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 28. detsembri 2021. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 28.12.2021 kohtumäärus kohtumäärusega.

2-21-6284

jõustus

mail

Tartu

Ringkonnakohtu

(digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.