Määrus 2024/1356

Käesoleva määrusega kehtestatakse a) nende kolmanda riigi kodanike taustakontroll liikmesriikide välispiiridel, kes ei vasta määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud sisenemise tingimusele ja on ületanud välispiiri ebaseaduslikult, taotlenud piirikontrolli käigus rahvusvahelist kaitset või kes on pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni maabunud, enne nende isikute suunamist asjakohasesse menetlusse, ning b) selliste kolmanda riigi kodanike taustakontroll, kes viibivad ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumil, kui ei ole märke sellest, et kõnealuseid kolmanda riigi kodanikke oleks enne asjakohase menetluse algatamist välispiiril kontrollitud. Taustakontrolli eesmärk on tugevdada välispiire ületavate kolmanda riigi kodanike kontrolli, et tuvastada kõik kolmanda riigi kodanikud, kes peavad läbima taustakontrolli, ja kontrollida asjakohastest andmebaasidest, kas taustakontrolli läbivad isikud võivad kujutada endast ohtu sisejulgeolekule. Taustakontrolli osaks on vajaduse korral ka esialgne tervise- ja haavatavuse kontroll, et teha kindlaks isikud, kes vajavad tervishoiuteenuseid ja isikud, kes võivad kujutada endast ohtu rahvatervisele, ning teha kindlaks haavatavad isikud. Need kontrollid peavad hõlbustama inimeste suunamist asjakohastesse menetlustesse. Käesoleva määrusega nähakse igas liikmesriigis ette ka sõltumatu seiremehhanism, et taustakontrolli käigus jälgida liidu ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) järgimist.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „oht rahvatervisele“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 21 määratletud oht rahvatervisele; 2) „isikusamasuse kontroll“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 5 määratletud isikusamasuse kontroll; 3) „tuvastamine“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 6 määratletud tuvastamine; 4) „kolmanda riigi kodanik“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 6 määratletud kolmanda riigi kodanik; 5) „kodakondsuseta isik“ – isik, keda ei peeta ühegi riigi õigussüsteemis selle riigi kodanikuks; 6) „Europoli andmed“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 16 määratletud Europoli andmed; 7) „esindaja“ – füüsiline isik või organisatsioon, sealhulgas pädevate asutuste või organite määratud ametiasutus, kes esindab ja abistab saatjata alaealist ning kohaldataval juhul tegutseb saatjata alaealise nimel; 8) „biomeetrilised andmed“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 11 määratletud biomeetrilised andmed; 9) „alaealine“ – alla 18-aastane kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik; 10) „taustakontrolliasutused“ – kõik pädevad asutused, kes on riigisisese õiguse kohaselt määratud täitma üht või mitut käesolevast määrusest tulenevat ülesannet, välja arvatud käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud tervisekontrolli; 11) „saatjata alaealine“ – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt sellise alaealise eest vastutava täiskasvanuta seni, kuni selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; sealhulgas alaealine, kes on jäänud saatjata pärast liikmesriigi territooriumile saabumist; 12) „kinnipidamine“ – isiku paigutamine liikmesriigi poolt teatavasse kohta, kus ta on ilma jäetud liikumisvabadusest; 13) „INTERPOLi andmebaasid“ – määruse (EL) 2019/817 artikli 4 punktis 17 määratletud Interpoli andmebaasid; 14) „otsingu- ja päästeoperatsioonid“ – 27. aprillil 1979 Saksamaal Hamburgis vastu võetud rahvusvahelises mereotsingute ja -pääste konventsioonis osutatud otsingu- ja päästeoperatsioonid.

Käesoleva määruse kohaldamisel järgivad liikmesriigid täielikult asjaomast liidu õigust, sealhulgas põhiõiguste hartat, asjaomast rahvusvahelist õigust, sealhulgas 28. juulil 1951 Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooni, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, rahvusvahelisele kaitsele ligipääsuga seotud kohustusi, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, ning põhiõigusi.

1. Kolmanda riigi kodanike puhul, kes peavad läbima taustakontrolli ja kes on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, a) toimub määruse (EL) 2024/1348 kohaselt esitatud rahvusvahelise kaitse sooviavalduse registreerimine vastavalt nimetatud määruse artiklile 27 ning b) direktiivis (EL) 2024/1346 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu ühiseid nõudeid kohaldatakse vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 3. 2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 lõiget 7, kohaldatakse direktiivi 2008/115/EÜ või direktiivi 2008/115/EÜ järgivaid riigisiseseid sätteid alles pärast taustakontrolli lõppemist, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 7 osutatud taustakontroll, mille puhul nimetatud direktiivi või seda järgivaid riigisiseseid sätteid kohaldatakse paralleelselt käesoleva määruse artiklis 7 osutatud taustakontrolliga.

1. Käesoleva määruse kohast taustakontrolli kohaldatakse kõigi kolmanda riigi kodanike suhtes – olenemata sellest, kas nad on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks –, kes ei vasta määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud sisenemise tingimustele ja on a) kinni peetud seoses liikmesriigi välispiiri ebaseadusliku ületamisega maa-, mere- või õhuteed pidi, välja arvatud need kolmanda riigi kodanikud, kelle biomeetrilisi andmeid ei ole asjaomane liikmesriik vastavalt määruse (EL) 2024/1358 artikli 22 lõigetele 1 ja 4 kohustatud koguma muul põhjusel kui nende vanuse tõttu, või b) maabunud liikmesriigi territooriumile pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni. 2. Käesoleva määruse kohast taustakontrolli kohaldatakse kõigi kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on välispiiril asuvas piiripunktis või transiiditsoonis avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks ja kes ei vasta määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud sisenemise tingimustele. 3. Kolmanda riigi kodanike suhtes, kellele on antud sisenemise luba vastavalt määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõikele 5, ei kohaldata taustakontrolli. Kolmanda riigi kodanike suhtes, kellel on lubatud siseneda vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõike 5 punktile c ja kes avaldavad soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, kohaldatakse taustakontrolli. Kui taustakontrolli käigus selgub, et asjaomane kolmanda riigi kodanik vastab määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud sisenemise tingimustele, lõpeb asjaomase kolmanda riigi kodaniku taustakontroll. Taustakontrolli võib katkestada, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik lahkub liikmesriikide territooriumilt päritolu- või elukohariiki või muusse kolmandasse riiki, kuhu asjaomane kolmanda riigi kodanik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ja kus asjaomane kolmanda riigi kodanik vastu võetakse.

Taustakontrolli ajal ei ole artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikutel lubatud liikmesriigi territooriumile siseneda. Liikmesriigid näevad oma riigisiseses õiguses ette sätted, millega tagatakse, et artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud jäävad artiklis 8 osutatud kohtades taustakontrolli tegevatele asutustele kättesaadavaks kogu taustakontrolli ajaks, et hoida ära põgenemisohtu, põgenemisega kaasnevat võimalikku ohtu sisejulgeolekule või võimalikku ohtu rahvatervisele.

1. Liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmanda riigi kodanike suhtes taustakontrolli ainult siis, kui sellised kolmanda riigi kodanikud ületasid välispiiri liikmesriikide territooriumile sisenemiseks ebaseaduslikult ning kui nad ei ole taustakontrolli üheski liikmesriigis veel läbinud. Liikmesriigid näevad oma riigisiseses õiguses ette sätted, millega tagatakse, et kõnealused kolmanda riigi kodanikud jäävad taustakontrolli tegevatele asutustele kättesaadavaks kogu taustakontrolli ajaks asutustele, et hoida ära põgenemisohtu ja põgenemisega kaasnevat võimalikku ohtu sisejulgeolekule. 2. Liikmesriigid võivad loobuda lõike 1 kohase taustakontrolli tegemisest, kui nende territooriumil ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik saadetakse kahepoolsete lepingute või kokkulepete või kahepoolse koostööraamistiku alusel kohe pärast kinnipidamist tagasi teise liikmesriiki. Sellisel juhul teeb taustakontrolli liikmesriik, kuhu asjaomane kolmanda riigi kodanik tagasi saadeti. 3. Käesoleva artikli lõike 1 kohase taustakontrolli suhtes kohaldatakse artikli 5 lõike 3 teist ja kolmandat lõiku.

1. Artiklis 5 osutatud juhtudel viiakse taustakontroll läbi iga liikmesriigi määratud asjakohases ja sobivas kohas, mis asub üldjuhul välispiiril või selle läheduses, või teise võimalusena oma territooriumil muus kohas. 2. Artiklis 7 osutatud juhtudel tehakse taustakontroll iga liikmesriigi määratud asjakohases ja sobivas kohas liikmesriigi territooriumil. 3. Käesoleva määruse artiklis 5 osutatud juhtudel tehakse taustakontroll viivitamata ja viiakse igal juhul lõpule seitsme päeva jooksul alates sellest, kui isik välispiiril kinni peeti, kui ta maabus asjaomase liikmesriigi territooriumile või kui ta ilmus piiripunkti. Käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud isikute puhul, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1358 artikli 23 lõikeid 1 ja 4, kui nad jäävad füüsiliselt välispiirile kauemaks kui 72 tundi, kohaldatakse taustakontrolli pärast seda ja lühendatakse taustakontrolli tegemise tähtaega nelja päevani. 4. Artiklis 7 osutatud taustakontroll tehakse viivitamata ja viiakse igal juhul lõpule kolme päeva jooksul alates kolmanda riigi kodaniku kinnipidamisest. 5. Taustakontroll koosneb järgmistest osadest: a) esialgne tervisekontroll kooskõlas artikliga 12; b) esialgne haavatavuse kontroll kooskõlas artikliga 12; c) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontroll kooskõlas artikliga 14; d) biomeetriliste andmete registreerimine kooskõlas määruse (EL) 2024/1358 artiklitega 15, 22 ja 24, kui seda ei ole veel tehtud; e) julgeolekukontroll kooskõlas artiklitega 15 ja 16; f) taustakontrolli kokkuvõtte täitmine kooskõlas artikliga 17; g) asjakohasesse menetlusse suunamine kooskõlas artikliga18. 6. Nõustamist pakkuvatel organisatsioonidel ja isikutel on taustakontrolli ajal juurdepääs kolmanda riigi kodanikele. Liikmesriigid võivad kehtestada riigisisese õiguse kohaselt juurdepääsupiirangud juhul, kui see on objektiivselt vajalik asjaomase piiripunkti või taustakontrolli läbiviimise rajatise julgeoleku, avaliku korra või halduskorralduse huvides, tingimusel et juurdepääsu ei piirata seejuures märkimisväärselt või ei muudeta päris võimatuks. 7. Kolmanda riigi kodanike suhtes, kes ei ole avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, kohaldatakse taustakontrolli ajal direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud asjakohaseid kinnipidamisnorme. 8. Liikmesriigid tagavad, et kõigile taustakontrolli läbivatele isikutele tagatakse elatustase, mis tagab nende toimetuleku, kaitseb nende füüsilist ja vaimset tervist ning austab nende põhiõiguste hartast tulenevaid õigusi. 9. Liikmesriigid määravad taustakontrolliasutused ja tagavad, et nende asutuste töötajatel, kes taustakontrolli teevad, on asjakohased teadmised ja nad on saanud vajaliku väljaõppe kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikliga 16. Liikmesriigid tagavad, et kvalifitseeritud meditsiinitöötajad teevad artiklis 12 sätestatud esialgse tervisekontrolli ja et selleks koolitatud taustakontrolliasutuste spetsialistid teevad kõnealuses artiklis sätestatud esialgse haavatavuse kontrolli. Vajaduse korral kaasatakse neisse kontrollidesse ka liikmesriigi lastekaitseasutused ning liikmesriigi inimkaubanduse ohvrite avastamise ja tuvastamise eest vastutavad ametiasutused või samaväärsed mehhanismid. Liikmesriigid tagavad samuti, et käesoleva määruse artiklites 14 ja 15 osutatud andmetele, süsteemidele ja andmebaasidele on juurdepääs ainult isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise ja julgeolekukontrolli eest vastutavate taustakontrolliasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel. Liikmesriigid kasutavad sobilikke töötajaid ja piisavalt vahendeid, et teha taustakontrolli tõhusalt. Taustakontrolliasutusi võivad taustakontrolli tegemisel abistada või toetada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Liidu Varjupaigaameti eksperdid või kontaktametnikud ja rühmad oma volituste piires, tingimusel et sellised eksperdid või kontaktametnikud ja rühmad on läbinud esimeses ja teises lõigus osutatud asjakohase koolituse.

1. Kolmanda riigi kodanikud, kes peavad läbima taustakontrolli, peaksid jääma taustakontrolliasutustele kättesaadavaks taustakontrolli ajal. 2. Kolmanda riigi kodanikud a) teatavad oma nime, sünniaja, soo ja kodakondsuse ning esitavad võimaluse korral neid andmeid tõendavad dokumendid ja teabe; b) esitavad biomeetrilised andmed, nagu on osutatud määruses (EL) 2024/1358.

1. Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud sätted, et uurida seoses taustakontrolliga esitatud väiteid põhiõiguste rikkumise kohta. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral võimaluse tsiviil- või kriminaalmenetluse algatamiseks juhul, kui põhiõigusi ei austata või nende täitmist ei tagata kooskõlas riigisisese õigusega. 2. Iga liikmesriik näeb ette sõltumatu seiremehhanismi vastavalt käesolevas artiklis sätestatud nõuetele, mis a) jälgib taustakontrolli käigus vastavust liidu ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas põhiõiguste hartale, eelkõige seoses juurdepääsuga varjupaigamenetlusele, tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, lapse huvidega ning asjakohaste kinnipidamise normidega, sealhulgas riigisisese õiguse asjakohaste kinnipidamise sätetega, ning b) tagab, et seoses taustakontrolli asjakohaste toimingutega esitatud põhjendatud väiteid põhiõiguste rikkumise kohta käsitletakse tõhusalt ja põhjendamatu viivituseta, algatab vajaduse korral väidete uurimised ja jälgib uurimiste kulgu. Sõltumatu seiremehhanism hõlmab liikmesriikide kõiki toiminguid käesoleva määruse rakendamisel. Sõltumatul seiremehhanismil on õigus anda liikmesriikidele iga-aastaseid soovitusi. Liikmesriigid võtavad sõltumatu seiremehhanismi sõltumatuse tagamiseks kasutusele asjakohased kaitsemeetmed. Riiklikud ombudsmanid ja riiklikud inimõiguste kaitse asutused, sealhulgas riiklikud ennetusasutused, mis on loodud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli alusel, osalevad sõltumatu seiremehhanismi toimimises ning neile võib anda sõltumatu seiremehhanismi ülesandeid. Sõltumatu seiremehhanism võib hõlmata ka asjaomaseid rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone ning taustakontrolliasutustest sõltumatuid avalik-õiguslikke asutusi. Kui üks või mitu neist institutsioonidest, organisatsioonidest või asutustest ei ole sõltumatu seiremehhanismiga otseselt seotud, loob sõltumatu seiremehhanism nendega tihedad sidemed ja hoiavad neid. Mehhanismiga luuakse ja säilitatakse tihedad sidemed riiklike andmekaitseasutuste ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Käesolevas artiklis sätestatud sõltumatu seiremehhanism täidab oma ülesandeid, tehes kohapealseid kontrolle ning pistelisi ja etteteatamata kontrolle. Liikmesriigid tagavad sõltumatu seiremehhanismi jaoks juurdepääsu kõigile asjakohastele kohtadele, sealhulgas vastuvõtu- ja kinnipidamisrajatistele, üksikisikutele ja dokumentidele, kui selline juurdepääs on vajalik käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks. Juurdepääs asjakohastele kohtadele või salastatud dokumentidele antakse vaid isikutele, kes tegutsevad sõltumatu seiremehhanismi nimel ja kellel on asjakohane salastatud teabele juurdepääsu luba, mille on andnud pädev asutus riigisisese õiguse kohaselt. Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet annab liikmesriikidele seiremehhanismi loomise ja sõltumatu toimimise kohta välja üldised suunised. Liikmesriigid võivad taotleda Põhiõiguste Ametilt tuge oma sõltumatu seiremehhanismi, sealhulgas mehhanismi sõltumatuse kaitse meetmete ning seiremetoodika ja asjakohaste koolituskavade kujundamisel. Komisjon võtab arvesse sõltumatute seiremehhanismide järeldusi põhiõiguste harta tulemusliku kohaldamise ja rakendamise hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (36) artikli 15 lõikele 1 ja III lisale. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sõltumatu seiremehhanism ei piira määruse (EL) 2021/2303 artiklis 14 sätestatud seiremehhanismi, mille eesmärk on seirata ühise varjupaigasüsteemi operatiivset ja tehnilist kohaldamist, ega määruse (EL) 2019/1896 artiklis 80 sätestatud põhiõiguste vaatlejate rolli põhiõiguste järgimise seires Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kogu tegevuses. 4. Liikmesriigid varustavad lõikes 2 osutatud sõltumatu seiremehhanismi asjakohaste rahaliste vahenditega.

1. Liikmesriigid tagavad, et kolmanda riigi kodanikke, kes peavad läbima taustakontrolli, teavitatakse järgmisest: a) taustakontrolli eesmärk, kestus ja osad, selle tegemise kord ning selle võimalikud tulemused; b) õigus taotleda rahvusvahelist kaitset ja rahvusvahelise kaitse sooviavalduse esitamisele kohaldatavad normid, kui see on kohaldatav määruse (EL) 2024/1348 artiklis 30 täpsustatud asjaoludel, ning rahvusvahelise kaitse saamiseks soovi avaldanud kolmanda riigi kodanike puhul määruse (EL) 2024/1351 artiklites 17 ja 18 sätestatud kohustused ja nende täitmata jätmise tagajärjed; c) kolmanda riigi kodanike õigused ja kohustused taustakontrolli käigus, sealhulgas nende artiklist 9 tulenevad kohustused, ning võimalus võtta ühendust artikli 8 lõikes 6 osutatud organisatsioonide ja isikutega ning nende organisatsioonide ja isikute võimalus temaga ühendust võtta; d) andmesubjektile kohaldatava liidu andmekaitseõigusega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679 antud õigused. 2. Liikmesriigid tagavad ka, et kolmanda riigi kodanikke, kes peavad läbima taustakontrolli, teavitatakse asjakohasel juhul järgmisest: a) normid, mida kohaldatakse kolmanda riigi kodanike sisenemise nõuete suhtes vastavalt määrusele (EL) 2016/399, samuti muude asjaomasesse liikmesriiki sisenemise, seal viibimise ja elamise tingimuste suhtes, niivõrd kuivõrd seda teavet ei ole juba antud; b) kohustus tagasi pöörduda vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ ning võimalus osaleda programmis, millega pakutakse logistilist, rahalist ning muud materiaalset ja mitterahalist abi vabatahtliku lahkumise toetamiseks; c) ümberpaigutamises osalemise tingimused vastavalt määruse (EL) 2024/1351 artiklile 67 või muule olemasolevale solidaarsusmehhanismile. 3. Taustakontrolli käigus antav teave esitatakse keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada. Teave esitatakse kirjalikult, paberil või elektroonilises vormis ja vajaduse korral suuliselt, kasutades suulise tõlke teenuseid. Alaealiste puhul esitatakse teave lapsesõbralikul ja eakohasel viisil ning artikli 13 lõigetes 2 ja 3 osutatud esindaja või isiku osalusel. Taustakontrolliasutused võivad teha vajalikud korraldused, et pakkuda kultuurivahendaja teenust, hõlbustamaks juurdepääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele. 4. Liikmesriigid võivad anda loa asjakohastele ja pädevatele riiklikele, rahvusvahelistele ja valitsusvälistele organisatsioonidele ja asutustele anda kolmanda riigi kodanikele taustakontrolli käigus käesolevas artiklis osutatud teavet vastavalt liikmesriigi õiguse sätetele.

1. Artiklites 5 ja 7 osutatud taustakontrolli läbivad kolmanda riigi kodanikule teevad kvalifitseeritud meditsiinitöötajad esialgse tervisekontrolli, et teha kindlaks, kas isik vajab viivitamata ravi või kas ta tuleb rahvatervise huvides isoleerida. Kvalifitseeritud meditsiinitöötajad võivad iga kolmanda riigi kodaniku üldise seisundiga seotud meditsiiniliste asjaolude põhjal otsustada, et täiendav tervisekontroll ei ole taustakontrolli ajal vajalik. Artiklites 5 ja 7 osutatud taustakontrolli läbivad kolmanda riigi kodanikud saavad erakorralist arstiabi ja haiguste põhiravi. 2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/1348 artiklis 24 sätestatud liikmesriikide kohustusi, võib rahvusvahelise kaitse saamiseks soovi avaldanud kolmanda riigi kodanike puhul käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tervisekontroll moodustada osa kõnealuse määruse artiklis 24 osutatud tervisekontrollist. 3. Artiklites 5 ja 7 osutatud taustakontrolli läbivad kolmanda riigi kodanikule teevad selleks koolitatud taustakontrolliasutuste spetsialistid esialgse haavatavuse kontrolli, et selgitada välja kolmanda riigi kodanikud, kes võivad olla kodakondsuseta isikud, kelle puhul on haavatavusele osutavaid märke, kes on piinamise või muu ebainimliku või alandava kohtlemise ohvrid või kellel on erivajadused direktiivi 2008/115/EÜ, direktiivi (EL) 2024/1346 artikli 25 ja määruse (EL) 2024/1348 artikli 20 tähenduses. Haavatavuse kontrolli tegemise eesmärgil võivad taustakontrolliasutust abistada valitsusvälised organisatsioonid ja vajaduse korral kvalifitseeritud meditsiinitöötajad. 4. Kui on märke sellest, et kolmanda riigi kodanik on haavatav või tal on vastuvõtu või menetlusega seoses erivajadused, saab ta sobivates rajatistes õigeaegset ja piisavat tuge, pidades silmas tema füüsilist ja vaimset tervist. Alaealisele pakuvad koostöös liikmesriigi lastekaitseasutustega lapsesõbralikul ja eakohasel viisil tuge töötajad, kes on alaealistega tegelemiseks koolitatud ja kvalifitseeritud. 5. Ilma et see piiraks direktiivis (EL) 2024/1346 nõutud vastuvõtu erivajaduste hindamist, määruses (EL) 2024/1348 nõutud menetluslike erivajaduste hindamist ja direktiivis 2008/115/EÜ nõutud esialgset haavatavuse kontrolli, võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud haavatavuse hindamine olla osa nimetatud määruses ja direktiivides sätestatud haavatavuse ja menetluslike erivajaduste hindamisest.

1. Taustakontrolli käigus seatakse alati esikohale lapse huvid vastavalt põhiõiguste harta artikli 24 lõikele 2. 2. Taustakontrolli käigus peab alaealisega võimaluse korral olema kaasas täiskasvanud pereliige. 3. Liikmesriigid võtavad võimalikult kiiresti meetmed, mis tagavad, et esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, isik, kes on koolitatud kaitsma alaealise huve ja tema üldist heaolu, saadab ja abistab saatjata alaealist taustakontrolli ajal lapsesõbralikul ja eakohasel viisil ning talle arusaadavas keeles. Koolitatud isik on isik, kes on määratud ajutiselt tegutsema esindajana direktiivi (EL) 2024/1346 alusel, kui see isik on määratud. Esindajal peavad olema vajalikud oskused ja teadmised, sealhulgas alaealiste kohtlemise ja erivajaduste kohta. Esindaja tegutseb alaealise huvide ja üldise heaolu tagamiseks ning selleks, et saatjata alaealine saaks kasutada käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja täita kohustusi. 4. Lõike 3 kohaselt saatjata alaealise saatmise ja abistamise eest vastutav isik ei tohi olla taustakontrolli ühegi elemendi eest vastutav isik, ta tegutseb sõltumatult ega tohi saada korraldusi taustakontrolli eest vastutavatelt isikutelt ega taustakontrolliasutustelt. Selline isik täidab oma ülesandeid lapse huvide põhimõttest lähtudes ning tal on selleks vajalikud teadmised ja koolitus. Lapse heaolu ja sotsiaalse arengu tagamiseks vahetatakse koolitatud isikut vaid vajaduse korral. 5. Liikmesriigid määravad esindaja või lõikes 3 osutatud isiku, kes vastutab proportsionaalse ja piiratud arvu saatjata alaealiste eest, keda tavaolukorras ei ole samal ajal üle kolmekümne saatjata alaealise, et tagada tema suutlikkus oma ülesandeid tulemuslikult täita. 6. Asjaolu, et vastavalt direktiivile (EL) 2024/1346 ei ole määratud esindajat või nimetatud ajutiselt esindajana tegutsevat isikut, ei takista saatjata alaealisel kasutada õigust taotleda rahvusvahelist kaitset.

1. Kui seda ei ole veel tehtud määruse (EL) 2016/399 artikli 8 kohaldamise käigus, tuvastatakse või tehakse kindlaks käesoleva määruse artikli 5 või 7 kohaselt taustakontrolli läbiva kolmanda riigi kodaniku isik, kasutades kohaldataval juhul järgmist: a) isikut tõendavad, reisi- või muud dokumendid; b) asjaomase kolmanda riigi kodaniku esitatud või temalt saadud andmed või teave ning c) biomeetrilised andmed. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks teevad taustakontrolliasutused kõnealuses lõikes osutatud andmeid või teavet kasutades päringuid määrustega (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 loodud ühises isikuandmete hoidlas määruse (EL) 2019/817 artikli 20a ja määruse (EL) 2019/818 artikli 20a kohaselt, määrustega (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 ja (EL) 2018/1862 loodud Schengeni infosüsteemis (SIS) ning vajaduse korral riigisisese õiguse kohaselt kohaldatavates riiklikes andmebaasides. Taustakontrolli läbiva kolmanda riigi kodaniku biomeetrilised andmed võetakse üks kord nii selle isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kui ka selle isiku kohaldataval juhul Eurodac-süsteemis registreerimiseks vastavalt määruse (EL) 2024/1358 artikli 15 lõike 1 punktile b ning artiklitele 22, 23 ja 24. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud päringute tegemine ühises isikuandmete hoidlas algatatakse Euroopa otsinguportaali kaudu kooskõlas määruse (EL) 2019/817 II peatüki ja määruse (EL) 2019/818 II peatükiga. Kui Euroopa otsinguportaali kasutamine päringute tegemiseks ühes või mitmes infosüsteemis või ühises isikuandmete hoidlas on tehniliselt võimatu, ei kohaldata käesoleva lõike esimest lõiku ning taustakontrolliasutused pääsevad ELi infosüsteemidele või ühisele isikuandmete hoidlale juurde otse. Käesolev lõige ei piira taustakontrolliasutuste juurdepääsu SISile, mille puhul Euroopa otsinguportaali kasutamine jääb vabatahtlikuks. 4. Kui kolmanda riigi kodaniku biomeetrilisi andmeid ei saa kasutada või nende lõikes 2 nimetatud andmete alusel ei õnnestu päringut teha või ei saada päringutabamust, tehakse päring kas kolmanda riigi kodaniku identiteediandmete ning reisi- või muu dokumendi andmete kombinatsiooni alusel või lõike 1 punktis b osutatud andmete või teabe alusel. 5. Biomeetriliste andmete alusel tehakse SISis päringuid vastavalt määruse (EL) 2018/1861 artiklile 33 ja määruse (EL) 2018/1862 artiklile 43. 6. Kontrolli käigus kontrollitakse võimaluse korral vähemalt ühte biomeetrilistest tunnustest, mis on kantud isikut tõendavasse, reisi- või muusse dokumenti.

1. Artikli 5 või 7 kohaselt taustakontrolli läbiva kolmanda riigi kodanikule tehakse julgeolekukontroll, et kontrollida, kas isik võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule. Julgeolekukontroll võib hõlmata nii kolmanda riigi kodanikku kui ka tema valduses olevaid esemeid. Kõigi läbiviidavate otsingute suhtes kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud julgeolekukontrolli tegemiseks ja kui seda ei ole veel tehtud määruse (EL) 2016/399 artikli 8 lõikes 3 osutatud kontrolli käigus, tehakse päringud asjakohastes riiklikes ja liidu andmebaasides, eelkõige SISis, määrusega (EL) 2017/2226 loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES), määrusega (EL) 2018/1240 loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS), sealhulgas määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirjas, otsusega 2004/512/EÜ loodud viisainfosüsteemis (VIS) ning määrusega (EL) 2019/816 loodud loodud kesksüsteemis nende liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on teavet kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (ECRIS-TCN), määruse (EL) 2016/794 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgil töödeldavates Europoli andmetes ja INTERPOLi andmebaasides, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 12. Sel eesmärgil võib teha päringuid ka asjakohastes riiklikes andmebaasides. 3. EESis, ETIASes, välja arvatud määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekiri, ja VISis käesoleva artikli lõike 2 kohaselt päringu tegemisel peavad saadud andmed piirduma järgmisega: sisenemise keelamine, reisiloa andmisest keeldumine, selle tühistamine või kehtetuks tunnistamine või otsused keelduda viisa, pikaajalise viisa või elamisloa andmisest või otsused viisa, pikaajaline viisa või elamisluba kehtetuks tunnistada või tühistada, kui keeldumise või otsuse aluseks on julgeolekukaalutlused. SISis päringutabamuse ilmnemisel on päringut tegeval taustakontrolliasutusel juurdepääs hoiatusteates sisalduvatele andmetele. 4. ECRIS-TCNist päritavate andmete puhul piirdutakse terroriaktide ja muud liiki raskete kuritegudega seotud süüdimõistvate kohtuotsustega, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/816 artikli 5 lõike 1 punktis c. 5. Vajaduse korral võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles esitatakse andmete saamise üksikasjalik kord ja kirjeldus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud päringute tegemiseks võib juhul, kui päringud on seotud ELi infosüsteemide, Europoli andmete, INTERPOLi andmebaasidega, kasutada Euroopa otsinguportaali kooskõlas määruse (EL) 2019/817 II peatükiga ja määruse (EL) 2019/818 II peatükiga. 2. Kui artikli 15 lõike 2 kohaselt tehtud päringu tulemusel leitakse päringutabamus ühe infosüsteemi andmetest, peab taustakontrolliasutusel olema juurdepääs, et tutvuda vastavas ELi infosüsteemis tabamusega seotud andmetega vastavalt sellist juurdepääsu reguleerivates õigusaktides sätestatud tingimustele. 3. Kui päringutabamus saadakse SISis päringu tegemisel, viivad taustakontrolliasutused läbi määruses (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 või (EL) 2018/1862 sätestatud menetlused, sealhulgas konsulteerivad hoiatusteate sisestanud liikmesriigiga SIRENE büroode kaudu, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1861 artikli 7 lõikes 2 ja määruse (EL) 2018/1862 artikli 7 lõikes 2. 4. Kui kolmanda riigi kodaniku isikuandmed vastavad sellise isiku andmetele, kelle andmed on ECRIS-TCNis registreeritud ja kelle kohta on lisatud märge vastavalt määruse (EL) 2019/816 artikli 5 lõike 1 punktile c, võib neid andmeid kasutada üksnes käesoleva määruse artiklis 15 osutatud julgeolekukontrolli eesmärgil ja riiklike karistusregistritega tutvumiseks, mis toimub kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 7c. Riiklike karistusregistritega tutvutakse enne arvamuse esitamist kõnealuse määruse artikli 7c kohaselt. 5. Kui artikli 15 lõike 2 kohaselt tehtud päringuga leitakse kokkulangevus Europoli andmetega, saadetakse Europolile kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 automaatselt teade, milles esitatakse päringu tegemisel kasutatud andmed, et Europol saaks vajaduse korral kõnealuses määruses sätestatud teabevahetuskanaleid kasutades võtta asjakohaseid järelmeetmeid. 6. Käesoleva määruse artikli 15 lõike 2 kohaseid päringuid INTERPOLi andmebaasides tehakse vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 9 lõikele 5 ja artikli 72 lõikele 1. Kui selliseid päringuid ei ole võimalik teha nii, et INTERPOLi hoiatusteate omanikule teavet ei avaldata, ei hõlma taustakontroll päringute tegemist INTERPOLi andmebaasides. 7. Kui päringutabamus saadakse määruse (EL) 2018/1240 artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirjas, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 35a sätteid. 8. Vajaduse korral võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles nähakse ette sellise koostöö kord, mida taustakontrolli tegevad asutused ning INTERPOLi riiklikud keskbürood ja Europoli riiklik üksus teevad sisejulgeolekuohu kindlakstegemiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Taustakontrolliasutus täidab artiklites 5 ja 7 osutatud isiku kohta kokkuvõtte, mis sisaldab järgmist: a) nimi, sünniaeg ja -koht ning sugu; b) info isiku kodakondsuste või kodakondsuse puudumise kohta, riikide kohta, kus ta enne saabumist elas, ja keelte kohta, mida ta räägib; c) taustakontrolli tegemise põhjus; d) teave artikli 12 lõike 1 kohaselt tehtud esialgse tervisekontrolli kohta, sealhulgas juhul, kui iga üksiku kolmanda riigi kodaniku üldist olukorda puudutavate asjaolude tõttu ei olnud täiendav tervisekontroll vajalik; e) asjakohane teave artikli 12 lõike 3 kohaselt tehtud esialgse haavatavuse kontrolli kohta, eelkõige tuvastatud haavatavuse või vastuvõtu või menetlusega seotud erivajaduste kohta; f) teave selle kohta, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks; g) asjaomase kolmanda riigi kodaniku esitatud teave selle kohta, kas tema pereliikmed asuvad mõne liikmesriigi territooriumil; h) teave selle kohta, kas artikli 15 kohane asjaomastes andmebaasides tehtud päring andis tulemuseks päringutabamuse; i) teave selle kohta, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik on täitnud kohustuse teha koostööd vastavalt artiklile 9. 2. Võimaluse korral sisaldab lõikes 1 osutatud kokkuvõte järgmist: a) ebaseadusliku saabumise või sisenemise põhjus; b) teave isiku reisiteekonna kohta, sealhulgas lähtekoht, eelmised elukohad, läbitud kolmandad riigid ja kolmandad riigid, kus võib olla rahvusvahelist kaitset taotletud või saadud, ning kavandatud sihtkoht liidus; c) kolmanda riigi kodanikuga kaasas olevad reisi- või isikut tõendavad dokumendid; d) märkused ja muu asjakohane teave, sealhulgas seonduv teave inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise või inimkaubanduse kahtluse korral. 3. Lõikes 1 osutatud kokkuvõttes esitatud teave registreeritakse nii, et seda saab järgneva varjupaiga- või tagasisaatmismenetluse käigus halduslikult ja kohtulikult läbi vaadata. Tuleb täpsustada, kas lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe on kinnitanud taustakontrolliasutus või selle on teatavaks teinud asjaomane isik. Kokkuvõttes sisalduv teave tehakse asjaomasele isikule kättesaadavaks kas paberil või elektrooniliselt. Käesoleva artikli lõike 1 punktis h osutatud teave jäetakse välja. Enne kokkuvõtte edastamist artikli 18 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud asjaomastele asutustele on isikul, kes peab läbima taustakontrolli, võimalus teatada, et kokkuvõttes esitatud teave on vale. Taustakontrolliasutused registreerivad kõik sellised teated käesolevas artiklis osutatud asjakohases teabes.

1. Kui taustakontroll on lõpetatud või hiljemalt käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud tähtaegade möödumisel suunatakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes ei ole avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, pädevatesse asutustesse, et kohaldada direktiivi 2008/115/EÜ kohaseid menetlusi, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/399 artikli 6 lõike 5 kohaldamist. Artiklis 17 osutatud kokkuvõte edastatakse asjaomasele asutusele, kuhu kolmanda riigi kodanik suunatakse. 2. Artiklites 5 ja 7 osutatud kolmanda riigi kodanikud, kes on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, suunatakse rahvusvahelise kaitse sooviavaldusi registreerivatesse pädevatesse asutustesse. 3. Kui kolmanda riigi kodanik paigutatakse ümber vastavalt määruse (EL) 2024/1351 artiklile 67 või muu olemasoleva solidaarsusmehhanismi alusel, suunatakse asjaomane kolmanda riigi kodanik asjaomase liikmesriigi pädevatesse asutustesse koos käesoleva määruse artiklis 17 osutatud kokkuvõttega. 4. Käesoleva määruse artiklis 7 osutatud kolmanda riigi kodanike suhtes, kes ei ole avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, jätkatakse tagasisaatmismenetluse kohaldamist vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ. 5. Taustakontroll lõpeb, kui käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 7 osutatud kolmanda riigi kodanikud suunatakse asjakohasesse rahvusvahelise kaitse menetlusse, direktiivi 2008/115/EÜ järgivasse menetlusse või teise liikmesriigi asjaomastele asutustele seoses ümberpaigutatavate kolmanda riigi kodanikega. Kui kõik kontrollid ei ole käesoleva määruse artiklis 8 osutatud tähtaegade jooksul lõpule viidud, lõpeb isiku taustakontroll sellegipoolest ja ta suunatakse asjakohasesse menetlusse. 6. Kui kooskõlas riigisisese kriminaalõigusega on käesoleva määruse artiklis 5 või 7 osutatud kolmanda riigi kodaniku suhtes algatatud riigisisene kriminaalmenetlus või väljaandmismenetlus, võib liikmesriik otsustada taustakontrolli mitte teha. Kui taustakontroll on juba alanud, saadetakse käesoleva määruse artiklis 17 osutatud kokkuvõte, mis sisaldab taustakontrolli lõpetamise asjaolusid, direktiivi 2008/115/EÜ järgivate menetluste eest vastutavatele pädevatele asutustele või, kui kolmanda riigi kodanik on avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks, riigisisese õiguse kohaselt rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks pädevatele asutustele. 7. Käesoleva määruse kohaselt säilitatavad isikuandmed kustutatakse vastavalt määruses (EL) 2024/1358 sätestatud tähtaegadele.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklit 6 muudetakse järgmiselt: 1) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Juurdepääs VISile andmetega tutvumiseks antakse üksnes järgmiste asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele: a) iga liikmesriigi ametiasutused ja liidu asutused, kellel on käesoleva määruse artiklites 15–22, artiklites 22g–22m ja artiklis 45e sätestatud eesmärkide kohane pädevus; b) ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused, mis on määratud vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklitele 7 ja 8, käesoleva määruse artiklite 18c ja 18d ning määruse (EL) 2018/1240 kohaldamiseks; c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 (*1) artikli 2 punktis 10 määratletud taustakontrolliasutused kõnealuse määruse artiklites 15 ja 16 sätestatud eesmärkidel; d) iga liikmesriigi ametiasutused ja liidu asutused, kellel on määruse (EL) 2019/817 artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkide kohane pädevus. Selline juurdepääs on piiratud sellega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks nimetatud eesmärkide jaoks ja sellega, mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1356/oj).“;" 2) lisatakse järgmine lõige: „2a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artikli 2 punktis 10 määratletud taustakontrolliasutustel on samuti juurdepääs VISile andmetega tutvumiseks, et teha kõnealuse määruse artikli 15 lõike 2 kohane julgeolekukontroll. Käesoleva lõike kohane päring tehakse, kasutades määruse (EL) 2024/1356 artikli 14 lõikes 1 osutatud andmeid, ning VIS saadab päringutabamuse, kui käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punkti a alapunktides i, v ja vi sätestatud põhjustel viisa, pikaajalise viisa või elamisloa andmisest keeldumise, selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus on lisatud sobivasse toimikusse. Päringutabamuse saamise korral on taustakontrolliasutustel juurdepääs kõigile toimikus sisalduvatele asjakohastele andmetele.“

Määrust (EL) 2017/2226 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 6 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: „l) „toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1356 (*2) kehtestatud taustakontrolli eesmärke, eelkõige kõnealuse määruse artiklites 14–16 sätestatud kontrollide osas. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1356/oj).“;" 2) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: „2b. Määruse (EL) 2024/1356 artikli 2 punktis 10 määratletud taustakontrolliasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatel on juurdepääs EESile EESi andmetes päringute tegemiseks.“; b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Juurdepääs ühises isikuandmete hoidlas säilitatavate EESi andmete kohta päringute tegemiseks antakse üksnes liikmesriikide ametiasutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kes on pädevad täitma määruse (EL) 2019/817 artiklites 20, 20a ja 21 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/818 artiklites 20, 20a ja 21 sätestatud eesmärke (*3). Selline juurdepääs on piiratud sellega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks nimetatud eesmärkide jaoks ja sellega, mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega. (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).“ " 3) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 24a Juurdepääs andmetele julgeolekukontrolliks taustakontrolli eesmärgil Määruse (EL) 2024/1356 artikli 2 punktis 10 määratletud taustakontrolliasutustel on juurdepääs EESile andmetes päringute tegemiseks, et teha kõnealuse määruse artikli 15 lõike 2 kohane julgeolekukontroll. Käesoleva artikli kohase päringu tegemisel kasutatakse määruse (EL) 2024/1356 artikli 14 lõikes 1 osutatud andmeid, ning EES saadab päringutabamuse, milles määruse (EL) 2016/399 V lisa B osa punktis B, D, H, I või J sätestatud põhjustel antud sisenemiskeelu kanne on seotud sobiva isikliku toimikuga. Päringutabamuse saamise korral on taustakontrolliasutustel juurdepääs kõigile toimikus sisalduvatele asjakohastele andmetele. Kui isiklik toimik ei sisalda biomeetrilisi andmeid, võivad taustakontrolliasutused järgmisena tutvuda asjaomase isiku biomeetriliste andmetega ja kontrollida nende vastavust VISis vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklile 6.“ 4) Artikli 46 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: „a) artikli 9 lõigetes 2, 2a ja 2b osutatud juurdepääsu eesmärk;“.

Määrust (EL) 2018/1240 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt: „eb) toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 (*4) eesmärke; (*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1356/oj).“;" 2) Artikli 8 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt: „i) esitada arvamusi kooskõlas artikliga 35a.“ 3) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt: a) lõige 4a asendatakse järgmisega: „4a. Juurdepääs ETIASe identiteediandmetele ja ühises isikuandmete hoidlas säilitatavatele reisidokumendi andmetele antakse ka üksnes liikmesriikide ametiasutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kes on pädevad täitma määruse (EL) 2019/817 artiklites 20, 20a ja artiklis 21 sätestatud eesmärke. Selline juurdepääs on piiratud sellega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks nimetatud eesmärkide jaoks ja sellega, mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.“; b) lisatakse järgmine lõige: „4b. Määruse (EL) 2024/1356 (taustakontrolli määrus) artikli 2 punktis 10 määratletud taustakontrolliasutustel on samuti juurdepääs ETIASele andmetega tutvumiseks, et teha kõnealuse määruse artikli 15 lõike 2 kohaseid kontrolle. Käesoleva lõike kohase päringu tegemisel kasutatakse määruse (EL) 2024/1356 artikli 14 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmeid ning ETIAS saadab päringutabamuse, kui käesoleva määruse artikli 28 lõikel 7 või artikli 37 lõike 1 punktidel a, b ja e põhinev reisiloa andmisest keeldumise, selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus on lisatud sobivasse taotlustoimikusse. Päringutabamuse saamise korral on taustakontrolliasutustel juurdepääs kõigile toimikus sisalduvatele asjakohastele andmetele. Kui käesoleva lõike kohaselt tehtud päringu tulemusel selgub, et päringu tegemisel kasutatud andmed ja artiklis 34 osutatud ETIASe jälgimisnimekirja kantud andmed on omavahel vastavuses, teatatakse vastavusest ETIASe riiklikule üksusele või Europolile, kes on sisestanud need andmed ETIASe jälgimisnimekirja, ning nad vastutavad ETIASe jälgimisnimekirja kantud andmetele juurdepääsu ja arvamuse esitamise eest kooskõlas artikliga 35a.“ c) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Iga liikmesriik määrab käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 4 ja 4a osutatud pädevad riiklikud asutused ja käesoleva artikli lõikes 4b osutatud taustakontrolliasutuse ning edastab nende asutuste nimekirja viivitamata eu-LISA-le kooskõlas käesoleva määruse artikli 87 lõikega 2. Nimekirjas täpsustatakse, millistel eesmärkidel on iga asutuse nõuetekohaselt volitatud töötajatel juurdepääs ETIASe infosüsteemi andmetele kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1, 2, 4 ja 4a.“ 4) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 35a ETIASe riikliku üksuse ja Europoli ülesanded seoses ETIASe jälgimisnimekirjaga taustakontrolli eesmärgil 1. Artikli 13 lõike 4b neljandas lõigus osutatud juhtudel saadab ETIASe kesksüsteem automaatse teate ETIASe riiklikule üksusele või Europolile, sõltuvalt sellest, kes on sisestanud andmed ETIASe jälgimisnimekirja. Kui ETIASe riiklik üksus või asjakohasel juhul Europol leiab, et taustakontrolli läbiv kolmanda riigi kodanik võib kujutada endast ohtu sisejulgeolekule, teavitab ta viivitamata asjaomaseid taustakontrolliasutusi ja esitab taustakontrolli tegevale liikmesriigile kahe päeva jooksul pärast teate saamist põhjendatud arvamuse järgmisel viisil: a) ETIASe riiklikud üksused teavitavad taustakontrolliasutusi turvalise sidemehhanismi kaudu, mille eu-LISA loob ühelt poolt ETIASe riiklike üksuste ja teiselt poolt taustakontrolliasutuste vahel; b) Europol teavitab taustakontrolliasutusi määruses (EL) 2016/794 sätestatud sidekanalite kaudu; kui arvamust ei esitata, tuleb järeldada, et julgeolekuoht puudub. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud automaatsed teated sisaldavad määruse (EL) 2024/1356 artikli 15 lõikes 2 osutatud andmeid, mida päringu tegemiseks kasutati.“ 5) Artikli 69 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: „ea) vajaduse korral viide päringutele, mis on sisestatud ETIASe kesksüsteemi määruse (EL) 2024/1356 artiklite 14 ja 15 kohaldamisel, saadud päringutabamused ja päringu tulemused;“.

Määrust (EL) 2019/817 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriikide ametiasutused ja liidu asutused kasutavad Euroopa otsinguportaali EESi, VISi ja ETIASe kesksüsteemidesse sisestatud isikute või nende reisidokumentidega seonduvate andmete otsimiseks kooskõlas oma juurdepääsuõigustega, mis on sätestatud neid ELi infosüsteeme reguleerivates õigusaktides ja riigisiseses õiguses. Samuti kasutavad nad Euroopa otsinguportaali artiklites 20, 20a, 21 ja 22 osutatud eesmärkidel, et teha kooskõlas käesoleva määruse kohaste juurdepääsuõigustega päringuid ühises isikuandmete hoidlas.“ 2) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ühine isikuandmete hoidla, milles luuakse iga EESis, VISis, ETIASes, Eurodacis või ECRIS-TCNis registreeritud isiku kohta toimik, mis sisaldab artiklis 18 osutatud andmeid, luuakse eesmärgiga hõlbustada EESis, VISis, ETIASes, Eurodacis ja ECRIS-TCNis registreeritud isikute õiget tuvastamist vastavalt artiklitele 20 ja 20a ja sellele kaasa aidata, toetada mitme identiteedi detektori toimimist vastavalt artiklile 21 ning hõlbustada ja kiirendada määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu EESile, VISile, ETIASele ja Eurodacile, kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks vastavalt artiklile 22.“; b) lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kui ühise isikuandmete hoidla rikke tõttu ei ole tehniliselt võimalik selles päringuid teha isiku tuvastamise eesmärgil vastavalt artiklile 20 või isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrolli eesmärgil vastavalt artiklile 20a, mitme identiteedi tuvastamise eesmärgil vastavalt artiklile 21 või terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil vastavalt artiklile 22, teavitab eu-LISA sellest automaatselt ühise isikuandmete hoidla kasutajaid.“ 3) Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ühisele isikuandmete hoidlale juurdepääsu omavad ametiasutused kasutavad hoidlat vastavalt oma juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud ELi infosüsteeme reguleerivates õigusaktides ja riigisisestes õigusaktides, ning vastavalt oma käesoleva määruse kohastele juurdepääsuõigustele artiklites 20, 20a, 21 ja 22 osutatud eesmärkidel.“ 4) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 20a Juurdepääs ühisele isikuandmete hoidlale isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrolli eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1356 (*5) 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1356 artikli 2 punktis 10 määratletud taustakontrolliasutus teeb päringu ühises isikuandmete hoidlas üksnes isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrolliks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 14, tingimusel et menetlus algatati asjaomase isiku juuresolekul. 2. Kui päringust selgub, et asjaomase isiku andmeid säilitatakse ühises isikuandmete hoidlas, antakse taustakontrolliasutusele juurdepääs, et tutvuda käesoleva määruse artikli 18 lõikes 1 osutatud andmetega, ning määruse (EL) 2019/818 artikli 18 lõikes 1 osutatud andmetele. (*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1356/oj).“;" 5) Artiklit 24 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2017/2226 artikli 46, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 34 ja määruse (EL) 2018/1240 artikli 69 kohaldamist, peab eu-LISA kõikide ühises isikuandmete hoidlas tehtavate andmetöötlustoimingute logisid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 2a, 3 ja 4.“; b) lisatakse järgmine lõige: „2a. eu-LISA peab vastavalt artiklile 20a kõikide ühises isikuandmete hoidlas tehtavate andmetöötlustoimingute logisid. Need logid sisaldavad järgmist: a) liikmesriik, kes päringu tegi; b) ühise isikuandmete hoidla kaudu päringut tegeva kasutaja juurdepääsu eesmärk; c) päringu kuupäev ja kellaaeg; d) päringu tegemiseks kasutatud andmete liik; e) päringu tulemused.“; c) lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Iga liikmesriik peab logisid päringute kohta, mida teevad tema need asutused ja nende asutuste töötajad, kes on kohaselt volitatud kasutama ühist isikuandmete hoidlat vastavalt artiklitele 20, 20a, 21 ja 22. Iga liidu asutus peab logi päringute kohta, mida teevad tema selleks kohaselt volitatud töötajad, vastavalt artiklitele 21 ja 22.“

Hiljemalt 12. juuniks 2028 esitab komisjon aruande käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamise kohta. Hiljemalt 12. juuniks 2031 ja seejärel iga viie aasta järel hindab komisjon käesolevat määrust. Komisjon esitab peamiste järelduste aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõik selle aruande koostamiseks vajalikud andmed hiljemalt 12. detsembriks 2030 ja seejärel iga viie aasta järel.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 12. juunist 2026. Artiklite 14–16 sätteid, mis on seotud päringutega ELi infosüsteemides, ühises isikuandmete hoidlas ja Euroopa otsinguportaalis, hakatakse kohaldama alles siis, kui iga asjaomane infosüsteem, ühine isikuandmete hoidla ja Euroopa otsinguportaal on tööle rakendatud.