Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-3386
Tsiviilasi
Olga Koršakova kohustusest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Koršakova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/võlgnik: Võlgnik: Olga Koršakova (isikukood XXXXXXXXXX) Usaldusisik: Tatjana Makarova (isikukood XXXXXXXXXX). Võlausaldajad: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Tallinna kohtutäitur Arvi Pink Intrum Estonia AS (registrikood 10036074), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Sihtasutus KredEX (registrikood 90006012), volitatud esindaja Paul Lukk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. juuli 2021. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega: 1.1.Rahuldada Olga Koršakova kohustustest vabastamise taotlus.
1.2.Vabastada Olga Koršakova 28. mai 2014. a määrusega väljakuulutatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
1.3.Vabastada Tatjana Makarova usaldusisiku kohustustest.
1.4.Lõpetada Olga Koršakova kohustustest vabastamise menetlus.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldada teade Olga Koršakova kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus kuulutas 28.05.2014. a määrusega välja füüsilise isiku Olga Koršakova pankroti. Viru Maakohtu 14.07.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetlus. Sama määrusega on määratud võlgniku usaldusisikuks Tatjana Makarova. Usaldusisik esitas kohtule 2016. a, 2017. a, 2018 ja 2019. a aruanded, millest nähtus, et võlgnik võlausaldajate ees kohustusi täitnud ei ole. Võlgnik oli tasunud kohustuse Eesti Vabariigi ees osaliselt. 2020. a aruandes märkis usaldusisik, et võlgnevusi ei saa tasuda, kuna puuduvad rekvisiidid. 10.09.2020. a kohtuistungil selgitas usaldusisik, et võlgnik on tegelenud tulutoova tööga, kuid ei ole suutnud võlgnevusi tasuda, menetlus on kestnud viis aastat, mistõttu tuleb esitada lõpparuanne. Võlgnik esitas 18.01.2021 lõpparuande ning taotluse, milles palub end vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning lõpetada panktorimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Taotluse kohaselt on võlgnik esitanud kohtule aruande igal aastal ning ei ole varjanud oma tulusid.
2.Maksu- ja Tolliamet teatas, et võlgnevus 1315,31 eurot on tasutud.
3.Kohtutäitur Arvi Pinki vastuse kohaselt on tunnustatud nõudest (571,54 eurot) 28.09.2020 laekunud 36,81 eurot. Ülejäänud nõue 534,73 eurot on veel tasumata.
4.SA KredEx (tunnustatud nõue 5339,87 eurot) vastuse kohaselt on Olga Koršakova võla katteks laekunud 30.04.2018 1559,03 eurot ning 28.09.2020 346,70 eurot, kokku 1905,73 eurot.
5.Danske Bank A/S Eesti filiaal (tunnustatud nõue 9 832,93 eurot) loovutas oma nõude 12.06.2019 Intrum Estonia AS. Võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse käigus tasunud võlausaldaja nõude osaliselt summas 639,20 eurot, mis moodustab 6,5% kogunõudest. Võlausaldaja on seisukohal, et ei ole võimalik pidada viie aasta jooksul 6,5 % ulatuses nõude täitmist piisavaks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine viie aasta möödumisel ei ole põhjendatud ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleb pikendada seitsme aastani. Kohus kuulas kohtuistungil ära võlgniku vande all. Võlausaldajatest Maksu- ja Tolliameti ees on kohustus täidetud. Kohtutäitur ja SA KredEX vastuväidet menetluse lõpetamise osas ei esitanud, kinnitades samas, et võlgnevus on tasumata. Võlausaldaja Intrum Estonia AS ei ole nõus võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Kohustustest vabastamise keeldumise alused on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi
pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus tuvastas võlgniku ja võlausaldaja poolt kohtule esitatud andmete alusel, et 18.01.2021 seisuga on võlgnik kohtutäituri nõudest 571,54 eurot tasutud 36,81 eurot, mis teeb võlgnevusest 6,44%; SA KredeEX võlgnevusest 5339,87 on tasutud 1905,73 eurot, mis moodustab 35,68% võlgnevusest ning AS Intrum Estonia võlgnevusest 9832,93 eurot on tasutud 639,20 eurot, mis on 6,5% kogu summast. Kohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine viie aasta möödumisel ei ole põhjendatud, kuna võlausaldajatele nõuete rahuldamiseks ei ole tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses, vaid ainult 16,4% ulatuses. Usaldusisiku aruannete, võlgniku selgituste ja toimiku materjalidega on tuvastatud, et võlgnik ikkagi otsis võlgadest vabastamise menetluse vältel aktiivselt tööd. Tööle saamiseks ja sissetuleku teenimiseks osales tööpraktikatel. Kohus tegi päringuid asutustele ja pankadele. Vastuste kohaselt selgub, et võlgnik on olnud nii töötuna arvel, saanud teatud ajal lapse nimel pensioni, mis on ajas muutuv ning saanud toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt. Kohus leidis, et olenemata sellest, et võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, on mõlema lapse ülalpidamise kohustused ka nende isal, seega ei saa olla see 100% võlgniku kohustus. Samuti juhtis kohus tähelepanu, et Danske Bank (AS Intrum Estonia) ees võetud kohustus oli võlgniku ja tema endise abikaasa kohustus. Kohus leidis, et võlgnikule tuleb anda täiendav tähtaeg võlgnevuste vähendamiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on, et võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tasub oma võlgnevusi võlausaldajatele vastavalt oma võimalustele kasvõi vähesel määral. Kohus jättis võlausaldaja Danske Bank (AS Intrum Estonia) taotluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ja usaldusisiku taotluse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Määruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu 14 juuli 2021 määrus tsiviilasjas 2-14-3386 ja teha uus määrus, millega rahuldada Olga Koršakova taotlus ning vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kuna võlgadest vabastamise menetluses on tuvastatud, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. On tuvastatud ka, et võlgniku sissetulek oli 350 – 750 eurot. Võlgnik kinnitab, et alates võlgadest vabastamise menetluse alustamisest on ta täitnud PankrS §-s 173 sätestatud kohustused: - tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei olnud, siis ta seda otsis; - mitte varjanud saadud tulusid ning vara;
- andnud kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on tasunud: Maksu ja Tolliametile 1315,31 eurot; SA KredEX-ile 1905, 73 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal (nõue oli loovutatud Intrum Estonia AS-le) 639,20 eurot. Võlgnik töötas kuni detsembrini 2019 ettevõttes MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUS, kuupalgaga 516,45 euro neto. Koheselt pärast koondamist töötas 1 kuu Rava Raamat kaupluses, kus sai miinimumpalga. Kuni 2019 märtsini oli võlgnik Töötukassas arvel ning sai töötuhüvitist 289 euro ja stipendiumi 59,36 eurot. Töötuna arvel olemise ajal võlgnik sooritas eksami hooldustöötaja erialal ja lõpetas esmaabi koolituse. Võlgnik läbis edukalt praktika SAs Narva Haigla ja temaga sõlmiti ajutine tööleping. Võlgnik palk SA Narva Haiglas on keskmiselt 750 euro kuus. Võlgnik leiab, et palk 750 eurot kuus (neto) on parim palk Ida- Virumaa piirkonnas, ning võttes arvesse võlgniku haridus ja oskused ei saa ta leida töökohta parema sissetulekuga. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, kelle ees on võlgnikul ülalpidamiskohustused. Ühele lapsele isa elatist ei maksa, võlgnik saab riigilt elatisabi 100 eurot kuus. Võlgnik leiab, et antud olukorras kohtu etteheide, et võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei ole tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses, ei ole põhjendatud. Võlgniku sissetulek on keskmine ja kahe ülalpeetavate olemasolu tõttu puuduvad alused arvata, et tuleviku sissetulek ületab mittearestitav piirmäär ning võlgnik saab rahuldada võlausaldajate nõudeid.
8.Kohtutäitur Arvi Pink leiab vastuses määruskaebusele, et võlgnik määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata. Intrum Estonia AS (edaspidi võlausaldaja) kui Danske Bank A/S Eesti filiaali eriõigusjärglane on seisukohal, et puuduvad alused võlgniku määruskaebuse rahuldamiseks. Maksu- ja tolliamet vastas määruskaebusele ja teatas, et jätab isiku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku kohustustest vabastamise taotluse.
11.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult jätnud võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning pikendanud kohustustest vabastamise tähtaega. Nimetatud sätte kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise tähtaja pikendamine ei ole iseseisvalt vaidlustatav, kuid käesoleval juhul võttis maakohus määruse resolutsioonis ka seisukoha, et isiku kohustustest vabastamiseks puudub alus, mille peale on õigus esitada määruskaebus PankrS § 175 lg 6 järgi.
Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise.
12.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole selgelt esile toonud, mis alusel maakohus leidis, et kohustustest vabastamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Maakohtu põhjendustest saab järeldada, et kohus heitis võlgnikule ette PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse väidetavat rikkumist. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
12.1.Maakohus heitis ette, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud viis aastat, millise aja jooksul on võlgnik teinud väljamakseid võlausaldajatele vaid 16,4% ulatuses. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696/82, p 18). Seega selleks, et hinnata võlgniku tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkust, tuleb kohtul tuvastada need asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Ringkonnakohus nõustub võlgniku seisukohaga, et maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata võlgniku poolt kohtu ette toodud asjaolud, et võlgnik töötas kuni detsembrini 2019 ettevõttes MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUS, kuupalgaga 516,45 euro neto, kus töösuhe lõppes koondamisega. Koheselt pärast koondamist töötas võlgnik ühe kuu Rava Raamat kaupluses, kus sai miinimumpalka. Seejärel oli võlgnik kuni märtsini 2019 Töötukassas arvel ning sai töötuhüvitist 289 eurot ja stipendiumi 59,36 euro. Töötuna arvel olemise ajal sooritas võlgnik eksami hooldustöötaja erialal ja lõpetas esmaabi koolituse. Võlgnik läbis edukalt praktika SA-s Narva Haigla ja käesolevaks ajaks on temaga sõlmitud ajutine tööleping palgaga keskmiselt 750 euro kuus.
12.2.Ringkonnakohus leiab, et võlgnik on esitanud andmed oma töötamise, saadud töötasu suuruse ja ka tööotsimise aja kohta ning põhistanud, et 750 euro suurune palk on parim palk Ida- Virumaa piirkonnas võttes arvesse võlgniku haridust ja oskuseid.
12.3.Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, mistõttu on põhjendamatu eeldus, et võlgnik peaks leidma täiendava töökoha. Samuti ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega tegelemata jätmist, kuna võlgnik on esile toonud, et ta töötas või otsis tööd. Ringkonnakohus leiab, et võlgnikule ei saa ette heita ka tulusama töö otsimata jätmist. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et võlgnik oleks võimeline leidma oluliselt tasuvamat tööd. See, kui võlgnik ei teeni piisavalt, ei kujuta endast kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata.
13.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole tuvastanud, et usaldusisik oleks jätnud esitamata vajalikud tõendid või aruanded, samuti puuduvad ette heited, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust ja mitte varjama saadud tulusid ja vara ning andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole ühegi aruande ja nendele lisatud tõendite esitamise järel juhtinud võlgniku tähelepanu võimalikele rikkumistele ega selgitanud, millises ulatuses peab ta väljamakseid tegema. Asjaolu, et võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid väheses ulatuses, ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku pahatahtlikkust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 järgi alust. Puuduvad ka asjaolud, mis annaksid aluse PankrS § 175 lg 51 kohaldamiseks. Nimetatud sätte kohaselt, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei ole tulevikus tagatud võlgniku sissetuleku oluline suurenemine.
14.Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste enda kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Maakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määranud ja määruskaebemenetluses menetluskulude taotlusi ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt määratud menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.