Määruskaebuse esitaja (sissenõudja): Tallinn, A.Weizenbergi tn 10 korteriühistu (registrikood 80171141) lepinguline esindaja Ants Kuningas
esindajad
Kohtutäitur Ivi Kalmet Võlgnik: OÜ Pride Invest (endise nimega OÜ LP Varad 2) (registrikood 12961762), esindaja juhatuse liige Sergei Savelyev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021 otsuse peale täiteasjas nr 047/2020/756 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu kaebuse kohtutäituri
18.detsembri 2020 tasu määrusele temalt vähendatud põhitasu 194, 40 eurot (sh käibemaks 20%) nõudmise osas.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu kaebus osaliselt ja tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021 otsus ja 18. detsembri 2020 tasu otsus täiteasjas nr 047/2020/756 Tallinn, A. Weizenbergi tn
3.Ülejäänud osas, st täitemenetluse alustamistasu 36 eurot (sh käibemaks 20% ) osas, jätta kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021 otsus ja 18. detsembri 2020 tasu otsus täiteasjas nr 047/2020/756 muutmata.
4.Rahuldada Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu määruskaebus osaliselt.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tallinn, A.Weizenbergi tn 10 korteriühistu (sissenõudja) esitas 8. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 18. detsembri 2020 tasu otsuse peale, paludes see tühistada. Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja 1. novembril 2020 kohtutäiturile täitmiseks Pärnu Maakohtu 9. oktoobri 2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-133965 (maksekäsk). Kohtumäärus on tühistatud Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2020 määrusega. Kohtutäitur lõpetas 18. detsembril 2020 täiteasjas menetluse TsMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitedokumendi tühistamise tõttu enne nõude rahuldamist. Kohtutäitur otsustas 18. detsembri 2020 otsusega, et vähendatud kohtutäituri tasu 194,40 eurot (kohtutäituri põhitasu täismäär on 648 eurot) ja alustamistasu 36 eurot (sh käibemaks) peab tasuma sissenõudja. Ettemaksu ei ole täiteasja algatamisel sissenõudjalt nõutud. Tulenevalt seaduse analoogiast (kohtutäitur viitab TMS § 41 lg-le 2, õige viide on KTS § 41 lg 2) on kohtutäitur õigustatud saama sissenõudjalt alustamistasu ja osa kohtutäituri põhitasust. Sissenõudja esitas 22. detsembril 2020 kaebuse kohtutäituri 18. detsembri 2020 tasu otsuse peale. Kohtutäitur jättis sissenõudja kaebuse 6. jaanuari 2021 otsusega rahuldamata ja tasu määrmise otsuse tühistamata. Otsuse kohaselt toimetati täitmisteade võlgnikule kätte 3. novembril 2020. Pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on arestitud võlgniku pangakontod, MTA ettemaksukonto, võlgnikule kuuluv kinnisvara. Sissenõudja ei nõustu, et temalt saaks kohtutäituri tasu nõuda õiguse analoogia alusel. KTS § 28 lg 2 alusel ei ole see lubatav. Kohtutäitur on tuginenud ebaõigesti Riigikohtu lahenditele. Võlgnik ei ole sissenõudjale tasunud ja nõuet ei ole täidetud ka muul viisil. Puuduvad KTS § 41 lg 2 eeldused. KTS § 28 lg 2 välistab imperatiivselt mistahes isetegevuse tasude sissenõudmisel ja annab ammendavad alused kohtutäituri tasu nõudele. KTS ei sätesta sissenõudja kohustust maksta kohtutäituri tasu juhul, kui kohus tühistab täidetava lahendi. KTS § 28 lg 3 sätestab imperatiivselt kohtutäituri tasu kehtestamise alused, tasu on õigus võtta ametitoimingu eest, nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult selles seaduses sätestatud juhtudel, alustel ja korras. Kohtutäituril ei ole võimalust seadust tõlgendada või diskretsiooni kohaldada.
KTS § 31 lg 2 p 4 järgi peab tasu otsuses olema viide seaduse sättele, mille alusel on tasu määratud. Sissenõudja ei saa vastutada kohtuvõimu tegevuse tagajärgede eest. Kui kohtutäiturile esitatakse puudustega dokument, on ainuvõimalik jätta selline taotlus läbi vaatamata. Kui taotlus (avaldus) jäetakse läbi vaatamata, ei näe KTS avaldajale ette kohustust maksta kohtutäiturile tasu. Sissenõudja majanduskulude nõue võlgniku vastu on esitatud kohtusse ja seda menetletakse jätkuvalt tsiviilasjas nr 2-20-133965. Kohtutäituri tasu nõue on seadusvastane.
2.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja jääb vaidlustatud otsuses märgitu juurde. Kohtutäitur märkis täiendavalt, et sissenõudja täitedokumendil on tekkinud täitemenetluse käigus puudus, täitedokument on tühistatud, sellist olukorda ei ole kohtutäituril võimalik kõrvaldada. Kui sissenõudja on esitanud täitmisele dokumendi, millel on tekkinud täitemenetluse ajal puudused, oleks sissenõudjal kohustus täitedokumendi puuduse ilmnemisel esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri töö eest saadav tasu ei saa jääda kohtutäituri kanda.
3.Võlgnik OÜ Pride Invest leiab, et kaebus tuleb tagasi lükata. Võlgnik avaldas, et nõue tema vastu on esitatud pettusega, selle kohta on algatatud kriminaalasi. Sissenõudja on läinud pettusega kaasa maksekäsu menetluses ja esitanud nõude kohtutäiturile täitmiseks arvestamata, et OÜ Pride Invest vaidlustab pettuse ja kaebab nõuded edasi. Nüüdseks on nõuded võlgniku vastu vähendatud 2,5 korda. Võlgnik leiab, et kohtutäitur on teinud sissenõudja palvel vajalikud toimingud ja on mõistlik, et selle kulu peaks maksma pool, kes on süüdi selles, et täitemenetlust ei viidud lõpuni.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 6. jaanuari 2021 otsuse peale täiteasjas nr 047/2020/756 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leidis, et vaidlus täitemenetlusega seotud kulude ja kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud isiku osas tuleb lahendada TMS § 38 lg 1, § 41 lg 1 ja 2, § 42 ja KTS § 30 lg-te 1- 3 ning TsMS § 474 lg 2 alusel. Kuna käesolevas täitemenetluses võlgnikku enam ei ole, on täitemenetluse kulu ja kohtutäituri tasu kandjaks isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, käesoleval juhul korteriühistu. Sellist lähenemist toetavad ka TMS § 42 ja § 41 lg 1. Need sätted osutavad selgelt, et täitemenetluses saab sissenõudja kanda jätta nii kõik täitekulud kui ka ettemaksu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-16 p 15 pidanud erandina võimalikuks täitemenetluse kulude ja kohtutäituri tasu maksmise kohustuse panemist sissenõudjale. Maakohus leidis, et arvestades ka käesolevas asjas käsitletava täitedokumendi (maksekäsu) tühistamise põhjendusi, on käesoleval juhul tegemist viidatud erandiga. Täitemenetluse kulude, s.h nii menetluse alustamise tasu kui ka kohtutäituri tasu panemine ametitoimingu tegemist taotleva isiku (sissenõudja) kanda ei ole välistatud (TsMS § 146 lg 1 p 1). Seisukohta selles, et kulu, s.h. kohtutäituri tasu ei jää kohtutäituri kanda, on väljendanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-119-02 (p 10). Käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele KTS § 28, mis reguleerib kohtutäituri tasu määramisest ja tasu võtmise korda. Antud juhul on vaidluse all kohtutäituri ametitoimingu eest tasu maksma kohustatud isik. Täiteasjas nr 047/2020/756 tekkinud kulud, kokku 230,40 eurot tuleb kanda täitemenetluse alustamist taotlenud sissenõudjal.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
5.Sissenõudja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
4.oktoobri 2021 kohtumääruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti 18. detsembri 2020 tasu otsus täiteasjas 047/2020/756. Menetluskulud palub sissenõudja
jätta kohtutäituri kanda. Kuigi sissenõudja kaebas kohtutäituri otsuse peale ja osundas, et KTS § 28 lg-st 2 tulenevalt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult viidatud seaduses sätestatud juhtudel, puudub täituril õigus seadust tõlgendada ja kaebajalt käesoleval juhul tasu nõuda. Kuigi kohtutäitur viitas kaebuse lahendamisel ka Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on sissenõudja kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel, saab sellistele erandjuhtudele (KTS § 28 lg 2 imperatiivsust arvestades) toetuda üksnes siis, kui need konkreetsed erandid tulenevad otseselt seadusest. Käesoleval juhul ei tulene seadusest, et sissenõudja oleks kohustatud täitemenetluse alustamise tasu maksma juhul, kui kohus tühistab täitedokumendi. Seadusandja tahteks ei ole karistada sissenõudjat puhuks, kui kohus on tühistanud täitedokumendi ja taastanud nõude läbivaatamise osas kohtumenetluse. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et KTS § 30 lg 1 ja TMS § 42 ning § 41 lg 1 ei käsitle olukorda, kui täitedokument tühistatakse kohtu poolt. Asjas ei kuulu kohaldamisele TsMS § 146 lg 1 p 1, mis reguleerib tsiviilkohtumenetlust. Seega on maakohus ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud õigust. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kui täitedokument on tühistatud, ei ole tühistatud täitedokumendi alusel võimalik ühtegi täitetoimingut alustada ega läbi viia. Maakohus ei ole seejuures selgitanud ega põhjendanud, miks peab tasu maksma kaebaja (sissenõudja), kes kohtutäiturilt avalikku teenust saanud ei ole ja kelle võimuses ei ole tagada, et jõustunud kohtuotsust, kui täitedokumenti kohtu poolt ei tühistata. Maakohus on määruses väljendanud seisukohta, et asjas ei kuulu kohaldamisele KTS § 28, sest see reguleerib tasu määramisest ja tasu võtmise korda, kuid käesoleval juhul on vaidluse all kohtutäituri ametitoimingu eest tasu maksma kohustatud isik. Kohus on kaebaja jaoks üllatuslikult kitsendanud vaidluse eset ja on sisuliselt jätnud kohtulahendi põhjendamise kohustuse nõutavas ulatuses täitmata. Kohus on määrust tehes eemaldunud vaidluse algsest keskmest ja on asunud üksnes tasu maksmiseks kohustatud isiku otsingule, jättes määruses selgitamata ja põhistamata kohtutäituri tasu nõudmise aluse: KTS § 28 lg-s 2 sätestatud juhu, ulatuse ja korra käesoleva vaidluse asjaolude ulatuses. Arusaamatu ja ilma põhjendusteta on maakohtu lahendi punktis 8 antud selgitus: „...Määruse p 13 märgitakse, et maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka. Sama rakendub täitemenetluse kulude osas.“ Kohus ei ole määruse tsiteeritud osas selgitanud ega ka kehtivale menetlusõigusele viidates põhjendanud, millest lähtuvalt tuleks hagimenetluse (korteriühistu puhul hagita menetluse) kulude hulka lugeda täitemenetluse kulusid. Ka viidatud osas on kohtumäärus põhjendamata. Ka erandlikud juhud, mis õigustaksid kohtutäituri tasu sissenõudmist sissenõudjalt, peavad KTS § 28 lg 2 imperatiivse sõnatuse tõttu olema vahetult ja normiadressaadi jaoks arusaadavalt seaduses sätestatud. Kohus sellele sissenõudja seisukohale hinnangut ei andnud, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 7 ja TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohustust, mis on määruse tühistamise iseseisvaks aluseks.
VÕLGNIKU SEISUKOHT
Võlgnik palub jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt kohtutäituri vähendatud põhitasu osas ja teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab sissenõudja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri 6. jaanuari 2021 otsuse ja 18. detsembri 2020 tasu otsuse täiteasjas nr 047/2020/756 sissenõudjalt vähendatud põhitasu 194, 40 eurot (sh käibemaks 20 %) nõudmise osas.
Ülejäänud osas, st täitemenetluse alustamistasu 36 eurot (sh käibemaks 20% ) osas, jätab ringkonnakohus kohtutäituri 6. jaanuari 2021 otsuse ja 18. detsembri 2020 tasu otsuse muutmata.
8.Asja materjalide kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 047/2020/756 lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitedokumendi tühistamise tõttu. Asjas on peamine vaidlus selle üle, kas täitemenetluse lõpetamisel sellel alusel saab kohtutäitur täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu nõuda sissenõudjalt. Sissenõudja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et tekkinud olukorras peab täitemenetluse alustamistasu ja kohtutäituri põhitasu vähendatud ulatuses tasuma sissenõudja analoogia korras KTS § 41 lg 2 alusel. Maakohus pidas võimalikuks kohustada sissenõudjat tasuma kohtutäituri kulud, sh põhitasu TMS § 38 lg 1, § 41 lg 1 ja 2, § 42 ja KTS § 30 lg-te 1- 3 ning TsMS § 474 lg 2 alusel.
9.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. Sellel alusel täitemenetluse lõpetamiseks ei ole sissenõudja avaldust vaja ja piisab asjakohase kohtulahendi esitamisest kohtutäiturile. Sissenõudja nõue TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses hõlmab ka täituri tasunõuet. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. Täitemenetlust ei tule kohtutäituril TMS § 48 lg 1 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada aga enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue (vt Riigikohtu 16. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15, p 29). Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu sissenõudja seisukoht, et kui täitedokument on tühistatud, ei ole sellel alusel võimalik ühtegi täitetoimingut alustada ega läbi viia.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et asjas kuulub analoogia korras kohaldamisele KTS § 41 lg 2. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus sissenõudja ise soovib täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku täitmist ja esitab ise täitemenetluse lõpetamise avalduse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, st täitemenetluse lõpetamine toimub sissenõudja initsiatiivil. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Praegusel juhul on täitemenetluse lõpetamine toimunud võlgniku initsiatiivil.
11.KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kuid sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Viidatud sättest tuleneb selgelt, et õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema kohtutäituri seadusest. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et KTS § 28 lg 1 ei kuulu asjas kohaldamisele. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole kohtutäituri seaduses välistatud, et menetluse alustamise tasu võib kanda ka muu isik, kui võlgnik. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Oma olemuselt kujutab menetluse alustamise tasu endast tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud võlgniku initsiatiivil täitedokumendi tühistamise tõttu ja võlgnik ei ole enam menetlusosaliseks, tuleb täitemenetluse alustamise tasu kanda sissenõudjal, kes taotles kohtutäiturilt ametitoimingu tegemist. Kohtutäitur saab tugineda sissenõudjalt alustamistasu nõudes KTS § 30 lg 1 teise lause teisele alternatiivile koosmõjus KTS § 32 lg-ga 1. Sama põhimõte on sätestatud KTS § 41 lg-s 1. Selline tõlgendus on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga, et sissenõudja on kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 16-18). Ringkonnakohtu hinnangul saab erandlikuks pidada olukorda, kus viivitamata täidetavaks
tunnistatud täitedokument tühistatakse, kuid täitmata on sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu menetluse alustamise eest.
12.Kohtutäitur nõuab sissenõudjalt ka vähendatud põhitasu maksmist. KTS § 32 lg 2 järgi muutub rahalise nõude täitmisel põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega saab kohtutäitur kogu tasu kätte alles pärast kogu nõude tasumist, mis peab tagama täituri huvitatuse täitedokumendi jätkuva täitmise vastu. Käesolevas asjas ei olnud kohtutäitur enne täitemenetluse lõpetamist sissenõudja rahalist nõuet ei täielikult ega osaliselt täitnud. Seega ei olnud täituril kooskõlas KTS § 32 lg-ga 5 tekkinud ka õigust põhitasu saamiseks võlgnikult. Samas oli kohtutäitur teinud menetluses täitmist tagavaid toiminguid, sh arestinud vara. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri õigust nõuda TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse lõpetamisel põhitasu (sh vähendatud ulatuses) sissenõudjalt, ei saa tuletada ei täitemenetluse seadustiku ega ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ega ka mitte nende sätete koosmõjust. Kohtutäituri tasunõude aluseks ei saa olla ka TMS § 42, mis kohaldub sissenõudja ja võlgniku vahelistes suhetes. Selle sätte eesmärk on jätta täitekulud sissenõudja kanda neil juhtudel, mil täitedokument on võlgniku initsiatiivil tühistatud, kuid võlgnik on menetluses täitekulusid kandnud, mida käesoleval juhul toimunud ei ole. Ringkonnakohus nõustub sissenõudjaga, et maakohus ei ole määruse punktis 8 oma seisukohta, et täitemenetluse kulud saab arvata asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka õiguslikult põhjendanud. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu viide TsMS § 474 lg-le 2, mis reguleerib võlgniku nõudeõigust võlausaldaja vastu seoses kohtulahendi ennatliku sundtäitmisega. Käesolevas asjas ei ole võlgnikult täitemenetluses midagi sisse nõutud ning tegemist on kohtutäituri tasunõudega.
13.Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 p 22). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et olukorda, kus kohtutäitur on tööd teinud, kuid täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, aitab tasakaalustada kohtutäituri õigus küsida sissenõudjalt ettemaksu (välja arvatud seaduses ettenähtud erandid KTS § 29 lg 2, § 30 lg 3). Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi (KTS § 33 lg 1). Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist (KTS § 33 lg 2). Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu (KTS § 33 lg 4).
14.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 10).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Riigikohtu 01.06.2022 lahendiga Resolutsioon Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas 2-21-327 osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määruse ja rahuldas uue määrusega osaliselt Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (korteriühistu) kaebuse ning tühistas kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021. a otsuse ja 18. detsembri 2020. a tasu otsuse korteriühistult vähendatud põhitasu 194 euro 40 sendi nõudmise osas. Samuti tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Riigikohtu määruse põhjendusi arvestades Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määrus muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata korteriühistu kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021. a otsuse ja 18. detsembri 2020. a tasu otsusega korteriühistult vähendatud põhitasu 194 euro 40 sendi nõudmise osas.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes korteriühistu kanda.
4.Rahuldada määruskaebus.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.