Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu kaebus kohtutäitur Ivi Kalmeti otsuse peale täiteasjas 047/2020/756
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Ivi Kalmeti määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu, esindaja juhatuse liige Ants Kuningas Kohtutäitur Ivi Kalmet Puudutatud isik OÜ Pride Invest, esindaja juhatuse liige Sergei Saveljev
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas 2-21-327 osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määruse ja rahuldas uue määrusega osaliselt Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (korteriühistu) kaebuse ning tühistas kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021. a otsuse ja 18. detsembri 2020. a tasu otsuse korteriühistult vähendatud põhitasu 194 euro 40 sendi nõudmise osas. Samuti tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Riigikohtu määruse põhjendusi arvestades Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2021. a määrus muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata korteriühistu kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 6. jaanuari 2021. a otsuse ja 18. detsembri 2020. a tasu otsusega korteriühistult vähendatud põhitasu 194 euro 40 sendi nõudmise osas.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud kõikides kohtuastmetes korteriühistu kanda.
4.Rahuldada määruskaebus.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
2-21-327
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (avaldaja, sissenõudja) esitas 8. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti (kohtutäitur) 18. detsembri 2020. a tasu otsuse peale ja
6.jaanuari 2021. a otsuse peale, paludes otsused tühistada.
1.1.Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja 1. novembril 2020 kohtutäiturile täitmiseks Pärnu Maakohtu
9.oktoobri 2020. a määruse (maksekäsk). Kohtumäärus on tühistatud Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2020. a määrusega. Kohtutäitur lõpetas 18. detsembril 2020 täiteasjas menetluse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 4 alusel täitedokumendi tühistamise tõttu enne nõude rahuldamist. Kohtutäitur otsustas 18. detsembri 2020. a otsusega, et vähendatud kohtutäituri tasu 194 eurot 40 senti (kohtutäituri põhitasu täismäär on 648 eurot) ja alustamistasu 36 eurot (sh käibemaks) peab maksma sissenõudja. Ettemakset ei ole täiteasja algatamisel sissenõudjalt nõutud. Kohtutäituri arvates peab sissenõudja maksma alustamis- ja põhitasu seaduse analoogiast lähtudes kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 alusel.
1.2.Sissenõudja esitas 22. detsembril 2020 kaebuse kohtutäituri 18. detsembri 2020. a tasu otsuse peale. Kohtutäitur jättis sissenõudja kaebuse 6. jaanuari 2021. a otsusega rahuldamata ja tasu määramise otsuse tühistamata. Otsuse kohaselt toimetati täitmisteade OÜ-le Pride Invest (võlgnik) kätte 3. novembril 2020. Pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist on arestitud võlgniku pangakontod, MTA ettemaksekonto ja võlgniku kinnisvara.
1.3.Sissenõudja ei nõustunud sellega, et temalt saaks kohtutäituri tasu nõuda õiguse analoogia alusel. KTS § 28 lg 2 alusel ei ole see lubatav. Kohtutäituril ei ole võimalust seadust tõlgendada või diskretsiooni kohaldada. Puuduvad KTS § 41 lg 2 eeldused.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta jäi vaidlustatud otsuses märgitu juurde. Kohtutäitur märkis lisaks, et kui sissenõudja on esitanud täitmisele dokumendi, millel on tekkinud täitemenetluse ajal puudused, oleks sissenõudjal kohustus pärast täitedokumendi puuduse ilmnemist esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetlus lõpetada.
3.Võlgnik leidis, et nõue tema vastu on esitatud pettusega, selle kohta on algatatud kriminaalasi. Nüüdseks on nõuet võlgniku vastu vähendatud 2,5 korda. Võlgnik leiab, et kohtutäitur on teinud sissenõudja palvel vajalikud toimingud ja on mõistlik, et selle kulu peaks maksma pool, kes on süüdi selles, et täitemenetlust ei viidud lõpuni.
4.Tartu Maakohus jättis 4. oktoobri 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus leidis, et vaidlus täitemenetlusega seotud kulude ja kohtutäituri tasu maksma kohustatud isiku üle tuleb lahendada TMS § 38 lg 1, § 41 lg-te 1 ja 2, § 42 ja KTS § 30 lg-te 1–3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 474 lg 2 alusel. Kuna täitemenetluses võlgnikku enam ei ole, on täitemenetluse kulu ja kohtutäituri tasu kandjaks isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, praegusel juhul sissenõudja. Sellist lähenemist toetavad ka TMS § 42 ja § 41 lg 1. Need sätted osutavad selgelt, et täitemenetluses saab sissenõudja kanda jätta nii kõik täitekulud kui ka ettemakse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16 tehtud lahendi punktis 15 pidanud erandina võimalikuks täitemenetluse kulude ja kohtutäituri tasu maksmise kohustuse panemist sissenõudjale. Maakohus 2(6)
2-21-327 leidis, et arvestades ka käesolevas asjas käsitletava täitedokumendi (maksekäsu) tühistamise põhjendusi (TsMS § 4891 lg 2 p 3 alusel maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude selgelt põhjendamatuse tõttu), on praegusel juhul tegemist viidatud erandiga. Praeguses asjas ei saa kohaldada KTS § 28, mis reguleerib kohtutäituri tasu määramist ja tasu võtmise korda. Osalised vaidlevad selle üle, kes on kohtutäituri ametitoimingu eest tasu maksma kohustatud isik.
5.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohtutäituri otsus tühistada. Maakohus ei ole võtnud arvesse, et KTS § 30 lg 1 ja TMS § 42 ning § 41 lg 1 ei käsitle olukorda, kui kohus tühistab täitedokumendi. Seadusandja tahteks ei ole sellisel juhul karistada sissenõudjat. Ka erandlikud juhud, mis õigustaksid kohtutäituri tasu sissenõudmist sissenõudjalt, peavad KTS § 28 lg 2 imperatiivse sõnastuse tõttu olema vahetult ja normiadressaadi jaoks arusaadavalt seaduses sätestatud.
6.Kohtutäitur ja võlgnik vaidlesid sissenõudjale vastu ja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. detsembri 2021. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus ei tühistanud kohtutäituri otsust kohtutäituri põhitasu osas. Ringkonnakohus rahuldas uue määrusega kaebuse osaliselt ja tühistas kohtutäituri 6. jaanuari 2021. a ja 18. detsembri 2020. a otsused osas, milles kohtutäitur kohustas avaldajat tasuma kohtutäituri vähendatud põhitasu 194 eurot 40 senti. Ülejäänud osas, st täitemenetluse alustamise tasu osas jäid maakohtu määrus ja kohtutäituri otsused muutmata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
8.1.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks. Sellel alusel täitemenetluse lõpetamiseks ei ole sissenõudja avaldust vaja ja piisab asjakohase kohtulahendi esitamisest kohtutäiturile. Ringkonnakohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et analoogia korras tuleb kohaldada KTS § 41 lg-t 2. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus sissenõudja ise soovib täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku täitmist ja esitab ise täitemenetluse lõpetamise avalduse TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, st täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja initsiatiivil. Praegusel juhul on täitemenetlus lõpetatud võlgniku initsiatiivil. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kuid sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Viidatud sättest tuleneb selgelt, et õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema kohtutäituri seadusest. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kohaldada ei saa KTS § 28 lg-t 1. Kohtutäitur ei olnud enne täitemenetluse lõpetamist sissenõudja rahalist nõuet ei täielikult ega osaliselt täitnud. Seega ei olnud tal kooskõlas KTS § 32 lg-ga 5 tekkinud ka õigust saada põhitasu võlgnikult. Samas oli kohtutäitur teinud menetluses täitmist tagavaid toiminguid, sh arestinud vara. Kohtutäituri õigust nõuda TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse lõpetamisel põhitasu (sh vähendatud ulatuses) sissenõudjalt ei saa tuletada ei täitemenetluse seadustiku ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ega ka mitte nende sätete koosmõjust. Kohtutäituri tasunõude aluseks ei saa olla ka TMS § 42, mis kohaldub sissenõudja ja võlgniku vahelistes suhetes. 3(6)
2-21-327 Selle sätte eesmärk on jätta täitekulud sissenõudja kanda neil juhtudel, mil täitedokument on võlgniku initsiatiivil tühistatud, kuid võlgnik on menetluses täitekulusid kandnud, mida praegusel juhul toimunud ei ole. Ringkonnakohus nõustus sissenõudjaga, et maakohus ei ole määruse punktis 8 õiguslikult põhjendanud oma seisukohta, et täitemenetluse kulud saab arvata asja edasisel lahendamisel hagimenetluse kulude hulka. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu viide TsMS § 474 lg-le 2, mis reguleerib võlgniku nõudeõigust võlausaldaja vastu kohtulahendi ennatliku sundtäitmise korral. Praeguses asjas ei ole võlgnikult täitemenetluses midagi sisse nõutud ning tegemist on kohtutäituri tasunõudega. Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest. Olukorda, kus kohtutäitur on tööd teinud, kuid täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, aitab tasakaalustada kohtutäituri õigus küsida sissenõudjalt ettemakset (välja arvatud seaduses ettenähtud erandid). Kui sissenõudja ei tasu ettemakset, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata, tagastades sissenõudjale täitedokumendi (KTS § 33 lg 1). Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemakset nõudmata või selle tasumata jätmisest olenemata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemakse tasumist (KTS § 33 lg 2). Kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemakset (KTS § 33 lg 4).
8.2.KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole kohtutäituri seaduses välistatud, et menetluse alustamise tasu võib kanda ka muu isik, kui võlgnik. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Oma olemuselt kujutab menetluse alustamise tasu endast tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud võlgniku initsiatiivil täitedokumendi tühistamise tõttu ja võlgnik ei ole enam menetlusosaliseks, tuleb täitemenetluse alustamise tasu kanda sissenõudjal, kes taotles kohtutäiturilt ametitoimingu tegemist. Kohtutäitur saab tugineda sissenõudjalt alustamistasu nõudes KTS § 30 lg 1 teise lause teisele alternatiivile koosmõjus KTS § 32 lg-ga 1. Sama põhimõte on sätestatud KTS § 41 lg-s 1. Selline tõlgendus on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga, et sissenõudja on kohtutäituri tasu maksma kohustatud subjektiks vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p-d 16-18). Ringkonnakohtu hinnangul saab erandlikuks pidada olukorda, kus viivitamata täidetavaks tunnistatud täitedokument tühistatakse, kuid maksmata on sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu menetluse alustamise eest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kohtutäitur palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse selles osas, millega tühistati maakohtu määrus ja rahuldati avaldaja kaebus: tühistati kohtutäituri 6. jaanuari 2021. a ja
18.detsembri 2020. a otsused avaldajalt kohtutäituri põhitasu nõudes. Kohtutäitur palub teha vaidlustatud osas uue määruse, millega jätta maakohtu määrus jõusse. Kohtutäituri ametitoimingud on tasulised. Täitedokumendi tühistamise korral peab sissenõudja esitama avalduse lõpetada täitemenetlus. Kui sissenõudja jättis avalduse esitamata, tuleb lugeda, et tal oli kohustus see avaldus esitada ja seetõttu tuleb jätta täitemenetluse kulud sissenõudja kanda. Seaduses ei ole erinormi praeguse olukorra kohta, sisuliselt võiks olla kohaldatav KTS § 32 lg 2 teine 4(6)
2-21-327 lause, mille järgi mitterahaliste nõuete täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Täitedokumendi tühistamine ei ole kohtutäituri risk, vaid sissenõudja risk. On lubamatu, et sissenõudja tegevusetus, st täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamata jätmine, loob võimaluse jätta tehtud ametitoimingute eest kohtutäiturile maksmata. Ettemakse küsimine on praktikas juba aastaid probleemne. Sissenõudjatel on õigus valida kohtutäiturit. Sissenõudjatelt ettemakse nõudmata jätmine on üks peamine võimalus nõuete täitemenetlusse saamiseks.
10.Avaldaja (sissenõudja) ei nõustu määruskaebusega. Ta leiab, et sissenõudja ei ole kohustatud tasuma osalist põhitasu, kui täitemenetlust ei lõpetatud tema initsiatiivil, eelkõige põhjusel, et sissenõudja ei ole kohtutäiturilt avalikku teenust saanud. Kohtutäituri seisukoht, et sissenõudjal oli kohustus esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus, ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja kitsendaks alusetult sissenõudja põhiseaduslikke õigusi. Võlgnik nõustub määruskaebuse esitaja seisukohtadega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel vaidlustatud ulatuses (vt määruse p 12) tühistada. Maakohtu määrus jõustub kassatsioonimenetluse lõppedes täies ulatuses, arvestades praeguse määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Kolleegium vaatab TsMS § 688 lg 1 ja § 695 alusel ringkonnakohtu määruse läbi vaidlustatud ulatuses. Kohtutäitur on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse osas, millega tühistati kohtutäituri otsused sissenõudjalt kohtutäituri põhitasu väljamõistmise kohta. Sissenõudja ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu määrust selles osas, millega otsustati jätta tema kanda täitemenetluse alustamise tasu. Viimati nimetatud osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.
13.Kohtud on tuvastanud, et Pärnu Maakohtu 9. oktoobri 2020. a määruse (maksekäsk, täitedokument) alusel alustatud täitemenetluse on kohtutäitur lõpetanud, tuginedes TMS § 48 lg 1 p-le 4, kuna Pärnu Maakohus tühistas täitedokumendi 16. detsembri 2020. a määrusega. Kohtutäiturile esitas viimati mainitud määruse võlgnik. Kohtud on tuvastanud sedagi, et maksekäsk tühistati TsMS § 4891 lg 2 p 3 alusel maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude selgelt põhjendamatuse tõttu. Kohtutäitur tegi enne täitemenetluse lõpetamist mitmeid täitetoiminguid.
14.Kolleegium ei nõustu tuvastatud asjaoludest lähtudes ringkonnakohtu määruse õigusliku hinnanguga, et praeguses asjas ei saa kohaldada KTS § 41 lg-t 2. Nimetatud sätte kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.
14.1.Ringkonnakohtu määruse kohaselt lõpetati täitemenetlus võlgniku initsiatiivil. Kolleegiumi hinnangul on selline järeldus õige ainult formaalselt. Sisuliselt lõpetati täitemenetlus sissenõudjast johtuva asjaolu tõttu, kuna tema ei suutnud maksekäsu kiirmenetluses saavutada täitemenetluses kehtima jäävat kohtulahendit kui täitedokumenti. Sellises olukorras ei saa lugeda võlgniku initsiatiiviks (KTS § 41 lg 2 tõlgendamise kontekstis) käitumist, mil ta oma õigustatud huvide kaitseks teatab kohtutäiturile täitedokumendi tühistamisest. Nimetatud olukorras on võimalik ja 5(6)
2-21-327 põhjendatud kohaldada KTS § 41 lg-t 2 analoogia alusel, pannes sissenõudjale ka kohtutäituri vähendatud põhitasu maksmise kohustuse. Nõustumisväärne on kohtutäituri seisukoht, et täitedokumendi tühistamise korral on vähemalt praeguses vaidluses kohtutäituri põhitasu maksmise risk sissenõudjal, mitte võlgnikul. Samuti ei pea kohtutäitur tegema täitetoiminguid praeguses olukorras tasuta. Sarnaselt tekib sissenõudjal TMS § 42 esimese lause kohaselt võlgniku vastu kohustus tagastada viimase tasutud täitekulud, kui täitedokument on tühistatud. TMS § 42 reguleerib küll sissenõudja ja võlgniku vahelist õigussuhet ega ole praegusel juhul kohaldatav, kuid iseloomustab riski jaotust täitedokumendi tühistamise korral. Ka praegusel juhul on täitedokument tühistatud.
14.2.KTS § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Iseenesest on seega õige ringkonnakohtu ja sissenõudja seisukoht, et õiguslik alus tasu saamiseks peab tulenema seadusest. Siiski on kohtutel kohtuasjade lahendamisel kohustus seadust tõlgendada ning õiguskorras esinevate lünkade korral võimalusel need tõlgendusega ületada. Sellest on lähtunud kolleegium ka praeguses asjas. Eelkõige on seadusandja ülesanne tagada, et õiguskorras oleks lünki võimalikult vähe. Ka täitedokumendi tühistamise korral pärast täitetoimingute tegemist tuleks seaduses mh täitekulude ettenähtavuse huvides reguleerida, kas ja kes peab maksma kohtutäituri tasu, sh menetluse alustamise tasu ja põhitasu.
14.3.Ringkonnakohus on viidanud määruses ka sellele, et kohtutäituril on võimalik saada oma töö eest tasu sissenõudjalt enne täitemenetluse alustamist nõutava kohtutäituri tasu ettemakse abil. KTS § 29 lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemakset seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses (erandid lg 2 teises lauses). KTS § 33 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata, kui sissenõudja ei tasu ettemakset. KTS § 33 lg 4 esimese lause kohaselt, kui täitemenetlus tuleb lõpetada nõuet rahuldamata, ei tagastata sissenõudjale tasu ettemakset. KTS ei näe seega sissenõudjatele ette üldist kohustust ettemakset teha, kohustus tekib vaid siis, kui kohtutäitur ettemakset nõuab. Kohtutäitur on määruskaebuses viidanud, et ettemakse nõudmise korral on tema jaoks oht kaotada töö konkreetse täiteasja lahendamiseks, sest sissenõudja võib pöörduda täitmisavaldusega sellise kohtutäituri poole, kes temalt ettemakset ei nõua. Sellises konkurentsiolukorras ei pea kolleegium piisavaks ringkonnakohtu määruse eespool kirjeldatud argumenti põhitasu saamiseks ettemakse arvel.
15.Eespool märgitud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus vaidlustatud ulatuses tühistada.
16.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast praeguse kohtumääruse jõustumist.
17.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 alusel tuleb praeguses asjas kautsjoni tagastamisele kohaldada enne 1. jaanuari 2022 kehtinud regulatsiooni. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.