Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Konto andmed EE291010002036573007

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Txxxx esitas 08.02.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 23.03.2021. a määrusega välja Axxx Txxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.04.2021. a. 22.06.2021. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu 06.07.2021. a kohtumäärusega. AxxxxTxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

14.10.2021. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Axxx Txxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §’s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) määrata Axxx Txxxxxx pankrotihaldurile tasu summas 660,00 €, millele lisandub käibemaks 132,00 €, kokku summas 792,00 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 3) jätta pankrotihalduri tasu summas 515,95 €, millele lisandub käibemaks 103,19 €, kokku summas 619,14 € Axxx Txxxxxx pankrotivara kanda; 4) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 144,05 €, millele lisandub käibemaks summas 28,81 €, kokku summas 172,86 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 Swedbank AS’s; 5) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 6) otsustada Axxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 7) Axxx Txxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku Axxx Txxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada AxxxxTxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus on avaldanud 15.10.2021. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot hiljemalt 10.11.2021. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

ARUANNE

9) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 10) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 11) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 12) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) - Axxx Txxxxxx selgituste kohaselt ei olnud tema alalises elukohas temale kuuluvat vararegistritesse kandmata realiseerimiskõlbulikku vara. 13) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.

Tasu taotledes võtan muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE462200001106427052 raha 619,14 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ’le tasuda pankrotihalduri töötasu 515,95 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 103,19 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.

SEB Pank AS 11 591,98 11 591,98 100,00 11 591,98 11 591,98 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel puuduvad

valmistasin ette, viisin läbi ja protokollisin võlausaldajate üldkoosolekuid (19.04.2021. ja 13.10.2021.); 2) koostasin ja esitasin dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtlesin võlausaldajaga, kontrollisin esitatud nõuet ning tuvastasid kogutud tõendite alusel võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 4) suhtlesin võlgnikuga ja tema tööandjaga; 5) pidasin arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldasin selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 6) selgitasin vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxx Txxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Küllike Mitti pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 08.02.2021. a esitas võlgnik Axxx Txxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.04.2021. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Txxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Txxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 12.12.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik avaldas valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi, teha eraldisi võlausaldajate tarbeks ja neid välja maksta. Võlgnik on aru saanud toimuva menetluse sisust. Lisaks on kohtule esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku töösuhe lõppes oktoobris, tegemist on hooajatööga ja uuesti läheb tööle arvatavasti märtsikuus. Võlgnikul on osaline töövõimetus. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb AxxxxTxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades AxxxxTxxxxxxkäitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Axxx Txxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. Asjas on üks võlausaldaja, s.t. puudub erinevate võlausaldajate jaotiste arvutamise keerukus. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Axxx Txxxx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Axxx Txxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Axxx Txxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab Axxx Txxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 01.06.2022. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 15. novembril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Txxxxx tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (Agne Timpsi töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 660,00 eurot, millele lisandub käibemaks 132,00 eurot, kokku 792,00 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 10 töötundi hinnaga 66 eurot tund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 172,86 eurot, sh käibemaks 28,81 eurot. Pankrotihalduri tasu 619,14 eurot, sh käibemaks 103,19 eurot, palub pankrotihaldur mõista välja pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 10 töötunni puhul on: 10 h × 66 eurot ehk kokku 660,00 eurot, millele lisandub käibemaks 132,00 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Mitti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792,00 eurot, sh käibemaks 132,00 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Õigusbüroo Faktootum. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, kahekordne alammäär on 1168 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Axxx Txxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 172,86 eurot, sh käibemaks. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Õigusbüroo Faktoorum. Pankrotihalduri tasust 619,14 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.