Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik Axxx Txxxx esitas 05.02.2021. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik pikemat aega töötu ning viimati töötas hooaja töölisena. Koos emaga võeti eluasemelaen ning soetatud korterisse asus elama ema. Laenu tagasimakseid tegi samuti ema, kuid ta suri 2012. a augustis. Korterisse jäi elama võlgniku kasuisa, kes pidi hakkama laenu tagasi maksma. Nimetatud ajal tekkisid Axxx Txxxxxx makseraskused. Laenuga soetatud korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas müüdi võlgnevuse katteks. Axxx Txxxx proovis leida tööd. Võlgnevusest vabanemise eesmärgil esitas võlgnik kohtusse hagi SEB Pank AS vastu, kuid nõuet ei rahuldatud. Võlgnikul puudub igasugune vara ning ta üürib eluruumi. Võlgniku suhtes on täitmisel kolm võlanõuet kokku koos täiendavate kuludega 13 222,82 eurot. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused SEB Pank AS ees summas 12 945,85 eurot ja Swedbank AS ees 276,97 eurot. Välja toodud kohustustele võib lisanduda veel nõudeid, millest võlgnik teadlik ei ole. Võlgnik otsib Eesti Töötukassa vahendusel tööd. Omab arvelduskontot Swedbank AS-is. Võlgniku hinnangul on ta püsivalt maksejõuetu, mistõttu taotleb võlgnik Axxx Txxxx kuulutada kohtul välja tema pankrot. 03.03.2021. a määrusega jättis kohus pankrotiavalduse käiguta ning andis Axxx Txxxxxxx tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 08.03.2021. a saabus kohtusse võlgniku täiendatud seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus, kuna võlgnik on üksnes osalise töövõimega. Võlgnikule on vastunäidustatud töötamine pikalt staatilises asendis tulenevalt temal esineva terviseprobleemi tõttu ning sellest omakorda tulenevalt on keeruline tööd leida. Igakuiseks sissetulekuks on ligikaudu 260 eurot, millest umbes 90 eurot läheb kohtutäiturile kohustuste katteks. Toimetulekuks on võlgnik teinud juhutöid. Väljaminekud on tavapärased, s.o üür, toit, riided ning muud pisikulud vastavalt võimalustele. Toimetulek on äärmiselt pingeline. Võlgnik on üksnes põhiharidusega. Axxx Txxxx elab üksinda ning perekonda tal ei ole. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik ei tööta. Täitemenetluse registri andmetel on võlgnikul rahalisi kohustusi kokku 12 945,85 euro ulatuses, millele lisanduvad kohtutäituri tasud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Axxx Txxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Axxx Txxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 13 222,82 eurot. Avaldaja teatel puudub tal igasugune vara. Võlgniku kinnitusel on ta töötukassas arvel ning elab käesolevalt töötutoetusest. Terviseprobleemide ning vähese hariduse tõttu on töö leidmine raskendatud. Seega saab teha järelduse, et Axxx Txxxxxx sissetuleku puudumine ei võimalda tal võlgade tasumist. Kohus kontrollis valikest registriandmetest, et Axxx Txxxxxx puudub osalus äriühingutes ja kinnisvara. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 13 222,82 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 550 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. PankrS § 171 lg.11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.