Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol 10. detsember 2021, Narva kohtumaja 2-20-138265 Narva linn, Tallinna mnt xxxx korteriühistu avaldus T. N. ja V. L.i vastu võlgnevuse nõudes avalduse lahendamine Avaldaja: Narva linn, Tallinna mnt xxxx korteriühistu (RK xxxx; asukoht xxxx) Avaldaja seaduslik esindaja: V. M. (e-post xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (e-post [email protected]) I puudutatud isik (võlgnik): T. N. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) II puudutatud isik (võlgnik): V. L. (IK xxxx, elukoht xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Välja mõista T. N.lt ja V. L.ilt solidaarselt Narva linn, Tallinna mnt xxxx korteriühistu kasuks perioodi 01.03.2019 kuni 31.03.2021 eest:
2.1.majandamiskulude võlgnevus 1455 (üks tuhat nelisada viiskümmend viis) eurot ja 18 senti;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 11 senti;
2.3.lisanduv viivis põhinõudelt 1455.18 eurot alates 01.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta rahuldamata avaldus tõendi väljastamisega seotud kulu summas 35.64 eurot väljamõistmise nõudes.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt T. N. ja V. L.i kanda. Määrus edastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(9)
2-20-138265 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Narva linn, Tallinna mnt xxxx korteriühistu esitas 16.10.202 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. N.lt ja V. L.ilt 872.62 euro saamiseks.
2.Kohus tegi 23.11.2020 maksekäsu, millega kohustas võlgnikke tasuma avaldajale põhinõudeid summas 829.69 eurot, kõrvalnõudeid summas 50.18 eurot ja hüvitama menetluskulud summas 65 eurot. 30.11.2020 esitasid võlgnikud määruskaebuse maksekäsule. 09.03.2021 määrusega Pärnu Maakohus rahuldas T. N. ja V. L.i määrusekaebuse, tühistas 23.11.2020 määruse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtu Narva kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Avaldaja esitas 24.03.2021 kohtule avalduse puudutatud isikutelt solidaarselt võlgnevuse 1479.19 eurot 28.02.2021 seisuga ning viivise määraga 0,022% päevas põhinõudelt alates 24.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmise nõudes. Avaldaja esitas 21.04.2021 avalduse täiendused koos täpsustatud nõude suurusega. Täpsustatud nõude kohaselt palub avaldaja puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista 31.03.2021 seisuga võlgnevus summas 1490.82 eurot, viivis 72.11 eurot ning lisanduv viivis 0,022% päevas alates 01.04.2021 summalt 1490.82 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isikud kanda. Avalduse kohaselt on kinnistusregistri andmetel korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx) ühisomanikeks T. N. ja V. L.. Puudutatud isikud on Narva linn, Tallinna mnt xxxx korteriühistu liikmed, kuid nad ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ja kommunaalmakseid. Võlgnevus tekkis 2019 märtsis, puudutatud isikud on alates 2019 märtsist kuni 2021 veebruarini teinud teeninduse ja kommunaalteenuse eest tasumiseks viis makset kogusummas 286 eurot. Puudutatud isikute võlgnevus on kujunenud igakuiste maksete põhjal, mille hulka kuulub avalduse ja selle täienduse kohaselt: - põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0.65 eurot/m2 (06.03.2018 üldkoosoleku protokoll); - eraldised remondifondi alates 01.06.2020 kuni 01.10.2020 arvestusega 0.40 eurot/m2, alates 01.10.2020 kuni 01.06.2021 arvestusega 0.20 eurot/m2 (26.05.2020 üldkoosoleku otsus); - tasu keskkütte eest vastavalt eluruumi pindalale (arvestusega korteri pindala ruutmeetrid korrutatud 1m2 elamispinna soojusenergia maksumusega elamus); - tasu gaasitarbimise eest, mida arvestatakse korteriomaniku poolt tegelikult tarbitud koguse järgi; - gaasipliitide teenindamise tasu; - tasu selle korteri kohta väljaantud tõendite eest (05.05.2016 üldkoosoleku otsus); - arve elektronposti teel väljasaatmise tasu 1.00 eurot kuus (05.05.2016 üldkoosoleku otsus); - tasu kasutatud külma vee eest arvestusega kasutatud külma vee kogus korrutatud 1m3 külma vee maksumusega); - tasu olmeprügi äraveo eest, mis 2019 märtsikuuni (kaasa arvatud) arvestati eraldi reana, alates 2019 aprillist kuulub teenustasu tariifi hulka; - sihtotstarbelised maksed. Kooskõlas KÜ Narva linn, Tallinna mnt xxxx põhikirja punktiga 4.2.e on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest sihtotstarbelisi makseid maja majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks (prügi väljavedu, maja ja tema juurde kuuluva krundi korrashoid, võimalike küttesüsteemi, veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrivarustuse avariide likvideerimine, eraldised remondifondi, laenude kustutamine, töötasu jne). Maksete suuruse määramisel lähtutakse ühistu liikme omanduses oleva korteri üldpinna suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumides. Korteriühistu põhikirja punkti 4.2.f kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest, teenustasusid, mida tarbitakse maja üldiste 2(9)
2-20-138265 kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaasivarustus jm). Teenustasude suuruse määramise aluseks on: - külma- ja veevarustuse ning kanalisatsiooni osas - vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste arv; - kütmise soojusenergia osas – korteri köetava pindala suurus. Põhikirja punkti 4.2.g kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses erakorralised maksed, mis katavad edasilükkamatute remonditööde kulusid, kindlustamaks maja mõtteliste osade säilivust.
4.T. N. 31.05.2021 vastuse kohaselt puudutatud isikud ei ole nõus esitatud summaga ja esitavad oma arvestuse. Samuti soovib T. N. üle arvutada ja küttetariifi kohta oma arvamuse esitada. 03.06.2021 täiendatud vastuse kohaselt paluvad puudutatud isikud, võttes aluseks kohtule 21.04.2021 korteriühistu esitatud tabeli, võlast maha arvestada summad 30.64+65+95.64, kuna nad ei tellinud korteriühistult mingeid tõendeid, ning sihtmakse summas 40.80 eurot. T. N. selgituse järgi kõik oma maksed tegid nad, märkides selgitustes „korterivõla kustutamiseks, mitte viivised“, mis tähendab, et korteriühistul polnud õigust arvestada summasid esimesena viiviste, viimasena korterivõla katteks. Puudutatud isikute arvates korterivõla suurus 01.04.2021 seisuga peaks olema 1490.82-30.64-65-95.64-40.80=959.14 eurot, viivised tuleb uuesti arvestada. 31.05.2021 vastuses V. L. teatab, et toetab oma abikaasat.
5.17.06.2021 seisukohas avaldaja selgitab, et puudutatud isikud arvestavad kulurea „tõendid“ valesti. Esitatud võlgade arvestuse tabelist on näha, et summa 95,64 eurot koosneb summadest 30,64 ja 65 eurot, seega on tõendite valmistamise kulude summa kokku 95,64 eurot, mille avaldaja on nõus lahutama võlgnevuse kogusummast. Avaldaja ei ole nõus kulu „sihtmaks“ summas 40.80 eurot võlgnevuse kogusummast mahaarvamisega. Nimetatud sihtmaks on arvestatud 01.03.2019 üldkoosoleku otsuse alusel ning selle summa mahaarvamiseks ei ole alust. Puudutatud isikute väide laekunud raha viivise ja seejärel põhivõla kustutamiseks kasutamisest on vale. Esitatud võlgade arvestuse tabelist on näha, et vähenes võlasumma, mitte viivis: - 2019 maikuu seisuga oli võlg 260.17 eurot + 2019 maikuu tasud 48.06 eurot – 2019 juunis makstud 59 eurot = 2019 juuniks oli võlgnevuse summa 249,23 euro; - 2019 juuli seisuga oli võlg 288.77 eurot + 2019 juuli tasud 39.54 euro– 2019 augustis makstud 46 eurot = 2019 augustiks oli võlgnevus 282.31 eurot; - 2019 augusti seisuga oli võlg 282.31 eurot + 2019 augusti tasud 43.69 eurot– 2019 septembris makstud 47 eurot = võlgnevus 2019 septembriks 279 eurot; - 2019 septembri seisuga oli võlgnevus 279 eurot + 2019 septembri maksed 65.31 eurot – 2019 oktoobris makstud 49 eurot = võlg oli 2019 oktoobriks 295.31 eurot; - 2019 novembri seisuga oli võlg 371.45 eurot + 2019 detsembri maksed 76.54 eurot – 2019 detsembris makstud 85 eurot = võlgnevus 2019 detsembriks oli 362.99 euro; - 2021 jaanuari seisuga oli võlg 1305.85 eurot + 2021 jaanuari maksed 110.14 eurot – 2021 veebruaris makstud 13.60 eurot = võlg 2021 veebruariks oli 1402.39 eurot. Kui puudutatud isikutelt laekus raha, suunas avaldaja kõik laekunud summad võla, mitte viivise kustutamiseks. Puudutatud isikute esitatud arvestuse järgi on tehte tulemuseks 1258.72 eurot, mitte 959.14 eurot. Avaldaja juba viitas, et 95.64 eurot ei saa eraldi summana võlast maha arvata. Puudutatud isikud ei toeta oma mittenõustumist küttearvestusega ühegi argumendiga. Kui puudutatud isikud esitavad oma vastuväidet toetavad tõendid, on avaldaja valmis esitama kõik soojusenergia tarnijalt saadud arved ja tariifiarvestuse võla tekkimise perioodi iga kuu kohta. Võttes arvesse oma nõusolekut arvestada võlasummast maha tõendite vormistamise eest arvestatud 95.64 eurot, teeb avaldaja puudutatud isikutele kompromisskokkuleppe ettepaneku: puudutatud isikud maksavad avaldajale 1395.18 eurot (1490.80 – 95.64) igakuiste maksetena 10 kuu jooksul. 3(9)
2-20-138265
6.12.07.2021 seisukohas T. N. vastuseks avaldaja 07.07.2021 pakutud kompromissile teatab, et ei ole nõus avaldaja märgitud summaga 1562 eurot, nende hinnangul on puudutatud isikute esitatud summa 959 eurot täpne.
7.05.10.2021 kohtuistungil avaldaja selgitab, et tõendite tasu on raamatupidamisest saadud tõendite kogumise eest, sihtmakse on territooriumi remont, asfaltkate. Teised võlgnevused on tekkinud aprillist 2019 kuni aprillini 2021 arvete mittetasumisega, omanikud üürivad korterit välja, märtsist 2021 ei ole nende poolt ühtegi laekumist toimunud. Puudutatud isikud tunnistavad võlga osaliselt ja arvavad, et korteriühistu märgitud summast 1490.82 eurot tuleks maha arvestada 95.64 eurot. Samuti tuleks maha arvestada kulud prügiveole 2.38 eurot, kuna nad ei kasuta seda. Puudutatud isikud ei ole nõus tõendite kuluga, sihtmaksega, remondifondiga ja prügiga summas 2.38 eurot. Sihtmakse osas selgitasid puudutatud isikud, et nad ei kasuta territooriumi. Seda, et 10.02 euro makset hakatakse võtma 4 kuud, said nad teada alles avaldusega tutvumisel. Puudutatud isikud on seisukohal, et 21.04.2021 seisuga on nende võlg korteriühistule summas 959.14 eurot, millele arvutatakse viivised seaduses ettenähtud määras. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kuni 19.10.2021 kompromissi sõlmimiseks, teatades, kompromissi mittesaavutamisel tuleb 29.10.2021 kohtulahend.
8.20.10.2021 seisukohtades puudutatud isikud osutavad, et korteriühistu tõendis „spravka60“ puuduvad õiged andmed, ei ole vee- ja gaasi arvestite näitusid, vaid esitatud ainult üldised arvud ja arveldused. Korteriühistu ei esitanud selgitusi tariifide kohta, puudutatud isikud ei ole nõus, et peavad tasuma täissumma, see pole avaldaja poolt tõendatud.
9.29.10.2021 määrusega kohus uuendas asja arutamise ja tühistas kohtulahendi tegemise aja. Kohus määras, et avaldajal tuleb kohtu määratud tähtajaks esitada: 1) esitada arvestus või selgitus ja tõendid, millest nähtuks, kuidas on nõudeperioodil kujunenud puudutatud isikutele kuuluvale korterile arvestatud külma vee, gaasi ja keskkütte kulude osa kogukulust ning märtsi 2019 eest arvestatud prügikulu summas 2.38 eurot, 2) selgitada täiendavalt perioodi juuni 2020 kuni märts 2021 eest esitatud remondifondi maksete nõudealuseid, 3) tõendikulude summas 30.64 eurot ja 65.00 eurot nõude juurde jäämisel esitada täiendavad selgitused ja tõendid kulu tekkimise kohta ning 4) vajadusel esitada täpsustatud nõue koos viivisearvestusega.
10.08.11.2021 esitas avaldaja täiendavad selgitused ja tõendid. Külma vee kulu arvestus toimub AS-iga Narva Vesi 27.12.2004 sõlmitud lepingu nr 16625 alusel. Vastavalt lepingu p-le 5 toimub tasumine tarnija arvete alusel vastavalt korteriühistu esitatud tarbimise näitudele. Lepingu p-i 4 alusel AS-i Narva Vesi tariifid teenusele kehtestatakse Narva Linnavalitsuse poolt. Kasutatud veetarbimise eest tasumise kord ja suurus iga korteriühistu liikmele määratakse põhikirja p-is 4.2. f, mille kohaselt tasumine toimub üks kord kuus vastavalt mõõteseadmete näitudele või vastavalt eluruumis elavate arvule. Gaasi kulude arvestus toimub 01.01.2003 AS-iga Eesti Gaas sõlmitud lepingu nr 014130224 alusel. Vastavalt lepingu p-le 4.1. toimub tasumine tarnija arvete alusel vastavalt tarbimise näitudele. Lepingu p-i 7.1 järgi müüdava gaasi hind sätestatakse kooskõlas Energiaturu Inspektsiooniga. Tarbitud gaasi tasumise suurus iga korteriühistu liikme jaoks määratakse vastavalt gaasiarvesti näidule. Keskkütte kulude arvestus toimub 01.08.2003 AS-iga Narva Soojusvõrk sõlmitud lepingu nr 410 alusel. Lepingu p-i 4. järgi toimub tasumine tarnija arvete alusel vastavalt soojusnäidikute näitudele. Lepingu p-i 4.2. järgi tariifid tarbitud soojaenergiale kehtestatakse antud lepingu lisaga
1.Tarbitud soojusenergia eest tasumise suurus iga korteriühistu liikmele määratakse põhikirja p-is
4.2.f, mille järgi soojusenergia eest tasumine toimub vastavalt eluruumi köetavale pinnale. Sissemaksete tegemise kord ja suurus remondifondi toimub vastavalt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustele. 01.03.2019 korduva koosoleku otsusega on kehtestatud koguda sihtmaksed asfalttee remondiks, on määratletud sihtmakse suurus ja tähtaeg. Samuti on kehtestatud sissemaksed remondifondi 26.05.2020 ja 26.05.2021 üldkoosoleku otsusega. Puudutatud isikud 4(9)
2-20-138265 antud üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud ei ole. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le b) 4.2. korteriühistu liige peab täitma selle juhtorganite otsuseid. Prügi väljaveo tasu märtsis 2019. aastal on arvestatutud vastavalt korteriühistu liikmete 06.03.2018 üldkoosoleku otsusele, mille järgi tasu prügi väljaveo eest tuleb arvestada eraldi, arvestusega 1 m2 alates 01.04.2018 üks kalendriaasta. Tasu arvestatakse vastavalt antud sättele vastavuses prügi väljaveo teenust osutava ettevõtte arvetega. Avaldaja on kandnud kulutusi, mis on seotud käesoleva menetlusega raamatupidamisteenuste kulude näol isikule, kes osutab antud teenust vastavalt lepingule 01.01.2003. Kokku tasus avaldaja võlgnevuse tõendite koostamise eest suuruses 102,50 eurot. Menetluse taastamise momendiks puudutatud isikud ei tasu endiselt avaldaja kulusid elumaja teenindamisel ning võlgnevus seisuga 30.09.2021 on: põhivõlgnevus - 1 748,94 eurot ja viivis toodud kuupäevaks 136,87 eurot, s.o kokku võlgnevus 1 885,91 eurot. Avaldaja esitas avalduse võlgnevuse nõude suurendamiseks.
11.22.11.2021 määrusega kohus andis menetlusosalistele tähtaja hiljemalt 29.11.2021 järgmiste menetlusdokumentide esitamiseks: 1) puudutatud isikutel - avalduse kohta lõplikud seisukohad (korteriühistu 21.04.2021 avalduse täienduses esitatud täpsustatud nõude osas), 2) avaldajal venekeelsete tõendite tõlked eesti keelde ja 3) menetlusosalistel - menetluskulude nimekirjad. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks 29.11.2021. Kohus teatas ka, et kompromissi mittesõlmimisel teeb kohus lahendi 10.12.2021. Kohus selgitas määruses, et menetleb 03.05.2021 määrusega menetlusse võetud nõuet, s.o perioodil märts 2019 kuni veebruar 2021 osutatud teenuste ja majandamiskulude põhivõlgnevuse 1490.82 eurot ning viivise nõudes.
12.25.11.2021 esitas avaldaja puudutatud isikutele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et avaldaja loobub viivisest summas 136.87 eurot ja vähendab võlgnevuse summat 300 euro võrra, koguvõlgnevus kokkuleppe järgi oleks seega 1449.04 eurot (1885.91 - 136.87 - 300).
13.Avaldaja esitas 26.11.2021 tõendite tõlked ja 29.11.2021 menetluskulude nimekirja.
14.Puudutatud isikutest T. N. teatas 29.11.2021 vastuses, et esitavad oma vastuse kompromissettepanekule ja selgitused.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
16.Tallinna mnt xxxx, Narva linn elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on moodustatud Narva linn, Tallinna mnt xxxx korteriühistu. Kinnistusregistri väljavõtte (dtl 87) kohaselt on korteriomand asukohaga xxxx (registriosa numbriga xxxx, üldpind 40.10 m2) T. N. ja V. L.i ühisomandis.
17.Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu puudutatud isikutele majandamiskulude tasumiseks erandeid tulenevalt korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Puudutatud isikud on seega rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
18.Avaldaja 21.04.2021 täpsustatud nõude kohaselt on puudutatud isikutel korteriga seotud majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees perioodi 01.03.2019 (s.o esimene arve esitatud tasumiseks aprillis 2019 märtsis osutatud teenuste eest) kuni 31.03.2021 eest. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud teinud perioodil 2019 märts kuni 2021 veebruar viis makset kogusummas 286 eurot. Avaldaja 2021 märtsikuu teenuste arve (dtl 143) ja 08.04.2021 koostatud raamatupidamistõendi (dtl 145-146) kohaselt on täiendavalt tasutud 13.60 eurot. Puudutatud isikud on võlgnevuse arvestuse perioodi kestel seega tasunud kokku 299.60 eurot. 5(9)
2-20-138265 Võlgnikele esitatud aprill 2019 kuni aprill 2021 arvete (dtl 119-143) ja 08.04.2021 raamatupidamistõendi põhjal on põhivõlgnevus nimetatud perioodi eest summas 1790.42 eurot, arvestatud viivis 72.11 eurot. Võlgnevus koosneb järgmistest kommunaalteenuste ja tasude liikidest: teenindus (hooldustasu), küte, juurdemakse (tõend ja arve saatmine), gaas, prügivedu (eraldi arvestatuna üksnes märts 2019 teenuse eest), külm vesi, gaasiseadme teenindamine, sihtmakse (märts 2019- juuni 2019), remondifond (alates juuni 2020).
19.Puudutatud isikud tunnistasid võlga osaliselt. Puudutatud isikud leiavad, et korteriühistu märgitud summast 1490.82 eurot tuleb maha arvestada tõendite saamise kulud summas 30.64, 65.00 ja 95.64 eurot, sihtmaksed kogusummas 40.80 eurot, prügiveo kulu 2.38 eurot ja remondifond. Samuti ei ole avaldaja puudutatud isikute hinnangul arvestanud laekunud summasid põhivõlgnevuse katteks. Puudutatud isikud asusid menetluses seisukohale, et raamatupidamistõendis puuduvad õiged andmed, vee- ja gaasiarvestite näidud ning selgitused tariifide kohta.
20.Kohus leiab, et avaldaja on põhistanud ning tõendanud kortermajale osutatud teenuste (küte, gaas, prügivedu, külm vesi ja kanalisatsioon) kulude kujunemise ning jaotuse korteriomanike vahel, s.h puudutatud isikutele väljastatud arvetel avalduses märgitud võlgnevuse nõude perioodil (soojusenergia leping dtl 220-227, AS Narva Soojusvõrk arved dtl 321-367; veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping dtl 228-229, AS Narva Vesi arved 2019, 2020 ja 2021 dtl 233265; maagaasi ostu-müügileping dtl 230-232, AS Eesti Gaas arved 2019, 2020, 2021 dtl 278-306; Ekovir OÜ ja RAGN-SELLS AS arved dtl 375-377). Puudutatud isikud ei ole avaldaja selgituste ja tõendite esitamisel täiendavaid ja konkretiseeritud vastuväiteid ega omapoolseid seisukohti avaldaja arvestustele esitanud. Kohus märgib vastuseks puudutatud isikutele, et arvestite näidud on esitatud arvetel.
21.Teeninduskulu nõude aluseks on korteriühistu põhikirja p 4.2.f ja 06.03.2018 korduva üldkoosoleku protokoll (dtl 100-102, tõlge dtl 103), millega võeti vastu 2018 majandustegevuse kava, mille kohaselt on põhitegevuse tariif (teeninduskulu) 0,64 eurot elamispinna m2 kohta ning otsustati alates aprillist 2019 määrata teenindustasu tariifiks 0.65 eurot. 06.03.2018 ja 26.05.2020 üldkoosoleku otsuste põhjal arvestatakse tasu gaasiseadmete teenindamise eest eraldi ja vastavalt esitatud arvetele, nagu senini.
22.Avalduse täienduse kohaselt on tõendite kulu näol tegemist tasuga selle korteri kohta välja antud tõendite eest vastavalt üldkoosoleku 05.05.2016 otsusele. Viidatud otsuse kohaselt on raamatupidaja (raamatupidamistõendi) tõend võlgnevuste kohta samuti tasuline teenus, tõendi väljastamise teenustasu arvestatakse võlgniku korterimaksetele juurde; ükskõik kui keeruka tõendi maksumus ei tohi ületada 60 eurot (dtl 114, tõlge dtl 118). Raamatupidamisteenuse osutamise lepingu 01.01.2018 lisa kohaselt kohtute jaoks tõendite väljastamisega on tegemist täiendava tasulise teenusega arvestusega 1 aasta 30 eurot (dtl 378). Kohus leiab, et tulenevalt tõendi väljastamise eesmärgist on tegemist otsese varalise kahjuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 tähenduses, s.o kuluga kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahjunõue vastab kahju hüvitamise eesmärgile VÕS § 127 lg 1 tähenduses ning puudutatud isikute käitumise ja avaldajal kulu tekkimise vahel esineb põhjuslik seos. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isikutele on arvestatud tõendite kulu üksnes 30.64 eurot ja 65.00 eurot (02.04.2019 ja 09.04.2021 arved (dtl 119, 140), arvesummad sisaldavad arve saatmise kulu 1 euro), kokku 95.64 eurot. Puudutatud isik on oma arvestustes seega ekslikult arvestanud tõendite saamise kulu kahekordselt. Avaldaja on esitanud kulu tekkimise tõendamiseks OÜ KEEPER arved. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud 01.03.2019 kuni 31.03.2021 puudutatud isiku korteri nr 60 kohta tõendi väljastamisega tekkinud kulu summas 60 eurot (29.03.2019 arve/saateleht nr 3710, 30 eurot, dtl 379, 31.03.2021 arve/saateleht nr 4061, 30 eurot, dtl 380). Kohus jätab tähelepanuta tõendid pärast seda perioodi tekkinud kulude kohta. 6(9)
2-20-138265 Sama, s.o 05.05.2016 protokolli kohaselt otsustati, et kõigile, kes soovivad saada teenustasude kviitungit e-posti teel, arvatakse korterimaksetele juurde 1 eurot teenustasu kuus.
23.Vaidlustatud sihtmakseid summas 10.20 eurot on arvestatud ajavahemiku märts 2019 kuni juuni 2019 eest (arved dtl 119-122). Korteriühistu liikme kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid muuhulgas maja ja tema juurde kuuluva krundi korrashoiu kulude katmiseks on ette nähtud korteriühistu põhikirja punktis 4.2.e (dtl 92). Avaldaja poolt kohtule esitatud 01.03.2019 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt otsustati koguda sihtfinantseerimismaksed korteriühistu asfalttee renoveerimiseks, kuna asfalti ei ole mitte kunagi remonditud ja on väga katki, raha kogutakse 2019 märts kuni 2019 juuni, summas 10.20 eurot korterilt (dtl 165, tõlge dtl 167). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud. Puudutatud isikute seisukoht, et sihtmakse summa tuleb maha arvestada, kuna nad ei kasuta territooriumi, ei ole asjakohane. Kohus selgitab, et KrtS § 40 lg 3 kohaselt korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui puudutatud isikud oleksid õigeaegselt sihtmakse kuludele vastu vaielnud, ei saa korteriomanike kaasomandis oleva territooriumi korrashoiu vajadusega kaasnevate mõistlike kulude kandmist pidada esitatud põhjusel hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
24.Puudutatud isikud vaidlustavad ka 02.04.2019 arvel (dtl 119) märgitud prügikulu 2.38 eurot põhjusel, et nad ei kasutanud seda. Puudutatud isikud saavad lepingute järgi täpsustada, millal korteris inimesed elasid. Kohus osutab, et korteriühistu põhikirja punkti 4.2.e kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt ka prügi väljaveoga kaasnevaid kulusid, seejuures maksete suuruse määramisel lähtutakse ühistu liikme omanduses oleva korteri üldpindala suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumides. Seega on tegemist korteris elavate isikute arvust sõltumatu maksega. Viimast kinnitab ka avaldaja selgitus, et tasu olmeprügi äraveo eest arvestati 2019 märtsikuuni (kaasa arvatud) eraldi reana, alates 2019 aprillist kuulub see teenustasu tariifi hulka, mida omakorda arvestatakse korteri üldpinna kohta (06.03.2018 ja 01.03.2019 korduva üldkoosoleku protokollid, dtl 100, 368, tõlge 395).
25.Puudutatud isikute vaidlustatud remondifondi makseid on arvestatud alates juunist 2020 summas 8.02 eurot ja alates oktoobrist 2020 summas 4.01 eurot (arved dtl 134-143). Remondifondi eraldiste kui sihtotstarbelise maksete tasumise kohustuse aluseks on korteriühistu põhikirja punkt 4.2.e. 26.05.2020 korduva üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati kinnitada majanduskava 2020 aastaks (päevakava p 3) koos ettepandud parandustega, mille p-i 6 kohaselt kogutakse täiendavalt raha katuse remondi finantseerimiseks, et ei peaks laenu võtma, alates 01.06.2020 kuni 01.10.2020 summas 0.20 eurot ja 01.10.2020 kuni 01.06.2021 summas 0.10 eurot korteri 1 m2 kohta (dtl 104-105).
26.Vastuseks puudutatud isikutele kohus selgitab, et 08.04.2021 raamatupidamistõendis (dtl 145) ja arvetel esitatud arvestused kinnitavad avaldaja selgitusi (dtl 170-171) tasutud summade põhivõlgnevuse katteks arvestamise kohta. Kohus märgib siinkohal, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Intressiks on ka viivitusintress ehk viivis.
27.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Eelkõige 7(9)
2-20-138265 ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata tõendi väljastamisega seotud kulu nõude summas 35.64 eurot (95.64 – 60) ning mõistab T. N.lt ja V. L.ilt solidaarselt avaldaja kasuks välja perioodi 01.03.2019 kuni 31.03.2021 eest majandamiskulude võlgnevuse (s.h tõendi kulu kahjuhüvitisena) 1455.18 eurot (1490.82 – 35.64).
28.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 72.11 eurot ja lisanduva viivise määras 0,022% päevas põhivõlgnevuselt väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leidis eelpool, et tõendi väljastamisega tekkinud kulu on tõendatud summas 60 eurot. Kuna märtsi 2019 eest arvestatud tõendi kogumise kulu on tõendatud summas 30 eurot ning arvestades kulu tõendamata osa, s.o 64 senti, suurust ja viivisemäära, jätab kohus mahaarvatava viivise sellelt summalt välja arvutamata. Kohus leiab, et kuna kuni 03.06.2020 esitatud arvetel märgitu järgi tuleb arve tasuda arvestuskuule järgneva kuu viimaseks päevaks, milline kord eelduslikult kehtib ka järgmiste arvete kohta ning kuigi tõendikulu 65.00 eurot on tekkinud detsembris 2020, on see kajastatud alles 09.04.2021 arvel, mis kuuluks tasumisele seega 30.04.2021, ei saa viivis selle summa eest sisalduda sissenõutavaks muutunud viivise hulgas. Seega puudub alus sissenõutavaks muutunud viivise 72.11 eurot vähendamiseks märts 2021 tõendikulu üksnes summas 30 eurot tõendatuks lugemisel. Avaldaja on taotlenud lisanduva viivise määras 0,022% päevas põhinõudelt väljamõistmist. Kohus selgitab, et kuivõrd tegemist on seadusjärgse viivisemääraga, siis Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 (p 38) osutanud, et seadusele ei vasta hageja arvestus mõista viivis välja mh tulevikku suunatuna (TsMS § 367 kohaselt) määras 0,022% päevas, kuna VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisemäär on perioodiliselt muutuv. Vaatamata sellele, et seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on olnud pikemat aega sama, ei arvesta konkreetse viivisemäära märkimine, et seadusjärgne viivis võib edaspidi muutuda. Eeltoodust tulenevalt kohus peab põhjendatuks lisanduva viivise taotletud määras, s.o 0,022% asendamist viitega VÕS § 113 lõike 1 2. lausele.
29.Vaatamata sellele, et avaldaja ei ole kõiki esitatud tõendite tõlkeid esitanud, leiab kohus, et nende tõlkimine ei ole suure mahu tõttu vajalik, lisaks on avaldaja esitanud osaliselt tõendite tõlked avalduse teksti sees. Menetluskulud
30.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 8(9)
2-20-138265 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuigi rahuldab avaldaja nõude osaliselt, samas suuremas osas taotletust, ning arvestades, et avalduse esitamise põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.