pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgnik A. B. (pankrotis; ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
pankrotihaldur Küllike Mitt Faktootum; Õpetaja 9a, [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
(OÜ Õigusbüroo Tartu; e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A. B. (pankrotis), isikukood XXX, pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2): Võlausaldaja
Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4.Määrata pankrotihaldur Küllike Miti töötasu suuruseks A. B. (pankrotis) pankrotimenetluses 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
5.Pankrotihalduri tasu 162,80 eurot, sh käibemaks 27,13 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
6.Anda A. B. (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 629,20 eurot, sh käibemaks 104,87 eurot.
7.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Miti pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 629,20 eurot, sh käibemaks 104,87 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (rg-kood 10609096) arvelduskonto nr XXX.
8.Algatada A. B. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
9.Jätta A. B. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada A. B. (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
10.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. novembril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha 15. detsembril 2022, seejärel 15. detsembril 2023 jne.
11.A. B. esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. juuliks 2022, järgnev 1. jaanuariks 2023, jne.
12.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
2/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui A. B. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lgte 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
13.Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ning jõustumisel p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
14.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK
1.A. B. esitas 16.03.2021 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 24.05.2021 määrusega kuulutati välja A. B. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15.06.2021. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama nõudeavaldused haldurile hiljemalt 24.07.2021. Pankrotihaldur esitas 16.09.2021 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 22.09.2021 määrusega. 3/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
2.09.11.2021 esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule taotlused: 1) lõpetada A. B. pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) määrata A. B. pankrotihaldurile tasu 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks; 3) jätta pankrotihalduri tasu 135,67 eurot, millele lisandub käibemaks 27,14 eurot, kokku 162,81 eurot A. B. pankrotivara kanda; 4) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu 564,33 eurot, millele lisandub käibemaks 112,86 eurot, kokku 677,19 eurot hüvitatakse riigi vahenditest; 5) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 6) otsustada A. B. kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.10.11.2021 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 01.12.2021. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud.
ARUANNE
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
1.1.A. B. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara: A. B. oli pankroti väljakuulutamise hetkel (seisuga 24.05.2021) teadaolevalt järgmine vara: 1) sularaha - A. B. kinnitusel ei olnud tema valduses sularaha; 2) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS-s 0,00 €; 3) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 4) pensioniosakud - pensionikontol nr XXX oli registreeritud XXX tk Swedbank Pensionifondi K100 (nn II samba) osakut, mille väärtus seisuga 24.05.2021 moodustas NAV a ́ XX €, kokku XXX €; Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole käesoleval ajal võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 €, juhul kui võlgnik ise ei esita taotlust kõnealuste osakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 5) maksude ettemaksed 0,00 €; 6) nõuded teiste isikute vastu - A. B. selgituste kohaselt puudusid; 7) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 8) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 9) patendid, kaubamärgid jms intellektuaalomandid – puudusid; 10) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 11) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – A. B. selgituste kohaselt ei olnud tal vararegistritesse kandmata vara, mille realiseerimisest saadavast rahast oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada; 12) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus Eeltoodut arvestades puudus A. B. seisuga 24.05.2021 vara, mida oleks saanud pankrotivarasse arvata.
1.2.A. B. pankrotivara müügist laekumised: pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad.
1.3.A. B. pankrotivarasse laekumised töötasust jms võrdsustatud sissetulekust A. B. oli alates veebruarist 2021 XXX arvel ja kogu pankrotimenetluse aja on ta olnud tööotsija. Alates 08.11.2021 on A. B. registreeritud tööle A. E. O. (rk 12412914) XXX. Nimetatud töösuhtest ei ole käesolevaks hetkeks laekumisi olnud.
1.4.Muud laekumised A. B. pankrotivarasse 4/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
Pankrotimenetluse ajal (so perioodil 24.05.2021 – 09.11.2021) on A. B. laekunud: 1) XXX poolt igakuiselt makstav XXX; Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud A. B. kontole XXX (sh kohtutäitur Anne Böckleri kaudu) 1371,93 €. Haldur on teinud laekunud XXX kinnipidamisi 62,97 €. 2) juulis 2021 XXX poolt makstav võlanõustamise SMT 0,40 €. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa nimetatud toetusele sissenõuet pöörata.
p5
Vabatahtliku täitmise korras on võlgniku avalduse alusel käesolevaks hetkeks pankrotivarasse kinni peetud kokku 100 €.
2.Andmed PankrS §-s 146 toodud väljamaksete kohta
2.1.Vara välistamise nõuete rahuldamine (PankrS 146 lg 1 p 1, § 123): pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud.
2.2.Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (PankrS 146 lg 1 p 1, § 119) nõuded: pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.
2.3.Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 lg 1 p 2 ja § 147 alusel: pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid.
2.4.Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 lg 1 p 21 alusel: PankrS § 146 lg 1 p 21 nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses PärS § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) ei ole.
2.5.Massikohustused (PankrS § 146 lg 1 p 3; § 148): seisuga 09.11.2021 (so perioodil 24.05.2021 - 09.11.2021) ei ole A. B. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud.
2.6.Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4; § 150) Seisuga 09.11.2021 (so perioodil 24.05.2021 - 09.11.2021) ei ole A. B. pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii PankrS § 15 lg 2 kui ka PankrS § 171 lg 11. Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väga väike. PankrS § 65 lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistav kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Haldur taotleb kohtult haldurile 10 töötunni eest 700 euro suuruse töötasu määramist (arvestusega 70 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 140,00 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, limiitide muutmiseks korralduste edastamine panka 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 1,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nõuete kontrollimine ja analüüs 1,0 tundi 5/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
- võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 2,0 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 1,0 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 09.11.2021. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - PankrS § 132 ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine 0,5 tundi - PankrS § 158 alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha XXX eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 135,67 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 27,14 eurot, samuti tasuda panga teenustasu 0,16. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa koos käibemaksuga 677,19 eurot saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa
A. B.
pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara, samuti sissetulekud, millele pöörata märkimisväärseid sissenõudeid. Seega ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud ja andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel – puuduvad; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Nõude Rahuldatud Jaotis nr summa nõude summa (%)
(EUR)
(EUR)
Aive Kolsar (XXX) 81,68 0,00 0,00
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu 1 141,57 0,00 0,00 (70000349)
ERA Liisingu Inkassoteenused AS 3 658,76 0,00 0,00 (10625474) 4 882,01 0,00 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel Jrk Võlausaldaja Nõude Rahuldatud Jaotis nr summa nõude summa (%)
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiga koormatud vara puudus
6/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivaras ei ole müümata müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu.
6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud pankrotivara kohta informatsiooni kogumise; 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); koostanud laekunud nõudeavalduste alusel võlausaldajate esialgse nimekirja; koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks võlausaldajate lõpliku nimekirja. 4) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal; 5) pidanud jooksvalt arvestust pankrotivara üle; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid; Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 10.11.2021, mille päevakorda oli planeeritud A. B. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldusisiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 7) koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele.
7.Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja Nõude Rahuldamata Jaotis nr summa nõude summa (%)
(EUR)
(EUR)
Aive Kolsar (XXX) 81,68 81,68 0,00
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu 1 141,57 1 141,57 0,00 (70000349)
ERA Liisingu Inkassoteenused AS 3 658,76 3 658,76 0,00 (10625474) 4 882,01 4 882,01 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta A. B. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus A. B. selgituste kohaselt on tema võlakohustused tekkinud aastaid tagasi ajal, mil ta veel XXX, soovis pere luua ning tegi kulutusi eluaseme üürimiseks, sisustamiseks jms. Selleks võttis ta muuhulgas kiirlaene ning soetas järelmaksuga kaupu. Tööandja omanikeringi muutumisel 7/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
hakkasid tekkima probleemid töötasu kättesaamisega, mis aga tekitas omakorda raskusi võetud rahaliste kohustuste täitmisel. See sundis teda võtma uusi laene juba olemasolevate laenude teenendamiseks ning ka jooksvateks elukondlikeks kuludeks. Tööandjaga paraku probleemid ei lahenenudki. Uut töökohta aga oli samuti raske leida. Ta oli korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud (perioodil XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX viibis kinnipidamisasutuses raske kehavigastuse ja kehalise väärkohtlemise eest; 21.10.2016 tunnistati ta süüdi varguses ja karistuseks mõisteti tingimisi 3 kuud vangistust; 02.05.2019 tunnistati ta süüdi kehalises väärkohtlemises ja karistuseks mõisteti tingimisi 8 kuud vangistust) ja tal olid XXX. Kohtulike menetlustega kaasnesid täiendavad menetluskulude hüvitamise kohustused. Võlausaldajate poolt võlgade sundtäitmiseks kohtutäiturite poole pöördumine kasvatas aga tema võlgnevusi veelgi täitekulude ja täituri tasunõuete näol. Enda eluviisi muutmiseks ja sõltuvusest vabanemiseks viibis ta XXX. aasta keskpaigast kuni XXX. veebruarini XXX. Sealt tavaellu naasnuna on ta võtnud ennast töötuna arvele ja otsib Eesti Töötukassa kaudu tööd. Pankrotiavalduse esitas ta eesmärgiga koondada kõik tema vastu suunatud nõuded ühte menetlusse, et pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik neid nõudeid proportsionaalselt rahuldada, ja et selles menetluses oma kohustuste nõuetekohasel täitmisel tekiks tal mingi võimalus nendest kohustustest lähitulevikus vabaneda. A. B. võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on isikul täitmata rahalisi kohustusi 2016. aastast. Füüsiliste isikute pankrotimenetlustes dokumentaalsete tõendite piiratuse tõttu ei ole halduril võimalik nii palju aastaid hiljem tagantjärele täpsemalt selgitada võlgniku tarbimisharjumusi, kiirlaenude võtmisega seotud asjaolusid, jms võimalikke maksejõuetuse kujunemist mõjutavaid asjaolusid. Senises pankrotimenetluses kogutud informatsioon aga toetab A. B. poolt laenude võtmisega ning maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Kuriteo või raske juhtimisvea kohta kindlate tõendite puudumisel asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn muu asjaolu. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine
4.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et A. B. l puudub vara pankotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. B. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
5.Kohus avaldas 10.11.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A. B. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 1000 eurot hiljemalt 01.12.2021. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et A. B. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
6.PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti.
7.Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses.
8.Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Küllike Mitt vabastada A. B. pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
(pankrotis)
9.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, 8/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
10.PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
11.Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 700 eurot, millele lisandub käibemaks 140 eurot, kokku 840 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
12.Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 677,19 eurot, sh käibemaks 112,86 eurot. Pankrotihalduri tasu 162,81 eurot, sh käibemaks 27,14 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt.
13.PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).
14.Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 10 töötunni eest on 660 eurot (10 × 66), millele lisandub käibemaks 132 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Miti taotluse osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
15.Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest.
16.TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, kahekordne alammäär on 1168 eurot.
9/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
17.Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning A. B. tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 629,20 eurot, sh käibemaks 104,87 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 162,80 eurot, sh käibemaks 27,13 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
18.PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
19.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
20.PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.
21.A. B. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. B. kohustustest vabastamise menetluse.
22.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
23.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
24.Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitatud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et A. B. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 09.11.2021 andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb A. B. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab A. B. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. juuliks 2022, järgnev 1. jaanuariks 2023, jne.
25.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (A. B. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus 10/11
Tsiviilasi nr 2-21-4082
võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab A. B. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Väljamaksed võlausaldajatele tuleb sooritada igal aastal hiljemalt 15. detsembril.
26.Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui A. B. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.