Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud A. B. esitas kohtule 16.03.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid vähemalt 13 806,71 euro ulatuses ja vara puudub. Avalduse kohaselt on võlgnevused tekkinud seoses korterisse sisustuse ja tehnika ostmisega ning uute laenude võtmisega, et teenindada eelnevaid laene. Avaldaja haridus on XXX, XXX elukutse. Avalduse kohaselt töötas avaldaja OÜ-s M. P. , kuid seoses juhataja vahetusega ei laekunud enam töötasud. Pärast seda võlgnevused kuhjusid, maksmata jäid arved, millega avaldaja püüdis toime tulla, kuid edutult. Avaldaja on hetkel töötu, arvel Töötukassas ja tegeleb töö otsimisega. Avaldaja sissetulekuks on Töötukassa töötutoetus 246,48 eurot. Avaldaja on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 07.04.2021 määrusega A. B. le ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning A. B. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. A. B. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Rahvastikuregistris on A. B. elukohaks märgitud xxx. Nimetatud aadressil asuv korteriomand ei kuulu võlgnikule, vaid XXXle – G. B. le (ik XXX). Võlgniku selgituste kohaselt on tema faktiline alaline elukoht aadressil XXX, millisel aadressil asuvat eluruumi üürib perekonna majutamiseks tema XXX K. P. . A. B. kinnitusel ei ole tema alalises elukohas temale kuuluvat realiseerimiskõlbulikku materiaalset vara (sh isikliku tarbimise esemeid), mille müügist saadava arvelt oleks võimalik rahuldada teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Rahvastikuregistri andmetel on A. B. perekonnaseisult vallaline. Isikul ei ole ülalpeetavaid alaealisi lapsi. A. B. on omandanud XXX kutse (lõpetas XXXX. aastal). Varasemalt on ta töötanud XXX valdkonnas. Võlgnikku on karistatud kriminaalkorras ja probleeme on olnud alkoholiga. Kõik see on raskendanud töö leidmist ja igapäevaeluga toimetulekut. Eelmise aasta keskpaigast kuni 2021 veebruarini viibis võlgnik XXX ja läbis rehabilitatsiooniprogrammi. Sealt tavaellu naasnuna võttis ta ennast arvele töötuna Eesti Töötukassas ja otsib praegu aktiivselt tööd. Vara Puuduvad andmed võlgnikul realiseerimisväärtusega vara olemasolu kohta. A. B. regulaarseks sissetulekuks on käesoleval ajal Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus (päevamäär 9,42 eurot) XXX K. P. arvelduskontole. Kohustused 07.04.2021 seisuga on A. B. vastu võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt 13 426,42 euro ulatuses. Nõuded on võlaõiguslikud nõuded, millest vabastamist kohustustest vabastamise menetluse algatamisel pankrotiseadus ei välista. Võlgniku võlausaldajad on järgmised:

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus A. B. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 17 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (17 pooltundi) tuleb Küllike Mitile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 561 eurot, millele lisandub käibemaks 112,20 eurot, kokku 673,20 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.