Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Exx Ixxxx esitas 17.11.2021 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt hakkasid võlgnevused tekkima 2020.a kevadel seoses Covid-19 viirusega, mille tõttu saadeti võlgnik sundpuhkusele. Pärast seda töötas võlgnik osalise tööajaga. 2021.a jaanuaris võlgnik koondati. Seejärel sai ta uue töö ning koondati ning jälle uue töö ja koondati. Septembri teisest nädalast töötab võlgnik Gxxxx Lxxxxs ning tema töötasuks on miinimumpalk. Võlgnik ei suuda esialgu norme täita. Võlgnikul on kokku võlgnevusi 29 159,75 eurot ning tema regulaarseteks sisstulekuteks on töötasu 500 eurot ja pension 500 eurot. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgnik ExxxIxxxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 29 000 eurot. Võlgnik on töötav pensionär ning tema sissetulekuks on kokku 1000 eurot kuus. Võlgnikule ei kuulu registreeritud vara. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Exx Ixxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23.12.2021 algusega kell 10.00 Viljandi kohtumajas. Kohus osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi:

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.