Võlaõigus › Võõrandamislepingud

pangakontole 8 400,81 eurot ning 17 030,50 euro ulatuses on poolte vahel teostatud tasaarvestus 26.09.2019 sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe alusel. Samuti on kostja perioodil 06.04.2018-16.10.2020 tasunud erinevate maksetega hageja pangakontole kokku 26 771,41 eurot, millised summad arvestab hageja (läbirääkimistel kostja tehtud tahteavalduse alusel) müügilepingujärgse võlgnevuse katteks. Seega moodustab müügilepingust tulenev kostja põhivõlgnevus hageja ees 20 818,71 eurot (73021,438400,81-17030,50-26771,41).

seisuga 02.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa 7 465,40 (3809,96+2010,36+311,13+483,38+133,61+120,09+68,51+528,36) eurot.

hageja on müünud kostjale põllumajandussaadusi ning kostja on tarninud hagejale põllumajanduslikke tooteid ja vahendeid. Hageja väidete kohaselt on hageja perioodil 04.10.2018-06.11.2018 müünud kostjale põllumajandussaadusi (teravili, hernes, raps) kogusummas 73 021,43 eurot, mille kohta hageja on esitanud kostjale arved. Nimetatud arvetest on kostja 2018. aastal tasunud hageja pangakontole 8 400,81 eurot ning 17 030,50 euro ulatuses on poolte vahel teostatud tasaarvestus 26.09.2019 sõlmitud tasaarvestuskokkuleppe alusel. Samuti on kostja perioodil 06.04.2018-16.10.2020 tasunud erinevate maksetega hageja pangakontole kokku 26 771,41 eurot. Need summad arvestab hageja (läbirääkimistel kostja tehtud tahteavalduse alusel) müügilepingujärgse võlgnevuse katteks. Seega moodustab müügilepingust tulenev kostja põhivõlgnevus hageja ees hagiavalduse kohaselt 20 818,71 eurot (73021,438400,81-17030,50-26771,41).

sissenõutavaks muutunud viivised summas 7 465,40 eurot ning jätkuva viivise VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates 10.02.2021. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja nõue on tõendamata.

1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud müügileping, mille kohaselt hageja müüs kostjale põllumajandussaadusi.

nimetatud kauba kostjale üle andnud. Nimelt on hageja tõendanud, et hageja on esitanud kostjale järgmised arved: arve nr 1, 04.10.2018 summas 6 068,27 eurot (tlk 53); arve nr 2, 09.10.2018 summas 5 514,80 eurot (tlk 54); arve nr 3, 08.10.2018 summas 5 848,15 eurot (tlk 55); arve nr 4, 08.10.2018 summas 6 293,09 eurot (tlk 56); arve nr 5, 08.10.2018, summas 6 458,41 eurot (tlk 57); arve nr 6, 05.10.2018 summas 6 078,89 eurot (tlk 58); arve nr 7, 05.10.18.2018 summas 5 841 eurot (tlk 59); arve nr 8, 05.10.2018 summas 6 581,64 eurot (tlk 60); arve nr 9, 05.10.18.2018 summas 6 068,48 eurot (tlk 61); arve nr 10, 05.10.2018 summas 6 022,39 eurot (tlk 62); arve nr 11, 09.10.2018 summas 2 998,08 eurot (tlk 63); arve nr 12, 06.11.2018 summas 9 248,23 eurot (tlk 64). Kokku on hageja esitanud kostjale arveid kogusummas 73 021,43 eurot. Hageja on kontoväljavõttega (tlk 65) tõendanud, et kostja on hagejale kõnealuse võlgnevuse erinevate maksetega osaliselt tasunud.

seotud saatelehega 35127, arve nr 3 on seotud saatelehega 35571, arve nr 4 on seotud saatelehega 22534, arve nr 5 on seotud saatelehega 24439, arve nr 6 on seotud saatelehega 35126, arve nr 7 on seotud saatelehega 50518, arve nr 8 on seotud saatelehega 44402, arve nr 9 on seotud saatelehega 32058, arve nr 10 on seotud saatelehega 22533, arve nr 11 on seotud saatelehega 35130, arve nr 12 on seotud saatelehega 48972 (tlk 82-87).

kauba kätte saanud, kuna igal saatelehel on allkiri, mis kinnitab, et kaup on vastu võetud. Võttes arvesse, et kõnealused saatelehed on kohtule esitanud kostja, puudub kohtul kahtlus, et saatelehed on allkirjastatud kostja poolt kauba vastuvõtmiseks pädevaks loetud isiku poolt.

ostja tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik. Seega pidi hageja tõendama, et hagis nimetatud kaup on kostjale üle antud. Kohus leiab, et eelviidatud saatelehed tõendavadki vaidlusaluse kauba kostjale üle andmist ning kostja on kauba vastu võtnud.

kuupäeva. Esitatud saatelehtedest ilmneb, et saatelehel nr 44401 kajastatud kaup on üle antud 04.10.2018 (tlk 82), saatelehel 35127 kajastatud kaup on üle antud 09.10.2018 (tlk 86), saatelehel 35571 kajastatud kaup on üle antud 05.10.2018 (tlk 86), saatelehel 22534 kajastatud kaup on üle antud 05.10.2018 (tlk 87 pöördel), saatelehel 35126 kajastatud kaup on üle antud 05.10.2018 (tlk 85 pöördel), saatelehel 50518 kajastatud kaup on üle antud 05.10.2018 (tlk 86 pöördel), saatelehel 44402 kajastatud kaup on üle antud 05.10.2018 (tlk 83 pöördel), saatelehel 32058 kajastatud kaup on üle antud

04.10.20218 (tlk 84), saatelehel 22533 kajastatud kaup on üle antud 04.10.2018 (tlk 84 pöördel), saatelehel 35130 kajastatud kaup on üle antud 09.10.20218 (tlk 87) ja saatelehel 48972 kajastatud kaup on üle antud 06.11.20218 (tlk 85). Kohus leiab, et nimetatud saatelehtedega on hageja tõendanud ka kauba üleandmise aja.

tõendada poolte kokkulepet tasumise tingimuste osas, s.o milline oli poolte vahel kokku lepitud tähtaeg kauba eest maksmiseks ja millal jäi kostja oma kohustuste täitmisel viivitusse. Kohus leiab, et olukorras, kus tõendamist on leidnud, et kostja on hageja müüdud kauba vastu võtnud ning selle eest ka osaliselt tasunud, on kinnitamist leidnud ka poolte kokkuleppe kauba eest tasumise kohta tingimustel, mis on kajastatud hageja esitatud arvetel. Nähtuvalt esitatud arvetest ja hageja põhivõla tasumise arvestusest (tlk 11 pöördel) on arvete 1-11 tasumise tähtaeg 14 tööpäeva alates kostjani jõudmisest ning arve 12 tasumise tähtaeg 5 tööpäeva kostjani jõudmisest.

tuleb VÕS § 208 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 20 818,71 eurot.

viiviseid põhivõlgnevuselt 20 818,71 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista 09.02.2021 seisuga summas 7465,40 eurot. Hageja on selgitanud, et arvestab viivist alates 01.01.2019. Nimetatud kuupäevaks oli kostja tasunud põhivõlast (73 021,43 eurot) hageja pangakontole 8400,81 eurot, mistõttu seisuga 26.09.2019 (s.o kuni tasaarvestuskokkuleppeni) moodustas põhivõla jääk 64 620,62 (73021,43-8400,81) eurot, milliselt summalt perioodi 01.01.2019-26.09.2019 eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 3 809,96 eurot. 26.09.2019 teostati poolte vahel nõuete tassaarvestus summas 17 030,50 eurot, mistõttu selle kuupäeva seisuga kujunes põhivõla jäägiks 47 590,12 (64620,6217030,50) eurot, millelt perioodi 27.09.2019 kuni 06.04.2020 (kostja poolt hageja pangakontole 19 121,29 euro tasumine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 2010,36 eurot. 06.04.2020 tasus kostja hageja pangakontole 19 121,29 eurot, mistõttu selle kuupäeva seisuga kujunes põhivõla jäägiks 28 468,83 (47590,12-19121,29) eurot, millelt perioodi 07.04.2020 kuni 26.05.2020 (kostja poolt hageja pangakontole 1 500 euro tasumine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 311,13 eurot. 26.05.2020 tasus kostja hageja pangakontole 1 500 eurot, mistõttu selle kuupäeva seisuga kujunes põhivõla jäägiks 26 968,83 (28468,83-1500) eurot, millelt perioodi 27.05.2020 kuni 16.08.2020 (kostja poolt hageja pangakontole 1500 euro tasumine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 483,38 eurot. 16.08.2020 tasus kostja hageja pangakontole 1500 eurot, mistõttu selle daatumi seisuga kujunes põhivõla jäägiks 25 468,83 (26 968,83-1500) eurot, millelt perioodi 17.08.2020 kuni 09.09.2020 (kostja poolt hageja pangakontole 1 581,64 euro tasumine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 133,61 eurot. 09.09.2020 tasus kostja hageja pangakontole 1581,64 eurot, mistõttu selle kuupäeva seisuga kujunes põhivõla jäägiks 23 887,19 (25468,83-1581,64) eurot, millelt perioodi 10.09.2020 kuni 02.10.2020 (kostja poolt hageja pangakontole 1 500 euro tasumine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 120,09 eurot. 02.10.2020 tasus kostja hageja pangakontole 1 500 eurot, mistõttu selle daatumi seisuga kujunes põhivõla jäägiks 22 387,19 (23887,19-1500) eurot, millelt perioodi 03.10.2020 kuni 16.10.2020 (kostja poolt hageja pangakontole 1 568,48 euro tasumine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 68,51 eurot. 16.10.2020 tasus kostja hageja pangakontole 1 568,48 eurot, mistõttu selle kuupäeva seisuga kujunes põhivõla jäägiks 20 818,71 (22387,19-

1568,48) eurot, millelt perioodi 17.10.2020 kuni 09.02.2021 (hagi esitamine) eest arvestatava viivise suuruseks kujuneb 528,36 eurot. Seega moodustab seisuga 02.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa 7 465,40 (3809,96 + 2010,36 + 311,13 + 483,38 + 133,61 + 120,09 + 68,51 + 528,36) eurot.

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda 09.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevuselt 20 818,71 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 7465,40 eurot. Kohus märgib, et hageja on viivise arvutamise tähtaegade ja suuruse kohta esitanud viivise arvestuse (tlk 11 pöördel) ja viiviseraportite väljavõtted (tlk 12-15) ning samuti on hageja eelviidatust tulenevalt põhistanud viivise kujunemise. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduse esitamise, s.o 09.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 7465,40 eurot.

kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 20 818,71 eurot alates 10.02.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulud

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.