29. oktoober 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-138535
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital võlgnevuse väljamõistmiseks
hagi
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
tsiviilasja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
kinnitamine
ja
L.C
vastu
menetluse
Kostja: L.C (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada kohtuotsuse teatavakstegemise aeg 14. detsembril 2026.
2.Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) ja L.C (isikukood XXX) vahel sõlmitud 28. oktoobril 2026 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.L.C tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25375707 põhivõlgnevuse 353,14 eurot, viivised 30 eurot, sissenõudekulu 15 eurot, pool riigilõivust 70 eurot, lepingulise esindaja kulud 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, kokku 588 eurot hiljemalt 10. novembril 2026.
2.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.3.Kui L.C jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning L.C kohustub kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. (kompromissilepingu punktis 2.1) kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. (kompromissilepingu punktis 2.1) kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 353,14 eurot ulatuseni.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-138535. 1 (4)
4.Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluses tasutud riigilõivust 37,50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 25.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.C (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 05.02.2025. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhinõude 353,14 eurot, viivise 52,07 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja viivise tasumata põhinõudelt viivisemääraga 0,05% päevas alates 06.02.2025 kuni täieliku tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 08.02.2024 liitumislepingu nr 855790811, mille alusel kohustus Tele2 Eesti Aktsiaselts osutama kostjale sideteenust telefoninumbril 5514790. Tele2 Eesti Aktsiaselts täitis endale võetud kohustused ja esitas kostjale teenuste kasutamise eest igakuiseid arveid, kuid kostja jättis teenuste eest tasumata. Kostja tasumata võlgnevus on kokku 353,14 eurot järgmiselt (arvestamata arvetel kajastuvat viivist): arve nr 15119383533, maksetähtaeg 18.03.2024, summas 121,09 eurot; arve nr 15119611397, maksetähtaeg 18.04.2024, summas 129,56 eurot ning arve nr 15119837742, maksetähtaeg 18.05.2024, summas 102,49 eurot. Tele2 Eesti Aktsiaselts piiras võlgnevuse tõttu alates 10.05.2024 kostjale teenuste osutamist. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3 alusel lepingu ülesöelduks 11.06.2024. Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 23.08.2024 kostja vastu tekkinud nõude koos kõrvalnõuete nõudmise õigusega hagejale. Hageja tugineb viivisenõude osas Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuste kasutamise üldtingimustele, mille kohaselt on arve tähtajaks tasumata jätmisel õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab sissenõudmiskuluna tasu 02.10.2024 kostjale saadetud meeldetuletuskirja eest.
2.Pooled esitasid 28. oktoobril 2026 kohtule kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
2.1.Kostja L.C tasub AS PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25375707 põhivõlgnevuse 353,14 €, viivised 30,00 €, sissenõudekulu 15 €, pool riigilõivust 70 € ja lepingulise esindaja kulud 100 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € kõik kokku 588,00 € järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg Tasumata Tasumisele Jääk peale jääk kuuluv osa tasumist 10.11.2026 588,00 588,00 0,00
2.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu punktis 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 353,14 € ulatuseni. 2 (4)
Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus tühistab kohtuotsuse teatavakstegemise aja 14. detsembril 2026.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga, mistõttu ei kohaldu sellele lepingule tarbijakrediidi sätted. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissilepingut on võimalik täita. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud.
Kompromissis on kostja tasumisele kuuluva kogusummana märgitud 588 eurot ning maksegraafiku kohaselt kuulub 10. novembril 2026 tasumisele samuti 588 eurot. Kuigi kompromissi punktis 2.1 loetletud üksikute summade aritmeetiline kogusumma on 588,14 eurot, lähtub kohus kompromissi kinnitamisel poolte sõnaselgelt kokku lepitud lõppsummast 588 eurot. Kohus ei saa kompromissi kinnitamisel poolte kokkulepet muuta ega suurendada kostja kohustust üle kompromissis märgitud lõppsumma. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi 588 euro ulatuses.
5.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui 3 (4)
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
6.Hagilt hinnaga kuni 500 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 140 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel Tartu Maakohtule täiendava riigilõivu 75 eurot, kokku 140 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 70 eurot tagastamist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 37,50 eurot tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata 32,50 euro ulatuses.
7.Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, millised menetluskulud kostja hagejale hüvitab. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8.Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel välistanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.