Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kliendilepingu nr 018-051 alusel on UN Ehitus OÜ saanud Hüdrotehnika OÜ-lt kaupa. Kaup on enamasti viidud hageja poolt objektidele, misjärel on kliendile saadetud e-kirjaga arved, millele ei ole kliendi poolt vastuväiteid tulnud. Kui 2020 varakevadeni toimus koostöö probleemitult, sealt edasi hakkasid maksed venima ja üles ehk tasumata jäid arved vahemikus 17.1.2020 kuni 20.05.2020 (arved 000189-20LV2 kuni 002046-20LV2). Saadetud saldoväljavõtted jõudsid kliendini ja neile vastas kostja, et kus püüdis põhjendada viivitust ja selgitas, millal ja kellelt tal raha on oodata, et saaks hagejale maksed teha. Peale saldoväljavõtete saamist ei ole kostja kordagi oma võlga eitanud ega seda vaidlustanud, mida kinnitub kirjavahetus. Paraku laekus viimane makse veebruaris, peale mida olid ainult väikesed laekumised kauba saamiseks ettemaksuga. Suvest alates enam meeldetuletustele ei vastanud ja ühel hetkel muutus kostja telefoni teel kättesaamatuks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 19706,64 eurot. Menetluskulud, sh riigilõiv 750 eurot, palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 26.10.2020.a. Kostja on menetluses esitanud 16.11.2020, 21.12.2020, 03.02.2021 seisukohad. Kostja 01.12.2021.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kutse on saadet kostjale 15.09.2021, kätte toimetatud TsMS § 314.1 lg 2 alusel.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 750 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 750 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.