Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-5194
Tsiviilasi
E.L.i hagi A.A. vastu täiteasjas nr XXXXXXXXXXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahjuhüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3860 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. juuli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.L.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): E.L. (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Kostja seaduslik esindaja: M.L. (isikukood XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 29. juuli 2021. a otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis sundtäitmise 470 euro ulatuses lubamatuks tunnistamata ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXXXXXXXXXX lubamatuks 470 euro suuruses nõude osas ning jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamata 470 eurot ületavas nõude osas, jättis rahuldamata hageja nõude 360 euro saamiseks ning tühistas hagi tagamise abinõud.
4.Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada E.L.i hagi A.A. vastu osaliselt.
5.2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXXXXXXXXXX lubamatuks 470 euro suuruses nõude osas.
5.3.Jätta sundtäitmine lubamatuks tunnistamata 470 eurot ületavas nõude osas.
5.4.Jätta rahuldamata E.L.i nõue A.A. vastu 360 euro saamiseks.
5.5.Tühistada Tartu Maakohtu 7. aprilli 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr XXXXXXXXXXX ajavahemiku 1. novembrist 2018 kuni 31. märtsini 2020 eest tasumisele kuuluva elatise nõude täitmise osas.
5.6.Jätta menetluskuludest 87% E.L.i ja 13% A.A. kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.L. (hageja) esitas 6. aprillil 2020 A.A. (kostja, laps) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr XXXXXXXXXXX ja jätta täitekulud kostja kanda. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja 360 euro suuruse kahjuhüvitise (kohtueelse õigusabikulu). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 25. veebruari 2019. a otsusega tsiviilasjas 2-18-16449 tuvastatud, et hageja on kostja isa ja hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis 240 eurot kuus alates 1. novembrist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 30. aprillil 2019 esitas kostja seaduslik esindaja (lapse ema) kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes. Täitmisavalduse kohaselt oli elatise võlg 30. aprilli 2019 seisuga 1405 eurot. Kohtutäitur Oksana Kutšmei alustas 30. aprillil 2019 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr XXXXXXXXXXX. Hageja arvamuse kohaselt ei olnud hagejal täitmisavalduse esitamise ajal kostja ees elatise võlga ja ülalpidamiskohustus kostja ees oli täidetud sellega, et hageja ema E.H. oli teinud perioodilisi makseid nii kostja seaduslikule esindajale sularahas kui ka kostja pangakontole. Kostja kontole oli 30. aprilliks 2019 tasutud 1755 eurot ja see summa oli suurem kui väidetav
1405 euro suurune võlg täitmisavalduse järgi. Seega pöördus kostja seaduslik esindaja põhjendamatult kohtutäituri poole. Sellest, et E.H. on täitnud kostja ülalpidamise kohustust, sai hageja teada 2020. a veebruaris. Kostja seaduslik esindaja ei olnud nõus täitemenetluse lõpetamisega ning seetõttu pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole. Hageja tasus kohtueelse õigusabi eest 360 eurot ja see summa tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse nr 2-18-16499 kohaselt pidanuks hageja kostjale 2020. a märtsi lõpuks tasuma kokku 4045 eurot elatist. Kohtutäituri teate kohaselt on nõude jääk täiteasjas 3138 eurot 69 senti. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta tugineb elatise tasumise arvestusele, mis on kirjas hagiavalduse p-des 1.19 ja 1.20. Hageja täpsustas elatisevõla suurust seoses sellega, et Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3887 on alates
11.märtsist 2020 elatise suurus 155 eurot kuus. Hageja nõude täpsustuse kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale 2020. a märtsi lõpuks elatist kokku 3987 eurot 41 senti. Hageja kontode arestimise tulemusel on kostja ajavahemikus juuni 2019 kuni september 2019 saanud täitemenetluses kokku 350 eurot elatist. K.N. on pangaülekannetega tasunud kokku 492 eurot ja E.H. 3220 eurot. Lisaks on E.H. ostnud kostjale voodi, diivani ja televiisori ning andnud sularaha kokku vähemalt 1000 eurot. Seega tegelikult on kostja saanud kokku 5062 eurot elatist. Hageja esitas hagi tagamise taotluse ja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr XXXXXXXXXXX ning lõpetada (või alternatiivselt peatada) sõiduki Jeep Grand Cherokee enampakkumine.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustunud sellega, et hageja ema E.H. tasutud summasid või antud asju saab pidada kostjale elatise maksmiseks. Hageja ja tema ema vahel ei olnud kokkulepet, et ema tasub hageja eest elatist. Sellist kokkulepet ei saanudki olla, sest hageja ise kinnitas, et sai alles 2020. a veebruaris teada, et tema ema on kandnud kostja kontole raha. Ülalpidamiskohustus ei ole hageja emale üle läinud. Kuigi rahalise kohustuse võib võlgniku asemel täita ka kolmas isik, peab siiski olema kahtlusteta selge ja arusaadav, et tegemist on kohustuse täitmisega just hageja kui võlgniku eest. Vaidlusalustest ülekannetest ei nähtu, et tegu olnuks hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Hageja ema toetas aeg-ajalt kostja seaduslikku esindajat rahaliselt, aga ei maininud kordagi, et abistamine on käsitletav kostjale elatise andmisena hageja eest. Kostja seaduslik esindaja küsis hageja emalt raha auto remondiks ja korteri ostmiseks ja see ei olnud seotud kostja ülalpidamiskohustusega. Ajavahemikul november 2018 kuni aprill 2019 on hageja ema kandnud kostjale 1150 eurot, mitte 1755 nagu väidab hageja. Hageja ema on teinud kostja kontole 2018. a novembrist kuni 31. märtsini 2020 kokku kaheksa ülekannet. Üksnes viimase ehk 16. veebruari 2020. a ülekande selgitusse on märgitud A. elatisraha E.L., mistõttu on selge, et tegemist oli elatise tasumisega. Teistest ülekannetest ei saa järeldada, et tegu oli elatisega. Tegelikult on hageja tasunud kostjale elatist 31.03.2020. a seisuga kokku 1942 eurot. Seda, et hageja ema eesmärk ei olnud kostjale hageja asemel elatist maksta, tõendab ka asjaolu, et hageja ema tehtud ülekanded olid ebaregulaarsed ning ülekantud summade suurused olid erinevad. Elatist tasutakse kindlas suuruses perioodiliste maksetena. Kostja seaduslikule esindajale antud või ostetud asju (lapse voodi, diivan, televiisor) ei saa igal juhul käsitada elatise maksetena. Samuti ei saa elatise tasumiseks pidada neid makseid, mis E.H. tegi enne hageja ülalpidamiskohustuse tekkimist. Kostja seaduslikule esindajale raha andes ja asju ostes täitis E.H. lapse vanaemana kõlbelist kohustust võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg 2 p 2 mõttes.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 29. juuli 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude suuruseks 720 eurot ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 720 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 7. aprilli 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr XXXXXXXXXXX ajavahemiku 1. novembrist 2018 kuni 31. märtsini 2020 eest tasumisele kuuluva elatise nõude täitmise osas. Maakohus märkis, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 25. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas 2-18-16449, mis jõustus 27. aprillil 2019. Hageja tõi esile, et eelnimetatud otsuse ja hiljem elatise vähendamise kohta tsiviilasjas nr 2-20-3887 tehtud maakohtu 18. märtsi 2021. a otsuse kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale 2020. a märtsi lõpuks elatist kokku 3987 eurot 41 senti, kuid tegelikult on kostja selleks ajaks saanud kokku 5062 eurot elatist. Maakohus leidis, et praegusel juhul saab hageja tugineda ka neile vaidlusalustele maksetele, mis on tehtud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Nimelt on hageja kinnitanud, et ta ei teadnud varem, et tema ema E.H. on tema eest elatist tasunud. Kostja ei ole väitnud, et hageja saanuks juba elatise väljamõistmise üle peetud kohtuvaidluses tugineda sellele, et hageja ema on tema asemel andnud kostjale osalist ülalpidamist (tasunud elatist). Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue iseenesest lubatav ka ülalpidamiskohustuse tekkimisest alates 2018 november kuni aprill 2019. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ema (kostja vanaema) E.H. tehtud makseid, samuti kostja seaduslikule esindajale antud sularaha ja ostetud või antud asju saab pidada elatise tasumiseks hageja asemel. Nii E.H. kui ka kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et E.H. on teinud kostjale ajavahemikus 2018 november kuni 2020 märts kokku kaheksa ülekannet selgitustega „Emale ja 50 kingituse jaoks“, „Lasteaia raha. Emale“ ja viiel korral „Lasteaia raha“ ning
16.veebruaril 2020 on tehtud ülekanne 1100 eurot selgitusega „A. elatisraha E.L.“. Kohtutäituri vastusest nähtub, et täitemenetluses on arvesse võetud 16. veebruaril 2020 tehtud 1100 euro suurune ülekanne. Kohtuistungil tunnistaja E.H. ütlustega ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega saab lugeda tõendatuks hageja väite, et E.H. on kandnud kostja kontole raha, andnud kostja seaduslikule esindajale sularaha ning ostnud või andnud asju. Maakohus leidis, et seda aga ei saa lugeda kokkuleppe sõlmimiseks hageja ja kostja vahel, sest E.H. ei ole sundtäitmise aluseks oleva kohtulahendi järgi elatise maksmiseks kohustatud isik ega saa sõlmida kostjaga kokkuleppeid elatise maksmiseks kohtulahendist erineval viisil. Olukorda, kus vanaema annab oma lapselapsele või lapselapse emale raha või ostab asju, võib teatud asjaoludel pidada üldisele arusaamale vastava kõlbelise kohustuse täitmiseks VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Samas ei ole välistatud, et kui vanaema kannab lapselapse kontole raha või annab lapselapse emale sularaha, võib see teatud olukorras olla ka ülalpidamise andmine lapsele lapse isa kui elatise maksmiseks kohustatud isiku asemel. Elatise maksmise kohustus on rahaline kohustus, mida võlgnik ei pea täitma isiklikult. Eelnimetatud toiminguid saab käsitada tahteavalduste sarnaste toimingutena ja neid tuleb tõlgendada vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-le 1. Seega tuleb kindlaks teha, milline oli E.H. tegelik tahe, kui ta kostja kontole raha kandis, kostja seaduslikule esindajale sularaha andis ning asju ostis ja andis. Juhul, kui E.H. eesmärk oli täita hageja asemel kostja ülalpidamise kohustust, tuleb tuvastada, kas kostja seaduslik esindaja seda teadis. Kui seaduslik esindaja seda ei teadnud, tuleb E.H. toiminguid tõlgendada nii, kuidas soorituse saajaga sarnane mõistlik isik sooritust samadel asjaoludel mõistma pidi. Maakohus leidis, et vaidluse all olevate ülekannete
selgitustest (lasteaia raha, emale, kingituse jaoks) ei nähtu, et E.H. oleks soovinud tasuda hageja asemel kostjale elatist. Kuna 16. veebruari 2020. a ülekande selgituses on selgelt märgitud, et tegu on elatise maksega, siis saab maakohtu arvates järeldada, et ülejäänud maksete puhul ei soovinud E.H. tasuda hageja asemel elatist. Ka E.H. ütlustest (tl 96 pöördel) nähtub, et tema soov oli toetada oma lapselast ja tema ema. E.H. on kostja esindaja küsimusele, miks ta raha andis, vastanud: „sõna elatis ei tulnud mulle pähegi“. Samuti on tunnistaja selgitanud: „kui M. otsustas sünnitada, siis ütlesin, et toetame sind“ (tl 96 pöördel). Samamoodi on E.H. vande all kinnitanud, et raha andmisel ja asjade ostmisel soovis ta lapselast ja tema ema aidata (tl 96-97) ja et raha andes ei väljendanud ta seda, et maksab isa eest elatist (tl 96). Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtu arvates tõendatud hageja väide, et E.H. oleks kostja kontole vaidlusaluseid ülekandeid tehes või kostja seaduslikule esindajale raha andes või asju ostes (andes) soovinud täita hageja asemel kostja ülalpidamise kohustust (maksta elatist).Tõendatud ei ole ka see, et kostja seaduslik esindaja oleks E.H. käitumist mõistnud kui elatise maksmist. Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletustes märkinud, et E.H. toetas last vanaemana (tl 98) ja et vanaema ei ole kunagi öelnud, et ta maksis elatist (tl 98, pöördel). Seega isegi kui E.H. oleks soovinud vaidlusaluste maksete jm sooritustega hageja kohustust täita, ei saanud ega pidanudki kostja seaduslik esindaja mõistma seda elatise maksmisena. Maakohtu arvates ei oleks ka kostja seadusliku esindajaga sarnane mõistlik isik saanud neid makseid või asjade ostmist ja andmist pidada neil asjaoludel elatise maksmiseks hageja asemel. Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et E.H. eesmärk ei olnud hageja asemel kostjale elatist maksta, vaid ta soovis oma lapselast ja tema ema aidata, mistõttu on tegemist kõlbelise kohustuse täitmisega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et E.H. oleks hageja asemel täitnud kostjale elatise tasumise kohustuse VÕS § 78 lg 1 mõttes, siis tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue jätta rahuldamata. Hageja esitas ka kahju hüvitamise nõude ja palus mõista kostjalt välja 360 euro suuruse kohtueelse õigusabi kulu, kuna kostja on põhjendamatult esitanud täitmisavalduse olukorras, kus hagejal tegelikult kostja ees võlga ei ole. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja rikkus täitemenetlust alustades seadusest tulenevat kohustust. Elatise nõudmist täitemenetluses saaks käsitada õiguste kuritarvitamisena ning heas usus käitumise põhimõtte rikkumisena vaid erandjuhul ja praegu ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on oma õigusi kuritarvitanud. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas maakohus hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis et kostja taotletavad menetluskulud (lepingulise esindaja kulu 720 eurot) on põhjendatud ja vajalikud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ning kohaldanud õigusnorme ebaõigesti. Hageja ei nõustu, et E.H. rahaülekannete (2955 eurot), kostja seaduslikule esindajale sularaha (alates lapse sünnist u 2000 eurot) andmise ning asjade ostmise või andmise näol on tegemist kõlbelise kohustuse täitmisega. Tunnistaja E.H. ütlustest tuleb üheselt välja lapsele ülalpidamise andmine ja selle soov ning ka teadmatus kasutada korrektset terminit, mille tõttu ei ole ülekandele märgitud sõna „elatis“.
E.H. oskas märkida ülekande selgituseks „elatis“ alles pärast seda, kui talle sai teatavaks, et kostja seaduslik esindaja ei ole teisi kostja kontole tehtud ülekandeid arvestanud ning asus neid nõudma topelt. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest tuleneb üheselt, et ta mõistis, et raha on mõeldud lapse kasvatamiseks ja lapsele vajalike asjade soetamiseks. Enne vaidluse tekkimist perioodiliselt tehtud ülekanded viitavad, et tegemist on lapse ülalpidamiseks mõeldud rahaga. Juhul kui asuda seisukohale, et tegemist on kõlbelise kohustuse täitmisega, tekib olukord, kus kostjal on teoreetiliselt võimalik nõuda elatist ka E.H.lt kui ülalpidamiskohustuslikult isikult perekonnaseaduse (PKS) § 96 mõttes. Selline lahendus viiks aga kostja rikastumiseni. Juhul kui asuda seisukohale, et E.H.lt saadud summa ei ole elatis, tekib E.H.l õigus nõuda lapse emalt ilma õigusliku aluseta tasutud summad tagasi. Antud juhul on E.H. ütlustega tõendatud, et raha oli mõeldud lapsele vajaliku soetamiseks ning lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise toetamiseks. Maakohus ei ole sisustanud kõlbelise kohustuse mõistet lähtuvalt antud asjast. Praegusel juhul oli E.H.le teada, et hagejal ei olnud võimalik kostjat majanduslikult toetada. E.H. majanduslik panus on olnud märkimisväärne ja seda ei saa lugeda kõlbelise kohustuse täitmiseks ega muuks hea tava avalduseks. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas pidi mõistlik inimene mõistma regulaarseid ja järjepidevaid ülekandeid lapse kontole selgitusega „lasteaia raha“ ja saadud sularaha üle 2000 euro, kui see ei olnud kohtu hinnangul mõeldud lapse ülalpidamiseks. Antud juhul on ülalpidamise kohustuse täitnud lapse vanaema (VÕS § 78, PKS § 96 lg 1) ning ülalpidamiskohustus tuleb lugeda täidetuks vanaemana antud ülalpidamise ulatuses. Hea usu põhimõtte vastane ning eluliselt ebaõige on olukord, kus kostja võtab vastu vanaema antud ülalpidamise ja asub seda hagejalt teistkordselt nõudma. Hagejale ei olnud maakohtu menetluses kostja menetluskulude nimekirja esitatud ja e-toimikus nähtavaks tehtud. Kuna hagejal ei olnud võimalik kostja menetluskuludega tutvuda, ei oleks maakohus tohtinud neid menetluskulusid ka arvestada. Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja apellatsioonkaebuse täiendamiseks menetluskulude osas. Hageja ei nõustu menetluskulude jaotusega ja palub kontrollida menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning vähendada menetluskulude suurust.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kohtuistungil vande all antud tunnistajate ütlusi, vaidlusaluste ülekannete selgitusi ja lähtunud asja lahendamisel õigetest õigusnormidest ning jõudnud õigetele järeldusteni. Kostja jääb varem esitatud seisukohtade juurde, et vanaemal ei olnud soovi täita hageja eest ülalpidamiskohustust. Tunnistaja E.H. ütlustest nähtub, et hagejal ja vanaemal ei olnud kokkulepet, et E.H. annab hageja eest kostjale ülalpidamist. E.H. ütlustest ei tulene E.H. teadmatust kasutada ülekannete tegemisel korrektset terminit „elatis“. Ütlustest nähtub soov toetada oma lapselast ja tema ema. E.H. tehtud kanded olid ebaregulaarsed ning erinesid summade poolest. Hageja ema kandis kostja kontole raha siis, kui kostja ema pöördus abi saamiseks hageja ema poole. Tõendamata on hageja väide, et kostja on hageja emalt saanud sularahas 2000 eurot. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 07.11.2018 ja 27.01.2019 tehtud ülekanded on tehtud kostja seaduslikule esindajale korteri ostu toetamiseks. Neid ülekandeid ei saa käsitleda hagejale tasutud elatisena. Kostja seaduslikule
esindajale ei olnud äratuntav, et vanaema antud raha ja asjad on elatis, mida ta maksa hageja asemel. E.H. ütlustest nähtuvalt ei saa diivanit ja televiisorit käsitleda kostjale elatise maksmisena. Kostja on seisukohal, et kõik kostja seadusliku esindaja lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja mõistlikud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks sundtäitetavast nõudest 470 euro suuruses osas ning jaotas ning määras kindlaks menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning muudab menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuginedes sellele, et tema täitedokumendist tulenev kohustus on täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses saab lugeda, et hageja ema tehtud sooritused on tehtud hageja täitedokumendist tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmiseks.
8.Hageja on hagis tuginenud erinevatel aegadel tehtud sooritustele, mille tegi tema ema. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei saa anda alust sooritused, mis on tehtud enne 1. novembrit 2018. Tartu Maakohtu 25. veebruari 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-16449 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis alates
1.novembrist 2018. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja vanemal n ülalpidamiskohustus alates lapse sünnist. Seega isegi juhul, kui hageja ema enne 1. novembrit 2018 tehtud sooritusi saaks pidada hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks, on need tehtud ajavahemiku eest, mille osas ei ole täitemenetluses hageja vastu nõuet esitatud.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja saab tugineda enda ema tehtud pangaülekannetele, mis on tehtud alates 1. novembrist 2018 kuni Tartu Maakohtu 25. veebruari 2019. a otsuse tsiviilasjas nr 2-18-16449 jõustumiseni. TMS § 221 lg 2 kohaselt ei ole üldjuhul küll sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks asjaolud, mis on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hageja neist asjaoludest kohtumenetluse ajal ei teadnud, saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes neile siiski tugineda. Hageja on väitnud, et sai enda ema tehtud pangaülekannetest teada alles 2020. a veebruaris. Kostja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud, vaid on sellele ka ise hagivastuses tuginenud (tl 40).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ema kostjale tehtud pangaülekandeid selgitusega „lasteaia raha“ ei saa lugeda hageja täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja täitedokumendist tulenevaks kohustuseks on maksta kostjale elatist, st pidada kostjat rahaliselt ülal. Ülalpidamine hõlmab PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku eluvajaduste katmist. Lasteaiaealise lapse eluvajaduste hulka kuulub ka lasteaias käimine ja sellega seotud kulude katmine, mille katteks pangaülekannete selgituste järgi hageja ema raha kandis. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kostja ja hageja ema sõnumivahetus (tl 43) seda, et hageja ema kandis raha üle muul eesmärgil kui lasteaiakulude katmine. Sõnumivahetuses on kostja ema küsinud hageja emalt raha, mainides erinevaid kulutusi, sh lasteaiakulu. Olukorras, kus hageja ema on ülekande selgituseks märkinud „lasteaia raha“ saab järeldada, et just selle katmiseks ülekanne tehtigi. Seega saab lugeda, et hageja ema selle selgitusega tehtud ülekanded on mõeldud lapse ülalpidamiskulude katteks. PKS § 96 ja
§ 105 lg 2 kohaselt on ülalpidamiseks kohustatud eelkõige lapse vanemad, kuid nende järel ka vanavanemad. PKS § 106 kohaselt on vanavanematel ülalpidamiskohustus, kui vanem on sellest vabastatud (lg 1) või talt ei ole (ülemääraste raskusteta) võimalik ülalpidamist saada (lg 2). Hageja ema tunnistajana antud ütluste kohaselt andis ta raha, kuna soovis kostjat toetada ning hagejal ei olnud võimalik seda teha. See võib viidata nii hageja ema soovile täita enda ülalpidamiskohustust (asenduskohustusena) kui ka soovile täita hageja ülalpidamiskohustust. Samas tuleb arvestada sellega, et vanema ja vanavanema ülalpidamiskohustus ei ole kumulatiivne, st sõltumata sellest, kas hageja ema soovis täita enda või hageja kohustust kostjat ülal pidada on ülalpidamise andmisega hageja täitedokumendist tulenev kohustus täidetud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on hageja ema teinud kostjale pärast
1.novembrit 2018 kokku kuus ülekannet, mille selgituseks on märgitud „lasteaia raha“: • • • • • •
27.jaanuari 2019 ülekandest oli hageja ema ja H.L. tunnistajana antud ütluste kohaselt 500 eurot mõeldud H.L.le kostja ema korteri sissemaksu hüvitamiseks. Seega saab kostja ülalpidamiseks lugeda sellest 50 eurot. Kokku on seega hageja ema ülekannetega täidetud hageja täitedokumendist tulenev kohustus kostjat ülal pidada 470 euro ulatuses, mille osas tuleb hagi osaliselt rahuldada ja sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust ülejäänud osas tühistada. Hageja on küll väitnud, et tema ema on kostjat ülal pidanud ka sularaha ja vallasasjade andmisega, kuid esitatud tõenditest ei nähtu, et see oleks toimunud pärast 1. novembrit 2018, st et seda saaks lugeda täitedokumendist tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja ema tunnistajana antud ütlustest nähtub, et ta on andnud sularaha ja vallasasju alates kostja sünnist, st ajast enne 1. novembrit 2018. Kas ja millises ulatuses see pärast 1. novembrit 2018 toimus tunnistajate ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu. Samuti välistab neile asjaoludele tuginemise ka TMS § 221 lg 2, kuivõrd hageja on hagi p-s 1.10 kinnitanud, et hagejale oli teada asjaolu, et tema ema oli andnud kostjale sularaha ja vallasasju. Seega oleks hageja pidanud neile asjaoludele tuginema juba tsiviilasja nr 2-18-16449 menetluses.
12.Ringkonnakohus leiab, et hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa pidada ka hageja ema 7. novembri 2018 550 euro suurust ülekannet selgitusega „emale ja 50 kingituse jaoks“ ning 27. jaanuari 2019 ülekandest 500 euro suurust osa. Hageja ema ja H.L. tunnistajana antud ütluste kohaselt oli ülekantud raha mõeldud mitte kostja ülalpidamiseks, vaid H.L.le. Samuti ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks pidada kingituse tegemist.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et kostja on talle kahju tekitanud esitades õigustamatult avalduse täitemenetluse algatamiseks. Kuigi ringkonnakohus tunnistab sundtäitmise osaliselt lubamatuks, ei anna see alust pidada kostja esitatud täitmisavaldust alusetuks. Vaatamata asjaolule, et hageja ema oli osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud, oli täitmisavalduse esitamise ajal suurem osa hageja täitedokumendist tulenevast kohustusest täitmata. Seega oli kostjal alus esitada täitedokument täitemenetluses täitmiseks.
14.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati ligikaudu 13% ulatuses, mistõttu jääb 87% menetluskuludest hageja ja 13% kostja kanda. Kuivõrd maakohus otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, määrab menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Selles menetluses saab maakohus võtta seisukoha ka hageja apellatsioonimenetluses esitatud vastuväidetele kostja menetluskulude suurusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.