E. L. ) hagi R. L. ) vastu täiteasja nr 084/2019/2155 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kahjuhüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E. L. xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Birje Kalmus, e-post [email protected] Kostja R. L. xxxxxxxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja M. L. xxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja Marit Seesmaa, e-post [email protected]
Kohtuistungi aeg
30. juuni 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. L. R. L. rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 7. aprilli 2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega maakohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 084/2019/2155 ajavahemiku 1. novembrist 2018 kuni 31. märtsini 2020 eest tasumisele kuuluva elatise nõude täitmise osas.
3.Jätta menetluskulud E. L. .
4.Määrata R. L. suuruseks 720 eurot (koos käibemaksuga). Mõista E. L. . L. välja 720 euro suurune menetluskulu (koos käibemaksuga).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Menetluskulu hüvitis tuleb tasuda
R. L.
esindaja M. L. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Edasikaebamise kord
2-20-5194 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E. L. ) esitas 6. aprillil 2020 R. L. , laps) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 084/2019/2155 ja jätta täitekulud kostja kanda. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja 360 euro suuruse kahjuhüvitise (kohtueelse õigusabikulu). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 25. veebruari 2019. a otsusega tsiviilasjas 2-1816449 tuvastatud, et hageja on kostja isa ja hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis 240 eurot kuus alates 1. novembrist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
30.aprillil 2019 esitas kostja seaduslik esindaja (lapse ema) kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes. Täitmisavalduse kohaselt oli elatise võlg 30. aprilli 2019. a seisuga 1405 eurot. Kohtutäitur Oksana Kutšmei alustas 30. aprillil 2019 sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 084/2019/2155. Hageja on seisukohal, et tegelikult ei olnud hagejal täitmisavalduse esitamise ajal kostja ees elatise võlga ja ülalpidamiskohustus kostja ees oli täidetud sellega, et hageja ema Elvi Haidla oli teinud perioodilisi makseid nii kostja seaduslikule esindajale sularahas kui ka kostja pangakontole. Kostja kontole oli 30. aprilliks 2019 tasutud 1755 eurot ja see summa oli suurem kui väidetav 1405 euro suurune võlg täitmisavalduse järgi. Seega pöördus kostja seaduslik esindaja põhjendamatult kohtutäituri poole. Sellest, et E. H on täitnud kostja ülalpidamise kohustust, sai hageja teada 2020. a veebruaris. Hageja on pöördunud korduvalt kohtutäituri vahendusel kostja seadusliku esindaja poole, et täitemenetlus lõpetada, kuid kostja seaduslik esindaja ei ole sellega nõus. Selleks, et täitemenetlus lõpetada, pidi hageja pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole. Hageja tasus kohtueelse õigusabi eest 360 eurot ja see summa tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse kohaselt pidanuks hageja kostjale 2020. a märtsi lõpuks tasuma kokku 4045 eurot elatist. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta tugineb elatise tasumise arvestusele, mis on kirjas hagiavalduse p-des 1.19 ja 1.20. Hageja täpsustas elatisevõla suurust seoses sellega, et Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021. a otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx elatise suurust vähendatud ja alates 11. märtsist 2020 on elatise suurus 155 eurot kuus. Hageja nõude täpsustuse kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale 2020. a märtsi lõpuks elatist kokku 3987 eurot 41 senti. Tegelikult on kostja saanud kokku 5062 eurot elatist.
2-20-5194
Hageja kontode arestimise tulemusel on kostja ajavahemikus juuni 2019 kuni september 2019 saanud täitemenetluses kokku 350 eurot elatist. K. N. pangaülekannetega tasunud kokku 492 eurot ja E. H 3220 eurot. Lisaks on E. H ostnud kostjale voodi, diivani ja televiisori ning andnud sularaha kokku vähemalt 1000 eurot. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse ja palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 084/2019/2155 ning lõpetada (või alternatiivselt peatada) sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. aprilli 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 084/2019/2155 kuni tsiviilasjas nr 2-20-5194 tehtava kohtulahendi jõustumiseni selles osas, milles täidetakse elatise nõuet ajavahemiku 1. november 2018 kuni 31. märts 2020 eest.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaielnud vastu hagiavalduse p-des 1.19 ja 1.20 toodud arvestusele ega ka kohtuistungil hageja esitatud täpsustatud elatisevõla suurusele. Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et K. N on tasunud hageja eest kostjale elatist. Küll aga ei nõustunud kostja sellega, et hageja ema E. H tasutud summasid või antud asju saab pidada kostjale elatise maksmiseks. Hageja ja tema ema vahel ei olnud kokkulepet, et ema tasub hageja eest elatist. Sellist kokkulepet ei saanudki olla, sest hageja ise kinnitab, et sai alles 2020. a veebruaris teada, et tema ema on kandnud kostja kontole raha. Ülalpidamiskohustus ei ole hageja emale üle läinud. Kuigi rahalise kohustuse võib võlgniku asemel täita ka kolmas isik, peab siiski olema kahtlusteta selge ja arusaadav, et tegemist on kohustuse täitmisega just hageja kui võlgniku eest. Vaidlusalustest ülekannetest ei nähtu, et tegu olnuks hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kostja seaduslik esindaja küsis hageja emalt raha auto remondiks ja korteri ostmiseks ja see ei olnud seotud kostja ülalpidamiskohustusega. Hageja ema toetas aeg-ajalt kostja seaduslikku esindajat rahaliselt, kuid saadud raha ei olnud elatis. Hageja ema on teinud kostja kontole 2018. a novembrist kuni 31. märtsini 2020 kokku kaheksa ülekannet. Üksnes viimase ehk 16. veebruari 2020. a ülekande selgitusse on märgitud R elatisraha E. L. , mistõttu on selge, et tegemist oli elatise tasumisega. Teistest ülekannetest ei saa järeldada, et tegu oli elatisega. Seda, et hageja ema eesmärk ei olnud kostjale hageja asemel elatist maksta, tõendab ka asjaolu, et hageja ema tehtud ülekanded olid ebaregulaarsed ning ülekantud summade suurused olid erinevad. Elatist tasutakse kindlas suuruses perioodiliste maksetena. Kostja seaduslikule esindajale antud või ostetud asju (lapse voodi, diivan, televiisor) ei saa igal juhul käsitada elatise maksetena. Samuti ei saa elatise tasumiseks pidada neid makseid, mis E. H tegi enne hageja ülalpidamiskohustuse tekkimist ehk 2018. a septembris ja oktoobris. Kostja seaduslikule esindajale raha andes ja asju ostes täitis E. H lapse vanaemana kõlbelist kohustust VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud tõendeid ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele
2-20-5194 vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
7.Hageja on esitanud kaks nõuet. Esiteks palub ta tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 084/2019/2155. Teiseks on hageja esitanud 360 euro suuruse kohtueelse õigusabikulu kui hagejale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamise nõude.
8.Esmalt käsitleb kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Selle nõude õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt xxxxxxx-x-x-xxx-xx, p 25). Kohus märgib, et kuna elatise maksmise kohustus on tulevikku suunatud kohustus, siis saab käesoleva tsiviilasja raames ja pooltevahelist vaidlust arvestades hinnata üksnes seda, kas sundtäitmine võib täielikult või osaliselt olla lubamatu selle perioodi elatise maksmise kohustuse osas, mis eelnes käesolevas asjas hagi esitamisele, ehk ajavahemiku november 2018 kuni märts 2020 osas.
9.Praegusel juhul on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks Tartu Maakohtu 25. veebruari 2019. a jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-18-16449. Hageja toob esile, et eelnimetatud kohtuotsuse ja hiljem elatise vähendamise kohta tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx Tartu Maakohtu 18. märtsi 2021. a otsuse kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale 2020. a märtsi lõpuks elatist kokku 3987 eurot 41 senti, kuid tegelikult on kostja selleks ajaks saanud kokku 5062 eurot elatist.
10.Kohus märgib, et kohtulahendil põhineva nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele seab piirid TMS § 221 lg 2. Viidatud säte näeb ette, et sundtäitmisele esitatav vastuväide on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel see vastuväide põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on siiski selgitanud, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKo x-xx-xxxxxx 13).
11.Kostja ei ole väitnud, et hageja saanuks juba elatise väljamõistmise üle peetud kohtuvaidluses tugineda sellele, et tema ema on tema asemel andnud kostjale osalist ülalpidamist (tasunud elatist). Täitedokumendiks olev maakohtu otsus jõustus 27. aprillil 2019. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul saab hageja siiski tugineda ka neile vaidlusalustele maksetele, mis on tehtud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Nimelt on hageja kinnitanud, et ta ei teadnud varem, et E. H on tema eest elatist tasunud. Seega on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue iseenesest lubatav ka ajavahemiku 2018. november kuni aprill 2019 suhtes. Siiski ei saa hageja kohtu arvates tugineda neile maksetele, mis on tehtud enne hageja ülalpidamiskohustuse tekkimist ehk enne 2018. a novembrit.
2-20-5194
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on jõustunud kohtulahendist tulenev kohustus maksta kostjale elatist. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et K. N tehtud ülekanded ning E. H 16. veebruari 2020. a 1100 euro suurune ülekanne olid hageja asemel kostjale makstud elatis. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ülejäänud E. H tehtud makseid, samuti kostja seaduslikule esindajale antud sularaha ja ostetud või antud asju saab pidada elatise tasumiseks hageja asemel.
13.Nii E. H. ka kostja pangakonto väljavõtetega (tl 21 ja 44-45) on tõendatud, et E. H on teinud kostjale ajavahemikus 2018. a november kuni 2020. a märts järgmised ülekanded järgmiste selgitustega:
7.11.2018 – 550 eurot, selgitusega „Emale ja 50 kingituse jaoks“ 25.12.2018 – 55 eurot, selgitusega „Lasteaia raha“ 27.01.2019 – 550 eurot, selgitusega „Lasteaia raha. Emale.“ 5.08.2019 – 100 eurot, selgitusega „Lasteaia raha“ 06.09.2019 – 100 eurot, selgitusega „Lasteaia raha“ 24.09.2019 – 65 eurot, selgitusega „Lasteaia raha“ 8.12.2019 – 100 eurot, selgitusega „Lasteaia raha“ 16.02.2020 – 1100 eurot, selgitusega „Robini elatisraha E. L. “ Hageja esitatud kohtutäituri vastusest (tl 20) nähtub, et täitemenetluses on arvesse võetud 16. veebruaril 2020 E. H tehtud 1100 euro suurust ülekannet, mille selgitusse on märgitud „R elatisraha E. L. “.
14.Tunnistaja E. H. on tõendatud, et E. H. lisaks raha ülekannetele andnud kostja seaduslikule esindajale ka regulaarselt sularaha ja et alates lapse sünnist on see summa olnud umbes 2000 eurot (tl 96). Samuti on E. H. tõendatud, et raha andis ta siis, kui laps ja ema tal külas käisid (tl 96). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustest nähtub, et ta on E. H. sularaha tähtpäevadeks; täpsemat summat ei osanud kostja seaduslik esindaja siiski öelda (tl 98). Nii tunnistaja E. H. kui ka kostja seadusliku esindaja vande all antud seletustega on tõendatud ka see, et E. H. ostnud kostjale voodi ja andnud kostja seaduslikule esindajale diivani ning televiisori (tl 96 ja 98). Seega saab lugeda tõendatuks hageja väite, et E. H. kandnud kostja kontole raha, andnud kostja seaduslikule esindajale sularaha ja ning ostnud või andnud asju.
15.Hageja on seisukohal, et raha ülekanded kostja kontole ning sularaha andmine ja asjade ostmine (andmine) kostjale või tema emale on käsitatav kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena hageja eest. Kostja leiab, et tegu on vanavanema kõlbelise kohustuse täitmisega. Kostja peamised vastuväited sellele, et E. H. täitnud hageja asemel kostja ülalpidamise kohutust, on järgmised: • Hagejal ja E. H. olnud kokkulepet, et E. H. hageja eest kostjale ülalpidamist ja E. H. pangaülekandeid, samuti raha ja asjade andmist ei saa elatise maksmiseks pidada ka seetõttu, et ülekanded ei olnud regulaarsed ega kindlates summades. • Ülalpidamiskohustus ei ole E. H. läinud. • Kostja seaduslik esindaja sai E. H. konkreetsel otstarbel (korteri ostmine, remont jmt), mitte kostja ülalpidamiseks. • Kostja seaduslikule esindajale ei olnud äratuntav, et vanaema antud raha ja asjad on elatis, mida vanaema maksab isa asemel.
2-20-5194
16.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Eeltoodust järeldub, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole iseenesest välistatud poolte kokkuleppel ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil või teistsuguse sagedusega kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega.
17.Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe, et isa annab lapsele ülalpidamist kuidagi teisiti kui kohtulahendis ette nähtud igakuise elatise maksmisega. Seda, et vanaema E. H. kandnud kostja kontole raha, andnud kostja seaduslikule esindajale sularaha ja ostnud või andnud asju, ei saa kohtu arvates lugeda kokkuleppe sõlmimiseks hageja ja kostja vahel, sest E. H. ole sundtäitmise aluseks oleva kohtulahendi järgi elatise maksmiseks kohustatud isik ega saa sõlmida kostjaga kokkuleppeid elatise maksmiseks kohtulahendist erineval viisil.
18.Kohus nõustub kostjaga, et kostja ülalpidamise kohustus ei ole E. H. vanaemale üle läinud. Tegemist ei ole asenduskohustuse täitmisega PKS § 106 mõttes. Nimelt ei ole selle normi kohaldamise eeldused täidetud. Viidatud säte reguleerib seda, millisel juhul on lapsel õigus nõuda vanavanemalt elatise tasumist ja vanavanemal kohustus elatist maksta. Praegusel juhul on aga küsimus selles, kas, ja kui jah, siis millistelt tingimustel võib vanavanem täita elatise maksmise kohustuse vanema eest.
19.Kostja on menetluses mh tuginenud sellele, et raha kostjale ülekandmisel ja talle või tema emale asjade ostmisel või andmisel täitis vanaema E. H. kõlbelist kohustust oma lapselapse eest ja seda ei saa pidada elatise maksmiseks hageja eest. Mittetäielikku kohustust reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 4, mille lg 2 p 2 kohaselt on mittetäielik kohustus mh kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Kohus nõustub, et olukorda, kus vanaema annab oma lapselapsele või lapselapse emale raha või ostab asju, võib teatud asjaoludel pidada üldisele arusaamale vastava kõlbelise kohustuse täitmiseks. Samas ei ole välistatud ka hageja õiguslik käsitlus ja kui vanaema kannab lapselapse kontole raha või annab lapselapse emale sularaha, võib see teatud olukorras olla ka ülalpidamise andmine lapsele lapse isa kui elatise maksmiseks kohustatud isiku asemel.
20.Kohus märgib, et lapse ülalpidamiseks igakuise elatise tasumisele ja muul viisil ülalpidamiskohustuse täitmisele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kaudu sama seaduse § 78, mille lg 1 näeb ette, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Elatise maksmise kohustus on rahaline kohustus, mida võlgnik ei pea täitma isiklikult.
21.Kohus leiab, et kuigi raha ülekanded ja raha või asjade andmine ei ole otseselt tehingu tegemisele suunatud tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes, saab nende toimingute eesmärgi väljaselgitamisel juhinduda tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tahteavalduste tõlgendamise reeglitest. Eelnimetatud toiminguid saab käsitada tahteavalduste sarnaste toimingutena ja neid tuleb tõlgendada vastavalt TsÜS § 75 lg-le 1. TsÜS § 75 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse
2-20-5194 tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb asja lahendamiseks esmalt kindlaks teha, milline oli E. H. , kui ta kostja kontole raha kandis ning kostja seaduslikule esindajale sularaha andis või asju ostis ja andis. Siiski ei saa seejuures arvestada üksnes E. H. kohustuse väidetavalt täitnud kolmanda isiku sisemist tahet. See, kas kolmanda isiku sooritust saab lugeda võlgniku kohustuse täitmiseks, oleneb ka sellest, kuidas soorituse saaja sellest pidi sellest aru saama ja kelle soorituseks saaja seda objektiivset mõistlikkust arvestades pidada võis. Küsimus on mh selles, millistel tingimustel saab lugeda, et kolmas isik, tehes mingi soorituse võlausaldajale, täidab võlgniku eest tema kohustuse võlausaldaja ees. Seetõttu tuleb juhul, kui E. H. oli täita hageja asemel kostja ülalpidamise kohustust, lisaks tuvastada, kas kostja seaduslik esindaja teadis seda. Kui kostja seaduslik esindaja seda ei teadnud, siis tuleb E. H. tõlgendada lähtuvalt sellest, kuidas soorituse saajaga (kostja seadusliku esindajaga) sarnane mõistlik isik sooritust (raha ning asjade saamist) samadel asjaoludel mõistma pidi.
23.Kohus on seisukohal, et E. H. väljaselgitamiseks tuleb kogumis hinnata nii vaidlusaluste ülekannete selgitusi kui ka E. H. . Vaidluse all olevate ülekannete selgitustest (lasteaia raha, emale, kingituse jaoks) ei nähtu, et E. H. soovinud tasuda hageja asemel kostjale elatist. Kuna 16. veebruari 2020. a ülekande selgituses on selgelt märgitud, et tegu on elatise maksega, siis saab kohtu arvates järeldada, et ülejäänud maksete puhul ei soovinud E. H. hageja asemel elatist. Ka E. H. (tl 96 pöördel) nähtub, et tema soov oli toetada oma lapselast ja tema ema. E. H. kostja esindaja küsimusele, miks ta raha andis, vastanud ...sõna elatis ei tulnud mulle pähegi. Samuti on tunnistaja selgitanud, et ...kui M otsustas sünnitada, siis ütlesin, et toetame sind (tl 96 pöördel). Samamoodi on E. H. all kinnitanud, et raha andmisel ja asjade ostmisel soovis ta lapselast ja tema ema aidata (tl 96-97) ja et raha andes ei väljendanud ta seda, et maksab isa eest elatist (tl 96).
24.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates tõendatud hageja väide, et E. H. kostja kontole vaidlusaluseid ülekandeid tehes või kostja seaduslikule esindajale raha andes või asju ostes (andes) soovinud täita hageja asemel kostja ülalpidamise kohustust (maksta elatist).
25.Tõendatud ei ole ka see, et kostja seaduslik esindaja oleks E. H. mõistnud kui elatise maksmist. Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletustes märkinud, et E. H. last vanaemana (tl 98) ja et [vanaema] ei ole kunagi öelnud, et ta maksis elatist (tl 98, pöördel). Seega isegi kui E. H. soovinud vaidlusaluste maksete jm sooritustega hageja kohustust täita, ei saanud ega pidanudki kostja seaduslik esindaja mõistma seda elatise maksmisena. Kohtu arvates ei oleks ka kostja seadusliku esindajaga sarnane mõistlik isik saanud neid makseid või asjade ostmist ja andmist pidada neil asjaoludel elatise maksmiseks hageja asemel.
26.Kokkuvõttes on kohtu arvates tõendatud, et E. H. ei olnud hageja asemel kostjale elatist maksta, vaid ta soovis oma lapselast ja tema ema aidata, mistõttu on tegemist kõlbelise kohustuse täitmisega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Hageja ei ole tõendanud, et tegu oleks olnud kostja ülalpidamiskohustuse täitmisega hageja asemel. Kohus märgib, et üksnes asjaolust, et lapse vanaema andis lapse emale raha lapsele asjade ostmiseks või et vanaema ostis või andis lapse emale või lapsele asju, ei saa järeldada, et tegu oleks elatise maksmisega lapse isa asemel.
2-20-5194 Tänapäeva ühiskonnas väljakujunenud normaalses peresuhtluses on tavapärane ja vastab seega kõlbelise kohustuse täitmise tunnustele see, kui vanavanemad annavad oma lapselapsele või lapselapse vanemale raha ning ostavad või annavad asju.
27.Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et E. H. hageja asemel täitnud kostjale elatise tasumise kohustuse VÕS § 78 lg 1 mõttes, siis tuleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue jätta rahuldamata.
28.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 tehtud määruse p-s 13 selgitanud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik asjaolu. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud.
29.Hageja on lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudele esitanud ka kahju hüvitamise nõude ja palub mõista kostjalt välja 360 euro suuruse kohtueelse õigusabi kulu.
30.Sellise nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude rahuldamise eeldusena peab kostja olema tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, kusjuures VÕS § 1045 lg 1 näeb ette loetelu olukordadest, mil kahju tekitamine on õigusvastane. Hageja on tuginenud sellele, et kostja on põhjendamatult esitanud täitmisavalduse olukorras, kus hagejal tegelikult kostja ees võlga ei ole. Hageja arvates on kostja sellega rikkunud seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes.
31.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja rikkus täitemenetlust alustades seadusest tulenevat kohustust. Praegusel juhul saaks seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tegemist olla eelkõige juhul, kui kostja oleks täitemenetlust alustades oma õigusi kuritarvitanud. Elatise nõudmist täitemenetluses saaks käsitada õiguste kuritarvitamisena ning heas usus käitumise põhimõtte rikkumisena vaid erandjuhul ja praegu ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on oma õigusi kuritarvitanud.
32.Kohus tagas 7. aprilli 2020. a määrusega hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 084/2019/2155 ajavahemiku 1. november 2018 kuni 31. märts 2020 eest võlgnetava elatise sissenõudmise osas.
33.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel kohtutäituri poole.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2-20-5194
36.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 720 eurot (koos käibemaksuga).
37.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Kostjat on menetluses esindanud advokaat.
38.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 6 tunni 30 minuti ulatuses hinnaga 120 eurot tund (millele lisandub käibemaks). Materjalidega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele on kulunud 1 tund, õigusliku positsiooni kujundamisele ja kostja vastuse koostamisele 2 tundi 30 minutit, istungiks ettevalmistamisele 30 minutit ning kliendiga kohtumisele ja kohtuistungil osalemisele 2 tundi 30 minutit. Seejuures on kostjale 1 tunni 30 minuti ulatuses osutatud tasuta õigusabi. Kostja on kinnitanud, et kõik taotletavad menetluskulud seonduvad vaid käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
39.Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja palub, et kohus arvestaks üksnes vajalikke ja põhjendatud kulusid.
40.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning taotletavad menetluskulud on ka mahult põhjendatud ja vajalikud. Kohus arvestab mh ka seda, et 1,5 tunni ulatuses on kostjale osutatud tasuta õigusabi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 720 euro suurune lepingulise esindaja kulu (koos käibemaksuga). Kostja taotlusel tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda kostja seadusliku esindaja kontole.
41.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.