Y hagi X OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, tööregistris kande tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks X OÜ hagi Y vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
176 435,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru Kostja X OÜ (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Pirkka-Marja Põldvere
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 05.05.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-18367 jätta muutmata. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Y kanda. Määrata X OÜ ringkonnakohtu hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2557,34 eurot.
5.Välja mõista Y-lt X OÜ kasuks menetluskulu 2557,34 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2557,34 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-18367
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Y (töötaja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte lõpetamiseks, registrikande tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning X OÜ (tööandja) esitas TVK-le avalduse töötaja vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 30.10.2020 otsusega nr 4-1/1228/20 jäeti mõlemad avaldused rahuldamata. Nii töötaja kui ka tööandja esitasid kohtule hagi oma nõuete läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja hagiavaldus ja vastuväited kostja hagile
2.Y (hageja) esitas 12.12.2020 Harju Maakohtule X OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada töösuhe töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 21.04.2020, teha registrikanne ja TLS § 109 alusel välja mõista kostjalt hüvitis 140 724 eurot (12 kuu keskmise palga ulatuses) või muus õiglases summas ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 15.01.2017 tööleping ja alates 01.10.2018 töötas hageja kostja juures tehnoloogiadirektori (CTO) ametikohal. Hageja tööülesanneteks oli käivitada riskimaandusprojekt (XXX) ja projekt „YYY“.
4.09.04.2020 ja 21.04.2020 dokumentidega (töölepingu ülesütlemise avaldus) ütles tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. 09.04.2020 dokumendis teatas kostja, et ütleb töölepingu üles alates 30.06.2020. 21.04.2020 avaldusega muutis kostja töölepingu ülesütlemise aega ja teatas hagejale, et tööleping lõpetatakse ilma etteteatamistähtaega järgimata, s.o 21.04.2020.
5.Kostja heitis töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale ette, et hageja laadis 24.02.2020 hilisõhtul New Yorgi aja järgi alla oma arvutisse peer-to-peer vahendusplatvormi lähtekoodi konfidentsiaalsed osad ja sellele vastava mobiilirakenduse ehk tööandjale omandiõigusega kuuluva intellektuaalomandi ja muud firma siseseks kasutuseks mõeldud koodid, millest tööandja sai teada 01.03.2020 ning mille tulemusena kaotas tööandja töötaja vastu usalduse, kuna töötaja tekitas oma käitumisega tööandja varale olulisel määral kahju tekkimise ohu, ja tööandja otsustas temaga töölepingu lõpetada.
2-20-18367
6.Hageja sisenes 24.02.2020 süsteemi enda õiguste ja paroolidega, mis olid antud talle tööandja poolt. Ta oli teadlik enda kui töötaja positsioonist ning sellest, et kõik sisselogimised ja allalaadimised on salvestatavad, nähtavad, ja hiljem ka tuvastatavad tööandja poolt, mistõttu ei toimunud lähtekoodi allalaadimine salaja, nagu seda väidab tööandja.
7.Hageja ei teadnud 24.02.2020 tööandja kavatsusest temaga tööleping lõpetada 25.02.2020 planeeritud kohtumisel. Hageja on kostja emaettevõtte Q kaasaktsionär, kes oli siiralt motiveeritud toetama ettevõtte kasvu. Lähtekoodi allalaadimise ajal puudus tal igasugune põhjus oma ettevõtet kahjustada ja intellektuaalset omandit varastada või ettevõtlust ohtu seda. Hageja oli kõrgelt tasustatud ja kostja juures hinnatud töötaja. Eeltoodu tõttu on kostja väide, et juba 24.02.2020 teadis hageja enda vallandamise otsusest ja just seepärast laadis alla oma isiklikel eesmärkidel lähtekoodi, alusetu ja paljasõnaline.
8.Alles 25.02.2020 toimunud koosolekul teatati hagejale, et ta peab ettevõttest lahkuma sunniviisiliselt alates juuni lõpust. Mingisugust kokkulepet selleks hageja ja kostja vahel ei sõlmitud ja hageja ei andnud ka nõusolekut vabatahtlikuks töölepingu lõpetamiseks. Hageja leiab, et seetõttu, et ta vabatahtlikult töölepingut lõpetama nõus ei olnud, hakati otsima põhjusi tema vallandamiseks.
9.Allalaetud lähtekood oli kostja jaoks lihtne põhjus hageja töölepingu ülesütlemiseks. Kuigi kostja sai lähtekoodi allalaadimisest teada 31.03.2020, lubati hagejal töötada edasi riskimaandusprojektiga ning seda vaatamata tööandja väitele, et äriühingust lahkuv töötaja on varastanud äriühingu majandustegevuse alustala ja tööandjal puudus igasugune teadmine või kindlus, kuidas ta seda edasi kasutada kavatseb, kuni selleni, et koodi saavad kasutada kostjaga konkureerivad äriühingud või see võib halvata kogu kostja majandustegevuse, kui lähtekoodi kopeeritakse või paljundatakse ja see kolmandatele isikutele kättesaadavaks tehakse, nagu väidab kostja. Ka pärast lähtekoodi allalaadimise tuvastamist ei võtnud tööandja tarvitusele ühtki reaalset meedet väidetavate riskide maandamiseks, s.o ta ei võtnud töötajalt ära arvutit, kuhu oli lähtekood alla laetud, arvutit ei esitatud ekspertiisi tegemiseks ning töötajale ei tehtud kirjalikku noomitust, hoiatust vms ega küsitud temalt ka kirjalikke selgitusi. Ekspertiis arvutile telliti hiljem ning arvuti paluti hagejal üle anda kostja tavalisele kontoritöötajale. Lisaks eeltoodule ei tundnud tööandja huvi, millised andmekandjad on veel hageja kasutuses. Hageja leiab, et kui tegemist oleks olnud tegeliku reaalse ohuga ja sel põhjusel usalduse kaotamise olukorraga, oleks tema õigused koheselt peatatud vähemalt temalt selgituste saamiseni, kuid seda ei tehtud.
10.Hageja väitel vallandati ta 09.04.2020 ülesütlemise avaldusega nn „punase kaardiga“ ja siis hakati ootama töötajalt lahkumisavaldust tema enda soovil. Kui selgus, et töötaja seda ei esita ja vabatahtlikult töölt ei lahku, tehti talle uus töölepingu ülesütlemise avaldus ja lõpetati tööleping ilma etteteatamistähtajata.
11.Hageja tagastas vara 24.04.2020 ja 18.05.2020 ning kuni TVK vastunõude esitamiseni ei pöördunud tööandja kordagi tema poole andmekandjatelt andmete kustutamise küsimusega.
12.Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et töölepingu lõpetamiseks puudus õiguslik ja faktiline alus ning selleks ei saanud olla ka lähtekoodi allalaadimine, mistõttu on kostjapoolne töölepingu ülesütlemine tühine.
13.Hageja hinnangul peab hüvitis korvama talle tekkinud varalise kahju ja tulevikus tekkiva varalise kahju ning tekkinud mittevaralise kahju. Mittevaraline kahju seisneb selles, et kostja süüdistas hagejat alusetult intellektuaalse omandi omandamises/varguses ja see on teada kõigile
2-20-18367 hageja kolleegidele ja kogu Q meeskonnale, mistõttu ei saa hageja tõenäoliselt tööd vähemalt aasta jooksul.
14.Hageja ei nõustu kostja leppetrahvi nõudega ja palub jätta kostja hagi rahuldamata.
15.Ülesütlemisavalduses käskis kostja tagastada hagejal andmekandjad andmetest puhastatuna, mida hageja tegigi. Hagejalt võtsid arvutid vastu 24.04.2020 Z ja 18.05.2020 personalijuht N. Kui hageja ei oleks andmekandjaid puhtaks teinud, oleks need võinud sattuda tavaliste kontoritöötajate kätte, mis oleks risk tööandjale. Kuna hageja ei ole avaldanud allalaaditud andmeid kolmandatele isikutele, ei ole hageja ka konfidentsiaalsusekohustust kostja ees rikkunud ja leppetrahvi nõue tema suhtes on alusetu.
16.Hageja hinnangul on töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 tüüptingimused, mis annavad tööandjale piiramatult võimalusi leppetrahvi määramiseks ja leppetrahvi suuruse arvutamiseks. Sõnastus „iga üksiku rikkumise eest“ annab tööandjale võimaluse nõuda leppetrahvi nt iga kustutatud faili, iga kustutatud dokumendi, iga kustutatud pildi eest jne, mis võib kaasa tuua töötaja piiramatu rahalise vastutuse. Tüüptingimus leppetrahvi osas on sõnastatud liiga laialt, töötaja kahjuks ja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõue peab olema selge ja sõnastatud viisil, mis tagab võlgnikule selguse oma tulevaste kohustuste ja vastutuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja, et töölepingu tüüptingimused on kehtivad ja leppetrahv mõistliku suurusega. Kostja hagiavaldus ja vastuväited hageja hagile
17.Kostja esitas 14.12.2020 maakohtule hageja vastu hagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista leppetrahvi 132 264 eurot töölepingu p 10.10 alusel ja viivise VÕS §-s 113 sätestatud ulatuses alates 12.06.2020 kuni nõude kohase täitmiseni.
18.Hageja rikkus leppetrahvi nõude aluseks olevat kohustust. Töölepingu p 10.8 kohaselt pidi töötaja samal päeval, kui tööleping lõpetatakse, andma üle tööandjale kogu tema kasutuses olnud tööandja vara. Hageja tagastas kostjale tema kasutuses olnud 3 sülearvutit ja 1 IPadi alles 24.04.2020 ja 18.05.2020, kuid need olid andmetest täiesti tühjaks tehtud. Sellega oli hageja kustutanud kõik jäljed tema poolt tehtud tööst kostja juures ning kustutatud olid ka kõik jäljed hageja poolt kostja koodi allalaadimisest.
19.Kostja palus jätta hageja hagi rahuldamata.
20.Kostja lõpetas tööandjana töösuhte kehtivalt kooskõlas TLS § 88 lg 1 p-dega 5 ja 7, sest: • tööandja kaotas töötaja vastu usalduse tulenevalt sellest, et vahetult enne eeldatavat tööandjapoolset töölepingu lõpetamist ja pärast seda, kui töötaja ülesandeid oli juba piiratud, laadis töötaja tööandja süsteemist (ZZZ) tema kasutuses olnud tööandja arvutisse (personal computer, PC) alla tööandja majandustegevuse aluseks oleva lähtekoodi. Arvestades asjaoluga, et töötaja tööülesandeid oli juba mitu kuud tagasi piiratud, puudus lähtekoodi allalaadimiseks igasugune mõistlik põhjus. Lähtekoodi allalaadimine oli vastuolus ka tööandja sisekorraeeskirjadega. Hageja pidi teadma, et kogu lähtekoodi allalaadimine on olemuslikult turvarisk ja oht tööandja varale kahju tekkimiseks, mida oli kontserni reeglitega püütud maandada. Lähtekoodi allalaadimise ajastus oli ka seda kummalisem, et kogu X OÜ-s töötamise ajal ei olnud hageja seda kunagi teinud. Esialgu põhjendas hageja lähtekoodi allalaadimist väidetava hackathoniga, mida tegelikkuses ei toimunud ega olnud ka plaanis. TVK-s töövaidluse lahendamise käigus põhjendas hageja seda asjaoludega, et ta pidi tööandjale kuuluvad
2-20-18367
• •
andmekandjad tagastama täielikult puhtaks tehtuna, mistõttu puudub tööandjal võimalus ka kontrollida, mida töötaja allalaetud lähtekoodidega edasi tegi. kostja ja Q kontserni jaoks tervikuna on lähtekood majandustegevuse aluseks, mistõttu põhjustas töötaja tööandja lähtekoodi allalaadimisega tööandja varale olulise ohu TLS § 88 lg 1 p 7 mõistes, mis oli samuti hageja töölepingu ülesütlemise aluseks. kogu eelnev hageja käitumine, s.o kogu tööandja lähtekoodi PC-sse laadimine vahetult õhtul enne kohtumist tööandjaga olukorras, kus hageja võis eeldada, et tööandja soovib temaga töösuhte lõpetada, kusjuures varem kunagi ei olnud töötaja lähtekoodi alla laadinud, on kostja hinnangul käsitletav hageja poolt „muu teona“ TLS § 88 lg 1 p 5 mõistes, mis oli aluseks hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemisele.
21.Kostja hinnangul suurendas usalduse kaotust ja ohu tõenäosust ka asjaolu, et hageja on Q loomise juures aastaid olnud ja talle on aegade jooksul usaldatud väga konfidentsiaalset informatsiooni. Nende teadmiste alusel, kasutades Q intellektuaalset omandit, oleks hagejal võimalik üles ehitada Q konkurent, kahjustades seeläbi oluliselt kostja majandustegevust.
22.Kostja hinnangul ei eelda usalduse kaotamisel töölepingu lõpetamine töötajapoolse rikkumise tõendamist, mistõttu ei ole hageja nimetatud väitel vaidluse lahendamisel tähtsust.
23.Hageja kui kostja juures töötav CTO pidi ette nägema, et sellistel asjaoludel lähtekoodi allalaadimine, nagu hageja seda tegi, võib tõsta tööandja küberturvalisuse valdkonna inimeste ja juhtkonna silmis punase lipukese ja adekvaatse selgituse mitteandmine võib viia usalduse kaotuseni.
24.Kostja ei ole otsinud võimalust hagejast lahti saada, nagu hageja leiab, sest töölepingu ülesütlemise ajaks olid pooled hageja kontsernist lahkumise osas juba kolm kuud varem põhimõtteliselt kokku leppinud, mis on tavapärane kõrge kvalifikatsiooni ja positsiooniga tippjuhtidega töölepingu lõpetamisel.
25.Kuna kostja on töölepingu lõpetanud õiguspäraselt, puudub alus hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks. Kindlasti ei ole see põhjendatud aga 12 kuu keskmise töötasu ulatuses, sest arvestada tuleb ka seda, et: • hageja tagastas kostja andmekandjad täielikult puhtaks tehtuna, mistõttu ei ole kostjal võimalik kontrollida hagejast endast tulenevalt hageja väiteid, kuhu ta lähtekoodi kopeeris; • hageja väited kostjapoolsest hageja mustamisest või tema maine kahjustamisest on ebaõiged ja paljasõnalised: • hageja väited lepingu lõpetamise aluste tõttu töö mittesaamisest on samuti paljasõnalised ja tõendamata. Arvestades IT-sektoris esinevat tööjõupuudust, ei ole hageja väited ka eluliselt usutavad.
26.Kostja ei vaidle vastu, et töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 on tööandja tüüptingimused, kuid arvestades kohustuse eesmärki, hageja rolli ja vastutust kostja juures ning ka tema sissetulekut, ei ole need hagejat ebamõistlikult kahjustavad ega seetõttu tühised VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Maakohtu otsus
27.Maakohus jättis 05.05.2021 otsusega hageja hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt kostja hagi, mõistes hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 33 066 eurot, viivise ajavahemiku 20.06.2020 – 05.05.2021 eest 2315,29 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskuludest 80% tema
2-20-18367 enda kanda ja 20% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 80% hageja kanda ja 20% kostja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4948,26 eurot ja kostjalt hageja kasuks 516 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõistis hagejalt kostja kasuks välja 4432,26 eurot ja viivise.
28.Kostja ütles 09.04.2020 ja 21.04.2020 ülesütlemisavaldustega hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel, sest kostja avastas 01.03.2020, et hageja oli alla laadinud 24.02.2020 hilisõhtul New Yorgi aja järgi tema kasutuses olnud tööandja arvutisse kostja peer-to-peer vahendusplatvormi lähtekoodi konfidentsiaalsed osad ja sellele vastava mobiilirakenduse. 09.04.2020 töölepingu ülesütlemisavalduses teatas kostja, et ütleb töölepingu hagejaga üles alates 30.06.2020. 21.04.2020 avaldusega muutis kostja töölepingu ülesütlemise aega ja teatas hagejale, et tööleping lõpetatakse ilma etteteatamistähtaega järgimata, s.o 21.04.2020. Maakohus asus seisukohale, et kostja on töölepingu üles öelnud töötajale ühe ülesütlemisavaldusega, sest 21.04.2020 on muudetud üksnes töölepingu ülesütlemise aega, kõik muu on avalduses sama.
29.Maakohus nõustus kostjaga, et hageja poolt peer-to-peer lähtekoodi terves ulatuses allalaadimine võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes. Hageja, kes töötas kostja juures tehnoloogiadirektori ametikohal, pidi olema teadlik, et tööandja majandustegevuse aluseks oleva lähtekoodi allalaadimine tema isiklikus kasutuses olevasse tööandja arvutisse oli olemuslikult turvarisk ja oht tööandja varale kahju tekkimiseks, mida oli kontserni reeglitega, sh sisekorraeeskirjadega, püütud maandada. Pealegi puudus lähtekoodi allalaadimiseks igasugune mõistlik selgitus, sest kunagi varem ei olnud hageja nimetatut teinud, mille üle vaidlus puudub. Arvestades asjaoluga, et kostja ja Q kontserni jaoks tervikuna on lähtekood majandustegevuse aluseks, põhjustas hageja lähtekoodi allalaadimisega tema kasutuses olnud arvutisse tööandja varale olulisel määral kahju tekkimise ohu, mis sai olla kokkuvõttes aluseks töölepingu ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Kostjale on teadmata, mida hageja allalaaditud lähtekoodiga edasi tegi, sest hageja kustutas enne andmekandjate tööandjale tagastamist arvutist ja kõigist teistest andmekandjatest, mis tema kasutuses olid, kõik andmed. Eeltoodu üle poolte vahel vaidlus puudub. Kostja ei ole käskinud hagejal kõiki andmeid tema kasutuses olnud arvutitest kustutada, nagu hageja ekslikult väidab.
30.Kohtu hinnangul ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust see, kas peeti varem läbirääkimisi töölepingu kokkuleppel lõpetamisest või mitte või kas tööandja peatas temaga koheselt töölepingu, kui oli teada saanud töötaja poolt lähtekoodi allalaadimisest. Vaidluse lahendamisel on oluline anda hinnang töötaja poolt toime pandud teole ning sellele, kas see sai olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele.
31.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et tööandja on töölepingu üles öelnud seaduslikult ja seega puudub alus pooltevahelise töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel.
32.Kostja hagi hageja vastu leppetrahvi väljamõistmiseks pidas kohus osaliselt põhjendatuks.
33.Poolte vahel puudub vaidlus järgneva üle. • Töölepingu p-s 10.8 on kokku lepitud, et pärast tööandjaga töö lõpetamist toimetab töötaja viivitamata tööandjale kogu konfidentsiaalse teabe ja kõigi tema valduses olevate dokumentide või materjalide originaalid ja koopiad, mis on seotud tööandja ja töötaja lepinguga, sealhulgas ilma piiranguteta kogu teabe, mis on seotud teiste tööandjaga seotud ettevõtetega. Töötaja nõustub säilitama kogu elektrooniliselt või magnetiliselt salvestatud teabe terviklikkuse ja nõustub seda enne tööandjale tagastamist mitte muutma, kustutama, kahjustama ega muul viisil hävitama.
2-20-18367 • •
Töölepingu p-s 10.10 on kokku lepitud, et töölepingu p-s 10 sätestatud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse rikkumise korral on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi suuruses kuni 3 kuu (bruto) töötasu töötaja iga üksiku rikkumise eest. Hageja tagastas 24.04.2020 ja 18.05.2020 neli tööandja andmekandjat täielikult puhtaks tehtuna, s.t taastatud olid andmekandjatel tehase seaded.
34.Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et töölepingu p-d 10.8 ja 10.10, kui tööandja poolt kehtestatud tüüptingimused, on tühised. Kohtu arvates oli põhjendatud tööandja poolt töötajatega leppetrahvi tasumises kokkuleppe sõlmimine, arvestades tööandja töö spetsiifikat ja sellest tulenevalt võimaliku kahju tekkimise asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole töölepingu pdes 10.8 ja 10.10 olevad tüüptingimused hagejat ebamõistlikult kahjustavad ega seetõttu ka tühised, sest nimetatud lepingupunktides kokkulepitu on kooskõlas ja vastavuses hageja ametikohaga, tema vastutuse ja tööülesannetega tööandja juures. Ka on leppetrahvi suuruse sidumine töötaja brutopalgaga põhjendatud ja kooskõlas töötaja sissetuleku suurusega.
35.Kuna pooled olid töölepingus kokku leppinud, et töötaja nõustub säilitama kogu elektrooniliselt või magnetiliselt salvestatud teabe terviklikkuse ja nõustub seda enne tööandjale tagastamist mitte muutma, kustutama, kahjustama ega muul viisil hävitama (p 10.8), kuid seda kohustust hageja ei täitnud, vaid kustutas tema kasutuses olnud tööandja neljal andmekandjal oleva kogu teabe, millest tulenevalt ei olnud tööandjal võimalik tuvastada, kas ja mida hageja allalaaditud lähtekoodiga tegi, siis on hageja kohustatud tasuma tööandjale töölepingu p-s 10.10 kokkulepitud leppetrahvi. Asjaolu, et kostja ei saanud kontrollida seda, kas hageja andmekandjatel olnud lähtekoodi ka kolmandatele isikutele jagas ehk konfidentsiaalsuskohustust rikkus, tulenes hageja enda käitumisest, sest ta kustutas andmekandjatelt kogu informatsiooni, mis seda kontrollida võimaldas.
36.Juhindudes VÕS § 162 lg-s 1 sätestatust, pidas kohus põhjendatuks vähendada hagejalt välja mõistetava leppetrahvi suurust tema kolme bruto kuupalga suuruseni, milleks on 33 066 (3 x 11 022) eurot, s.o mitte välja mõista leppetrahvi igalt andmekandjalt kustutatud andmete eest eraldi, nagu kostja seda soovinud on.
37.Kostjal on õigus nõuda lepptrahvi summalt ka viivise tasumist alates nõude esitamisest 12.06.2020 kuni nõude kohase tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise suurus tasumata leppetrahvilt perioodi 20.06.2020–05.05.2021 eest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 2315,29 eurot. Sealt edasi kuulub viivis väljamõistmisele TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Apellatsioonkaebus
38.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja hagi ja jätta kostja hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
39.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel ning kohaldas vääralt materiaalõiguse norme.
40.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja käitumine võis põhjustada kostja usalduse kaotuse hageja suhtes. Hageja on korduvalt selgitanud, mis põhjustel ta kõnealused koodid alla laadis. Lühidalt, kostja andis hagejale 2019 lõpus uue tööülesande: muuta/täiendada ja jagada osadeks vana koodi. Kuna ülesanne oli uus, siis otsustas hageja esmakordselt laadida alla koodi, kuna siis oli koodiga töötamine kergem. Maakohus ei ole hageja selgitusi allalaadimise kohta
2-20-18367 analüüsinud ega selgitanud, miks kohus neid ei arvestanud või miks antud selgitused ei ole usaldusväärsed. Maakohus lähtus kostja paljasõnalisest väitest, et hageja laadis koodi alla isiklikel eesmärkidel. Kohus asus ekslikult seisukohale, et allalaadimiseks puudus vajadus üksnes põhjusel, et varasemalt ei ole töötaja lähtekoodi kordagi alla laadinud. Kohus jättis analüüsimata kontsernis tekkinud olukorra tervikuna ja kostja käitumise nii enne kui ka peale allalaadimise fakti tuvastamist. Kohus ei analüüsinud, miks peale koodi allalaadimise tuvastamist ei võtnud kostja kasutusele ühtegi reaalselt meedet (peale töötajaga vestlemise) riskide maandamiseks või siis riskide realiseerimise ohu hindamiseks. Kohus ei analüüsinud ka kostja kummalist käitumist ülesütlemisavalduste osas. Lisaks ei ole kohus hinnanud, kas arvestades kogu olukorda, oleks töötaja saanud oodata või eeldada, et sellise tegevuse tõttu kaotab ta tööandja usalduse. Tänaseks puuduvad reaalsed või vähemalt kaudsed faktid sellest, et laaditud kood on kolmandatele isikutele üleantud, kättesaadavaks tehtud või avalikustatud või hageja poolt muul viisil kasutatud.
41.Väär on maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas peeti varem läbirääkimisi töölepingu kokkuleppel lõpetamise üle või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2020 ootasid Q suured muudatused, sh tööülesannete jaotamise osas, kuid kuni 25.02.2020 ei tulnud jutuks, et hageja peab ettevõttest täielikult sunniviisiliselt lahkuma.
42.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka leppetrahvi määramise osas.
43.Töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 on tüüptingimused, mis on leppetrahvi osas sõnastatud liiga laialt, töötaja kahjuks ja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur.
44.Kohus ei ole andnud hinnangut faktile, et kuni TVK-le avalduse esitamiseni ei tundnud kostja üldse huvi andmekandjate vastu ega pöördunud kordagi hageja poole tagastatud seadmete osas.
45.Hageja juhib tähelepanu töötaja ja tööandja kirjavahetusele seadmete tagastamise kohta, kus tööandja esindaja väidab, et tööandjal puudub töötaja kasutuses oleva vara nimekiri. Kohus ei analüüsinud andmete kustutamise osas olukorda ja menetluses kogutud materjale tervikuna. Hagejale jääb selgusetuks kohtu hinnang ülesütlemisavalduses toodud andmete kustutamise käsule. Hageja korduvalt juhtis tähelepanu ülesütlemisavaldustele, mille kohaselt tööandja lausa kohustab töötajat tagastama andmekandjad täielikult puhtaks tehtuna.
46.Ülesütlemisavaldustes (09.04 p 8, 21.04 p 9) pidi töötaja kinnitama, et kõik andmed, mis on alla laaditud või muul viisil mis tahes seadmetes, andmekandjatel, veebilahendustes või mujal salvestatud ning ette nähtud teabe hilisemaks talletamiseks ja sellele juurdepääsu saamiseks, on täielikult kustutatud nii, et seda teavet ei saa hiljem taastada ega sellele juurde pääseda. Samuti pidi töötaja kinnitama, et ta ei ole konfidentsiaalsetest andmetest enne nende kustutamist koopiaid teinud ega neid kolmandatele isikutele levitanud. Vastustaja seisukoht
47.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
2-20-18367
49.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses.
50.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 järgi alates 21.04.2020 põhjusel, et hageja laadis 24.02.2020 alla kostja peer-to-peer lähtekoodi konfidentsiaalsed osad ja sellele vastava mobiilirakenduse, mis oli kostja äritegevuses ülioluline ja aluseks kostja ärimudelile. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli tööülesannete täitmiseks vajalik lähtekood alla laadida ja kas selline tegevus võis põhjustada kostja usalduse kaotuse. Hageja väitis, et töölepingu ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu (TLS § 104 lg 1).
51.TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, ja p 7 järgi võib töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Ringkonnakohus märgib, et TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 on oma sisult mõneti kattuvad ja p-s 7 loetletud alused on oma olemuselt sellised, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse. Kohtumenetluse käigus on kostja rõhutanud, et töötaja tegevus võis seada ohtu tööandja vara ja selle tõttu kaotas kostja hageja suhtes usalduse.
52.Et hinnata, kas kostja lähtekoodi allalaadimine on tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuli mh tuvastada, millised olid kostja kehtestatud tingimused lähtekoodi allalaadimiseks. Pooled ei vaidle, et ametikohast tulenevalt ei olnud kostja konfidentsiaalse teabega seonduvalt hagejale piiranguid seatud. Kostja tarkvara kasutamist reguleeris dokument „Q infoturve ISPO-AU-001 Lubatava kasutamise poliitika“ (dtl 335-349, tõlge dtl 373-388), mille p AU-18 kohaselt ei või kasutajad püüda teha inforessurssidega, millele kasutaja omab muidu juurdepääsu, toiminguid, mis ei ole seotud kasutaja töökohustustega, välja arvatud Q antud lõppkasutaja seadmete piiratud ulatuses isiklikul eesmärgil kasutamine. Punkti AU-20 järgi ei või kasutajad kopeerida, kasutada ega jagada Q teavet isiklikuks või muuks Q äritegevusega mitteseotud kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt võis hageja lähtekoodi oma tööarvutisse laadida ainult töökohustuste täitmiseks.
53.Hageja väitis maakohtu menetluses, et lähtekoodi allalaadimine oli vajalik selleks, et täita tööülesandeid, kuna 2019 lõpus anti talle uus ülesanne muuta/täiendada ja jagada vana koodi. Vaidlust ei ole, et enne 24.02.2020 lähtekoodi allalaadimist ei ole hageja kordagi tervet lähtekoodi alla laadinud ja tavapäraselt piisas tööülesannete täitmiseks koodi osa allalaadimisest. 2019. aasta lõpus muudeti hageja tööülesandeid, kuid hageja ei ole esile toonud, et selleks oleks vajalik olnud kogu lähtekoodi allalaadmine. Hageja seletuse lähtekoodi allalaadimise kohta muudab väheveenvaks hageja seletuste vastuolulisus. Aprillis 2020, kui kostja avastas lähtekoodi allalaadimise, põhjendas hageja oma tegu hackatoni toimumisega. Kostja tõendas, et hackatoni ei olnud kavas, kostja juhatuse liikme H töövaidluskomisjonile esitatud kirjaliku seletusega (dtl 332-333) ja M kirjaliku seletusega (dtl 325-328, tõlge dtl 3639
2-20-18367 366). Nimetatud kirjalikud seletused on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalsed tõendid. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses väitnud, et lähtekoodi allalaadimine oli vajalik seonduvalt hackatoni toimumisega, küll aga rõhutab, et vajaduse allalaadimiseks tingis tööülesannete täitmine. Ringkonnakohtu arvates on hageja väide jäänud paljasõnaliseks. Hageja ei ole muutnud usutavaks, et tema tööülesande täitmiseks oli vajalik terve lähtekoodi allalaadimine hageja kasutuses olevasse arvutisse. Pooled ei vaidle selle üle, et turvariski vältimiseks on põhjendatud muuta ja töödelda lähtekoodi viisil, kus on minimeeritud võimalus, et lähtekood võib saada teatavaks kõrvalistele isikutele. Terve lähtekoodi allalaadimine töötaja kasutuses olevasse arvutisse sisaldab alati teatavat turvariski, kuna näiteks seadme sattumisel konkurentide kätte võib see võimaldada kostja intellektuaalse omandi kopeerimist ja kasutamist.
54.Arvestades seda, et hageja oli aastaid tegelenud kostja ärimudeli arendamisega ja talle oli teada konfidentsiaalne informatsioon kostja intellektuaalse omandi kohta, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja poolt lähtekoodi allalaadimine tekitas kostjas kahtlusi ja põhjustas usalduse kaotuse. Tegemist oli TLS § 88 lg 1 p 5 järgi muu teoga, mis asjaolusid arvestades põhjustas kostja usalduse kaotuse hageja vastu, ja TLS § 88 lg 1 p 7 järgi teoga, mis lõi kahju tekkimise ohu.
55.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et töölepingu lõpetamise alus oli otsitud. Hageja väitel kostja soovis hagejaga töölepingu lõpetada ja kuna hageja sellega ei nõustunud, siis lõpetati tööleping usalduse kaotuse tõttu. Hageja arvates viitab sellele kostja käitumine pärast lähtekoodi allalaadimise avastamist, kuna kostja ei reageerinud väidetavale turvaohule. Tööandja sai hageja poolt lähtekoodi allalaadimisest teada 31.03.2020 ja pärast seda on kostja asunud allalaadimisega seotud asjaolusid selgitama, eeltoodu tuleneb M ja H kirjalikust seletusest. Kostja on esile toonud, et kuna hageja tegeles kahe kostja äritegevusele tähtsa projektiga ja tegemist oli pikaajalise töötajaga, kes oli ka asutajate sõber, siis algselt soovis kostja, et hageja töötaks edasi kuni 30.06.2020, kuid pärast 09.04.2020 ülesütlemisavalduse esitamist ei tekitanud hageja käitumine kostjas usaldust, mistõttu otsustas kostja töölepingu lõpetada 21.04.2020. Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja tegevusest järeldada, et tegelikult ei kaotanud ta hageja suhtes usaldust lähtekoodi allalaadimise tõttu. Arvestades hageja töökohta, oskusi, informeeritust, pikaajalist töötamist ja ka isiklikke lähedasi suhteid asutajatega, võttis kostja otsustuse kujundamine teatud aja, mille pikkust ei saa pidada ebamõistlikuks. Kostja tõi esile, et pärast lähtekoodi allalaadimise ilmsikstulekut piiras ta hageja juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Hageja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Seega ei saa kostja tegevusest pärast hageja poolt koodi allalaadimist järeldada, et töölepingu lõpetamise tegelikuks eesmärgiks oli kostja soov hagejast vabaneda ja lähtekoodi allalaadimine ei põhjustanud kostja usalduse kaotust hageja suhtes. Ringkonnakohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu lõpetamise üle läbirääkimised toimusid, kuid eeltoodu ei mõjuta hinnangut hageja tegevusele kostja äri aluseks oleva tarkvara allalaadimisega seonduva osas ja sellest tulenevalt kostja poolt hageja suhtes usalduse kaotamise osas. Samuti ei ole määrava tähtsusega see, et praeguseks ei ole teada, et lähtekoodi oleks lekitatud.
56.Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele osas, milles maakohus rahuldas kostja hagi hageja vastu leppetrahvi saamiseks.
57.Hageja leidis, et töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 on tüüptingimused ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, kuna leppetrahvi osas on need sõnastatud liiga laialt ja töötaja kahjuks ning nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Maakohtu järeldus tüüptingimuste kehtivuse kohta on apellandi arvates ebaõige.
2-20-18367
58.Pooltevahelise töölepingu (dtl 186-200, tõlge dtl 164-178) p 10.8 kohaselt kohustus töötaja pärast tööandjaga töö lõpetamist toimetama viivitamata tööandjale kogu konfidentsiaalse teabe ja kõigi tema valduses olevate dokumentide või materjalide originaalid ja koopiad, mis on seotud tööandja või töötaja lepinguga, sealhulgas ilma piiranguteta kogu teabe, mis on seotud teiste tööandjaga seotud ettevõtetega. Töötaja nõustub säilitama kogu elektrooniliselt või magnetiliselt salvestatud teabe terviklikkuse ja nõustub seda enne tööandjale tagastamist mitte muutma, kustutama, kahjustama ega muul viisil hävitama. Töölepingu p 10.10 järgi töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse rikkumise korral on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi suuruses kuni 3 kuu (bruto)töötasu töötaja iga üksiku rikkumise eest.
59.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
60.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tüüptingimused ei ole tühised, arvestades hageja töökohta, tema kasutada olevat infot ja selle info olulisust tööandjale, mh töötaja võimalust infot kasutades kostjale kahju tekitada. Kuna kostjale oli hageja poolt konfidentsiaalsuse nõude järgimine äärmiselt oluline, siis leppetrahvi kohaldamine oli vastavuses rikkumise olulisusega. Lisaks on leppetrahvi eesmärgiks ennekõike motiveerida töötajat oma kohustust täitma, mistõttu peab leppetrahv olema piisavalt suur. Arvestades konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tööandjale tekkida võiva kahju suurust, ei pea ringkonnakohus töölepingu p-s 10.10 toodud trahvi suurust ülemääraseks ja töötajat liigset kahjustavaks. Apellandi väidetest võib aru saada, et ta heidab töölepingu p 10.10 sõnastusele ette liigset üldistatust. Ringkonnakohtu arvates on p 10.10 sisu arusaadav ja piisav on see, et leppetrahvi kohaldamise aluseks on konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine, mis võib olla punkti 10 sisu arvestades erinev.
61.Maakohus on tuvastanud õigesti, et hageja rikkus töölepingu p 10.8 ja tagastas tööandjale töölepingu lõpetamisel tema kasutuses olevad andmekandjad, milles olid taastatud tehase seaded, s.t andmekandjatelt oli eemaldatud kogu seal eelnevalt salvestatud informatsioon. Hageja väitel ei tundnud kostja enne töövaidluskomisjonile nõude esitamist huvi seadmetes oleva informatsiooni vastu. Kostja on töövaidluskomisjonile esitatud dokumentides selgitanud, et pärast seadmete saamist kontrollis ta seadmeid ja otsis võimalust andmeid taastada, kuid see ei õnnestunud. Hageja ei ole esile toonud, et tema poole pöördumine oleks võimaldanud andmete taastamist. Hageja väitel ei ole maakohus arvestanud sellega, et kostjal puudus töötaja kasutuses oleva vara nimekiri. Ringkonnakohtu arvates eeltoodu ei muuda hageja rikkumist olematuks ja pole leppetrahvi nõude lahendamisel määrava tähtsusega.
62.Hageja rõhutab apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud töölepingu ülesütlemise avalduse punkti, mis hageja väitel kohustas teda andmekandjate tagastamisel sealolevad andmed kustutama. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu. Ülesütlemisavalduste (09.04.2020 p 8, 21.04.2020 p 9) kohaselt pidi töölepingu lõpetamisel töötaja kinnitama, et kõik mistahes andmekandjatele allalaaditud andmed on kustutatud. Ringkonnakohtu arvates tuleb töötajal kinnitada, et tema kasutusse jäävatel andmekandjatel, veebis või mujal ei ole salvestatud kostja konfidentsiaalseid andmeid. Ülesütlemisavaldustes
2-20-18367 järgneb eelviidatud punktile punkt 9, mis kohustab töötajat vara tagastama, sh andmekandjad, mis sisaldavad tööandja konfidentsiaalset teavet. Seega tuli tööandja andmekandjad tagastada koos seal olevate andmetega. Samuti tulenes töölepingu p-st 10.8, et töötaja pidi tagastatud andmekandjatel säilitama kogu tööandja konfidentsiaalne teabe.
63.Kuna töötaja oli rikkunud töölepingu p-s 10.8. toodud kohustust, siis oli tööandjal töölepingu p 10.10 ja VÕS § 158 lg 1 järgi õigus nõuda töötajalt leppetrahvi. Maakohus on kostja leppetrahvi nõude rahuldanud osaliselt ja vähendanud leppetrahvi kolme kuupalgani, mis on töölepingu p 10.10 järgi leppetrahvi suurus ühe rikkumise eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
64.Maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonile. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.
65.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 2557,34 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 15 tunni ja 59 minuti töö eest keskmise tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta).
66.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud põhjaliku vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Kuna kõik eelviidatud dokumendid on pikad ja sisutihedad ja tsiviilasi oli keskmisest keerukam ja mahukam, siis saab kostja menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega lugeda vajalikuks ja põhjendatuks.
67.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta.
68.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 2557,34 eurot. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
69.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
2-20-18367 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.