Y hagi X OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, tööregistris kande tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning X OÜ hagi Y vastu leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Y hagi hind 140.724 eurot X OÜ hagi hind 142.858,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX) Hageja lepingulised esindajad: Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru (epost: [email protected]) Kostja: X OÜ (registrikood XXXXXX; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Pirkka-Marja Põldvere
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 09.03.2021 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Y hagi X OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, tööregistris kande tegemiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
2.Rahuldada osaliselt X OÜ hagi Y vastu leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks.
3.Välja mõista Ylt X OÜ kasuks leppetrahvi 33.066 eurot ja viivised ajavahemiku 20.06.2020 – 05.05.2021 eest 2315,29 eurot.
Välja mõista Ylt viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine.
5.Jätta Y menetluskuludest 80 % tema enda kanda ja 20 % X OÜ kanda.
6.Jätta X OÜ menetluskuludest 80 % Y kanda ja 20% tema enda kanda.
7.Välja mõista Ylt X OÜ kasuks menetluskulude katteks 4948,26 eurot.
8.Välja mõista X OÜ-lt Y kasuks 516 eurot.
9.Tasaarvestada pooltelt välja mõistetud menetluskulud, mille tulemusena mõista välja Ylt X OÜ kasuks menetluskulude katteks 4432,26 eurot.
10.Välja mõista Ylt väljamõistetud menetluskuludelt (4432,26 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik
1.Töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/1228/20 jäeti rahuldamata nii Y hagi X OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte lõpetamiseks, registrikande tegemiseks, kui ka hüvitise väljamõistmiseks ning ka X OÜ hagi Y vastu leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Nii töötaja kui ka tööandja esitasid kohtusse hagi oma nõuete läbivaatamiseks hagimenetluses.
3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööleping nende vahel sõlmiti 15.01.2017 ja alates 01.10.2018 töötas hageja kostja juures tehnoloogiadirektori ametikohal (PCO) ning tema brutopalga suuruseks kuus oli alates 22.09.2019 11.022 eurot. Y tööülesanneteks oli käivitada kaks uut algatust, mis olid ettevõttesiseselt tuntud kui riskimaandusprojekt (XXX) ja projekt „YYY“.
4.09.04.2020 ja 21.04.2020 dokumentidega ütles tööandja töötajale lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. 09.04.2020 dokumendis teatas tööandja, et ütleb töölepingu töötajale üles alates 30.06.2020. 21.04.2020 avaldusega muutis tööandja töölepingu ülesütlemise aega ja teatas töötajale, et tööleping lõpetatakse ilma etteteamistähtaega järgimata, so. 21.04.2020. Tööandja heitis töölepingu ülesütlemise avalduses töötajale ette, et töötaja laadis alla oma arvutisse peer-to-peer vahendusplatvormi lähtekoodi konfidentsiaalsed osad ja sellele vastava mobiilrakenduse ehk tööandjale omandiõigusega kuuluva Lk (10)
intellektuaalomandi ja muud firma siseseks kasutuseks mõeldud koodid 24.02.2020 hilisõhtul New Yorgi aja järgi, millest tööandja sai teada 01.03.2020 ning mille tulemusena kaotas tööandja töötaja vastu usalduse, sest töötaja tekitas oma käitumisega tööandja varale olulisel määral kahju tekkimise ohu ja tööandja otsustas temaga töölepingu lõpetada. Hageja nõuded ja nende põhjendused
5.Hageja väidetel sisenes ta 24.02.2020 süsteemi enda õigustega, mis olid antud talle tööandja poolt, ja enda paroolidega. Ta oli teadlik oma, kui töötaja positsioonist ning sellest, et kõik sisselogimised ja allalaadimised on salvestatavad, nähtavad, ja hiljem ka tuvastatavad tööandja poolt, mistõttu ei toimunud lähtekoodi allalaadimine salaja nagu seda väidab tööandja.
6.Ka ei teadnud ta 24.02.2020 tööandja kavatsusest teda vallandada 25.02.2020 planeeritud kohtumisel. Arvestades asjaoluga, et hageja on kostja emaettevõtte Q kaasaktsionär, kes oli siiralt motiveeritud toetama ettevõtte kasvu ning lähtekoodi alla laadimise ajal puudus tal igasugune põhjus oma ettevõtet kahjustada, oma ettevõttelt intellektuaalset omandit varastada või ettevõtlust ohtu seda, samuti arvestades ka tema palka, aastate jooksul saadud dividende ja lisatasusid, on kostja väide nagu ta oleks juba 24.02.2020 teadnud enda vallandamise otsusest ja just seepärast alla laadinud lähtekoodi oma isiklikes eesmärkides, alusetu ja paljasõnaline.
7.Alles 25.02.2020 toimunud koosolekul teatati hagejale, et ta peab ettevõttest lahkuma sunniviisiliselt alates juuni lõpust. Mingisugust kokkulepet selleks hageja ja kostja vahel ei sõlmitud ja hageja ei andnud ka nõusolekut vabatahtlikuks töölepingu lõpetamiseks.
8.Hageja leiab, et just seetõttu, et ta vabatahtlikult töölepingut lõpetama nõus ei olnud, hakati otsima põhjusi tema vallandamiseks. Alla laetud lähtekood oligi tööandja jaoks lihtne põhjus hagejale töölepingu ülesütlemiseks. Kuigi tööandja sai lähtekoodi alla laadimisest teada 31.03.2020, lubati hagejal töötada edasi riskimaandusprojektiga ning seda vaatamata tööandja väitele, et äriühingust lahkuv töötaja on varastanud äriühingu majandustegevuse alustala ja tööandjal puudus igasugune teadmine või kindlus, kuidas ta seda edasi kasutada kavatseb kuni selleni, et koodi saavad kasutada kostjaga konkureerivad äriühingud või see võib halvata kogu kostja majandustegevuse, kui lähtekoodi kopeeritakse või paljundatakse, ja see kolmandatele isikutele kättesaadavaks tehakse, nagu väidab kostja. Ka peale lähtekoodi alla laadimise tuvastamist ei võtnud tööandja tarvitusele ühtki reaalset meedet väidetavate riskide maandamiseks, s.o. ta ei võtnud töötajalt ära arvutit, kuhu oli lähtekood alla laetud, arvutit ei esitatud ekspertiisi tegemiseks ning töötajale isegi ei tehtud kirjalikku noomitust, hoiatust vmt ega küsitud temalt ka kirjalikke selgitusi. Ekspertiis arvutile telliti alles 25.02.2021 ning arvuti paluti hagejal üle anda kostja tavalisele kontoritöötajale. Lisaks eeltoodule ei tundud tööandja ka huvi millised andmekandjad on veel hageja kasutuse ja tema käes.
9.Hageja leiab, et kui tegemis oleks olnud tegeliku reaalse ohuga ja sel põhjusel usalduse kaotamise olukorraga, oleks tema õigused koheselt peatatud vähemalt temalt selgituste saamiseni, kuid seda ei tehtud.
10.Hageja väidetel vallandati ta 09.04.2020 ülesütlemise avaldusega nn „punase kaardiga“ ja siis hakati ootama töötajalt lahkumisavaldust tema enda soovil. Kui selgus, et töötaja seda ei esita ja vabatahtlikult töölt ei lahku, tehti talle uus töölepingu
Lk (10)
ülesütlemise avaldus ja lõpetati tööleping ilma etteteatamistähtajata. Muid sündmusi või asjaolusid vahepealsel perioodil ei esinenud.
11.Hageja tagastas vara 24.04.2020 ja 18.05.2020 ning kuni TVK vastunõude esitamiseni ei pöördunud tööandja kordagi tema poole andmekandjatelt andmete kustutamise küsimusega.
12.Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et töölepingu lõpetamiseks puudus õiguslik ja faktiline alus ning selleks ei saanud olla ka lähtekoodi alla laadimine, mistõttu on töölepingu ülesütlemine hagejale tühine.
13.Hageja palub esitatud hagis: - tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus; - lõpetada poolte vahel töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.04.2020; - teha kanne tööregistrisse ja - TLS § 109 alusel välja mõista tööandjalt hüvitis arvestades ülesütlemise asjaolusid ja poolte huve vähemalt veel 12 kuu keskmise palga ulatuses, milleks on 140.724 eurot või muus õiglases summas ning viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja hinnangul peab see korvama talle tekkinud varalise kahju ja tulevikus tekkiva varalise kahju ja tekkinud mittevaralise kahju nagu märkis Riigikohus oma lahendis 3-2-1-7913. Käesoleval juhul sisaldub hüvitises ka kahju hagejale tekkinud mittevaralises kahjus, sest kostja süüdistas hagejat alusetult intellektuaalse omandi omandamises/ varguses, mis on teada kõigil hageja kolleegidel ja kogu Q meeskonnal, mistõttu ei saa hageja tõenäoliselt tööd vähemalt aasta jooksul. Kostja vastuväited hageja nõuetele ja nende põhjendused
14.Kostja on seisukohal, et tööandja on töösuhte kehtivalt lõpetanud kooskõlas TLS §-ga 88 lg 1 p 5 ja 7 sest: - tööandja kaotas töötaja vastu usalduse tulenevalt sellest, et vahetult enne eeldatavat tööandjapoolset töölepingu lõpetamist ja pärast seda, kui töötaja ülesandeid oli juba piiratud, laadis Y tööandja süsteemist (ZZZ) tema kasutuses olnud tööandja arvutisse (personal computer, PC) alla tööandja majandustegevuse aluseks oleva lähtekoodi. Arvestades asjaoluga, et töötaja tööülesandeid oli juba mitu kuud tagasi piiratud, puudus lähtekoodi alla laadimiseks igasugune mõistlik põhjus. Lähtekoodi alla laadimine oli vastuolus ka tööandja sisekorraeeskirjadega. Y, kui CTO, pidi teadma, et kogu lähtekoodi alla laadimine on olemuslikult turvarisk ja oht tööandja varale kahju tekkimiseks, mida oli kontserni reeglitega püütud maandada. Lähtekoodi alla laadimise ajastus oli ka seda kummalisem, et kogu X OÜ- s töötamise aja polnud Y seda kunagi teinud. Esialgu põhjendas Y lähtekoodi alla laadimist väidetava hackathoniga, mida tegelikkuses ei toimunud ega ka plaanis olnud. Töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamise käigus põhjendas töötaja seda hoopis asjaoludega, et ta pidi tööandjale kuuluvad andmekandjad tagastama täielikult puhtaks tehtuna, mistõttu puudub tööandjal võimalus ka kontrollida mida töötaja alla laetud lähtekoodidega edasi tegi. - arvestades asjaoluga, et X OÜ ja Q kontserni jaoks tervikuna on lähtekood majandustegevuse aluseks, põhjustas töötaja tööandja lähtekoodi alla laadimisega tööandja varale olulisel määral kahju tekkimise ohu TLS § 88 lg 1 p 7 mõistes, mis oli samuti hagejale töölepingu ülesütlemise aluseks. - kogu eelnev töötaja käitumine, s o kogu tööandja lähtekoodi PC-sse laadimine vahetult õhtul enne kohtumist tööandjaga olukorras, kus töötaja võis eeldada, et tööandja soovib temaga töösuhte lõpetada, kusjuures varem kunagi ei olnud töötaja
Lk (10)
seda teinud, on kostja hinnangul käsitletav hageja poolt „muu teona“ TLS § 88 lg 1 p 5 mõistes, mis oli aluseks töölepingu ülesütlemisele hagejale.
15.Kostja hinnangul suurendas usalduse kaotust ja ohu tõenäosust ka asjaolu, et Y on Q loomise juures aastaid olnud ja talle on aegade jooksul usaldatud väga konfidentsiaalset informatsiooni. Nende teadmiste alusel ja kasutades Q intellektuaalset omandit, oleks Yl võimalik üles ehitada Q konkurent, kahjustades seeläbi oluliselt oma tööandja majandustegevust.
16.Kostja hinnangul ei eelda usalduse kaotamisel töölepingu lõpetamine töötajapoolse rikkumise tõendamist, mistõttu ei ole hageja nimetatud väited vaidluse lahendamisel tähendust.
17.Hageja kui tööandja juures töötav CTO pidi suutma ette näha, et sellistel asjaoludel lähtekoodi alla laadimine nagu hageja seda tegi võib tõsta tööandja küberturvalisuse valdkonna inimeste ja juhtkonna silmis punase lipukese ja adekvaatse selgituse mitteandmine võib viia usalduse kaotuseni.
18.Tööandja ei ole otsinud võimalust hagejast lahti saada, nagu hageja leiab, sest töölepingu ülesütlemise ajaks olid pooled Y kontsernist lahkumise osas juba kolm kuud varem põhimõtteliselt kokku leppinud, mis on tavapärane sellise kaliibriga tippjuhtide osas nagu hageja seda oli.
19.Kuna tööandja on töölepingu lõpetanud õiguspäraselt, puudub alus töötaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks. Kindlasti ei ole see põhjendatud aga 12 kuu keskmise töötasu ulatuses, sest arvestada tuleb ka seda, et: - töötaja tagastas tööandja andmekandjad täielikult puhtaks tehtuna, mistõttu ei ole tööandjal võimalik töötajast endast tulenevalt töötaja väiteid kuhu ta lähtekoodi kopeeris kontrollida; - töötaja väited tööandja poolsest hageja mustamisest või tema mainekahju kahjustamisest on ebaõiged ja paljasõnalised; - töötaja väited lepingu lõpetamise aluste tõttu töö mittesaamisest on samuti paljasõnalised ja tõendamata. Arvestades IT-sektoris esinevast tööjõupuudusest ei ole hageja väited ka eluliselt usutavad. Q OÜ hagi ja selle põhjendused
20.Q OÜ esitas käesolevas menetluses nõude ka Y vastu leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks.
21.Töölepingu p 10.8 kohaselt pidi töötaja samal päeval kui tööleping lõpetatakse, andma üle tööandjale kogu tema kasutuses olnud tööandja vara. Töötaja tagastas tööandjale tema kasutuses olnud 3 sülearvutit ja 1 IPadi alles 24.04.2020 ja 18.05.2020, kuid need olid andmetest täiesti tühjaks tehtud. Sellega oli Y kustutanud kõik jäljed tema poolt tehtud tööst tööandja juures ning kustutatud olid ka kõik jäljed Y poolt tööandja koodi alla laadimisest.
22.Eeltoodust tulenevalt palub tööandja töötajalt välja mõista leppetrahvi töölepingu p
23.Y vaidleb vastu tööandja hagile ja peab seda alusetuks.
24.Ülesütlemisavalduses käskis tööandja tagastada töötajal andmekandjad puhtaks tehtuna, mida Y tegigi.
Lk (10)
25.Töötajalt võtsid arvutid vastu 24.04.2020 Z ja 18.05.2020 personalijuht N. Kui hageja ei oleks andmekandjad puhtaks tehtud, oleks need võinud sattuda tavaliste kontoritöötajate kätte, mis oleks võinud olla risk tööandjale.
26.Kuna töötaja ei ole avaldanud alla laaditud andmeid kolmandatele isikutele, ei ole töötaja ka konfidentsiaalsusekohustust tööandja ees rikkunud ja leppetrahvi nõue tema suhtes on alusetu.
27.Y hinnangul on töölepingu punktid 10.8 ja 10.10 tööandja tüüptingimused mis annavad tööandjale piiramatu võimalusi leppetrahvi määramiseks ja leppetrahvi suuruse arvutamiseks. Sõnastus „iga üksiku rikkumise eest“ annab tööandjale võimaluse esitada leppetrahvi nt iga kustutatud faili, iga kustutatud dokumendi, iga kustutatud pildi eest jne, mis võib kaasa tuua töötaja piiramatu rahalise vastutuse. Tüüptingimus leppetrahvi osas on sõnastatud liiga laialt, töötaja kahjuks ja nõutud leppetrahv on ebamõistlik suur. Töötaja leiab, leppetrahvi nõue peab olema selge ning sõnastatud viisil, mis tagab võlgnikule selguse oma tulevaste kohustuste ja vastutuse osas. Seda aga ei ole töölepingu p 10.10. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu töötaja, et töölepingu tüüptingimused on kehtivad ja leppetrahv on mõistliku suurusega. Tööandja seisukoht tüüptingimuste tühisuse osas
28.Tööandja ei vaidle vastu, et töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 on tööandja tüüptingimused, kuid arvestades kohustuse eesmärki ja Y rolli ja vastutust tööandja juures ning ka tema sissetulekut, ei ole need töötajat ebamõistlikult kahjustavad, nagu leiab Y, ega seetõttu ka tühised VÕS § 42 lg 1 kohaselt. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega mh nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kahjuhüvitist või muud hüvitist või teiselt poolet võetakse ära võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Sellist olukorda käesoleval juhul ei esine. Kohtuotsuse põhjendused
29.Y hagi lahendamisel juhindub kohus: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 1 ja lg 2 p-dest 1 ja 2, mis sätestavad, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, teeb töölepingus kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; TLS § 87, mis sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides selles ettenähtud etteteatamistähtaegu; TLS § 88 lg 1 p 5, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; TLS § 88 lg 1 p 7, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel mille kohaselt on töötaja tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; TLS § 88 lõike 3 teisest lausest ja § 97 lõikest 3, mis sätestavad, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka ilma eelnevat hoiatust tegemata ja etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja kohustuse rikkumise eriline
Lk (10)
raskus ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkumist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
30.Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et tööandja ütles 09.04.2020 ja 21.04.2020 ülesütlemisavaldustega töötajale töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel, sest tööandja avastas 01.03.2020, et töötaja oli alla laadinud 24.02.2020 hilisõhtul New Yorgi aja järgi tema kasutuses olnud tööandja arvutisse peer-to-peer vahendusplatvormi lähtekoodi konfidentsiaalsed osad ja sellele vastava mobiilrakenduse. 09.04.2020 töölepingu ülesütlemisavalduses teatas tööandja, et ütleb töölepingu töötajale üles alates 30.06.2020. 21.04.2020 avaldusega muutis tööandja töölepingu ülesütlemise aega ja teatas, et töötajale, et tööleping lõpetatakse ilma etteteamistähtaega järgimata, s o. 21.04.2020. Kohus on seisukohal, et tööandja on töölepingu üles öelnud töötajale ühe ülesütlemisavaldusega, sest 21.04.2020 on muudetud üksnes töölepingu ülesütlemise aega, kõik muu on avalduses sama.
31.Kohus nõustub tööandjaga, et kohtuotsuse eelmises punktis kirjeldatud töötaja käitumine võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes, sest Y, kes töötas X OÜ-s tehnoloogiadirektori (PCO) ametikohal, pidi olema teadlik, et tööandja majandustegevuse aluseks oleva lähtekoodi alla laadimine tema isiklikus kasutuses olevasse tööandja arvutisse oli oma olemuslikult turvarisk ja oht tööandja varale kahju tekkimiseks, mida oli kontserni reeglitega, sh sisekorraeeskirjadega, püütud maandada. Pealegi puudus nimetatu tegemiseks igasugune mõistlik selgitus, sest kunagi varem ei olnud Y nimetatut teinud, mille üle vaidlus puudub. Arvestades asjaoluga, et X OÜ ja Q kontserni jaoks tervikuna on lähtekood majandustegevuse aluseks, põhjustas töötaja lähtekoodi alla laadimisega tema kasutuses olnud arvutisse, tööandja varale olulisel määral kahju tekkimise ohu, mis kõik sai olla kokkuvõttes aluseks Yle töölepingu ülesütlemisele TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. Lisaks eeltoodule on tööandjale teadmata mida Y alla laaditud lähtekoodiga edasi tegi, sest ta kustutas tema kasutuses olnud arvutist ja ka kõigist teistest andmekandjatest, mis tema kasutuses olid, kõik andmed enne kui ta andmekandjad tööandjale tagastas, mille üle samuti poolte vahel vaidlus puudub. Kohtu hinnangul ei ole tööandja käskinud Yl kõiki andmeid tema kasutuses olnud arvutitest kustutada, nagu Y ekslikult väidab.
32.Kohtu hinnangul ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust see kas tööandja pidas varem läbirääkimisi tööandjaga töölepingu kokkuleppel lõpetamisest või mitte või kas tööandja peatas temaga koheselt töölepingu, kui oli teada saanud töötaja poolt lähtekoodi allalaadimisest või mitte, vaid vaidluse lahendamisel on oluline anda hinnang töötaja poolt toime pandud teole ning kas see sai olla aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele.
33.Kuna kohus asus seisukohale, et tööandja on töötajale töölepingu üles öelnud seaduslikult, puudub alus poolte vahelise töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning ka kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Q OÜ hagi Y vastu leppetrahvi väljamõistmiseks peab kohus osaliselt põhjendatuks.
34.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - pooled on töölepingu p-s 10.8 kokku leppinud, et: Pärast tööandjaga töö lõpetamist toimetab töötaja viivitamata tööandjale kogu konfidentsiaalse teabe ja kõigi tema valduses olevate dokumentide või materjalide originaalid ja koopiad, mis on seotud tööandja ja töötaja lepinguga, sealhulgas ilma piiranguteta kogu teabe, mis on seotud teiste tööandjaga seotud ettevõtetega. Töötaja nõustub säilitama kogu elektrooniliselt või magnetiliselt salvestatud teabe terviklikkuse ja nõustub seda
Lk (10)
enne tööandjale tagastamist mitte muutma, kustutama, kahjustama ega muul viisil hävitama; - Töölepingu p-s 10.10 on kokku lepitud, et: töölepingu p-s 10 sätestatud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse rikkumise korral on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi suuruses kuni 3 kuu (bruto) töötasu töötaja iga üksiku rikkumise eest. - Y tagastas 24.04.2020 ja 18.05.2020 neli tööandja andmekandjat täielikult puhtaks tehtuna, st taastatud olid andmekandjatel tehase seaded.
35.Kõigepealt võtab kohus seisukoha töötaja väite osas nagu oleks töölepingu p-d 10.8 ja 10.10, kui tööandja poolt kehtestatud tüüptingimused, tühised. Kohus nimetatuga ei nõustu. VÕS § 158 lg 1 sätestab leppetrahvi mõiste, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 160 sätestab, et leppetrahvi ei või nõuda kohustuse rikkumise vabandatavuse korral, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul oli põhjendatud tööandja poolt töötajatega leppetrahvi tasumises kokkuleppe sõlmimine arvestades tööandja töö spetsiifikat ning sellest tulenevalt võimaliku kahju tekkimise asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel töölepingus kokku lepitud p-d 10.8 ja 10.10 tüüptingimused Y ebamõistlikult kahjustavad ega seetõttu ka tühised, sest nimetatud lepingupunktides kokku lepitu on kooskõlas ja vastavuses Y ametikohaga, tema vastutuse ja tööülesannetega tööandja juures. Ka on leppetrahvi suuruse sidumine töötaja brutopalgaga põhjendatud ja kooskõlas töötaja sissetuleku suurusega.
36.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled olid töölepingus kokku leppinud, et töötaja nõustub säilitama kogu elektrooniliselt või magnetiliselt salvestatud teabe terviklikkuse ja nõustub seda enne tööandjale tagastamist mitte muutma, kustutama, kahjustama ega muul viisil hävitama (t/l 10.8), kuid seda kohustust Y ei täitnud, vaid tühjendas tema kasutuses olnud tööandja neljal andmekandjal oleva kogu teabe (vaidlus puudub), millest tulenevalt ei olnud tööandjal võimalik tuvastada kas ja mida Y alla laetud lähtekoodiga tegi, on töötaja kohustatud tasuma tööandjale töölepingu ps 10.10 kokku lepitud leppetrahvi. Asjaolu, et tööandja ei saanud kontrollida seda kas Y andmekandjatel olnud lähtekoodi ka kolmandatele isikutele jagas ehk konfidentsiaalsuskohustust rikkus, tulenes Y enda käitumisest, sest ta kustutas andmekandjatelt kogu informatsiooni, mis seda kontrollida võimaldas.
37.Juhindudes VÕS § 162 lg 1 sätestatust, peab kohus aga põhjendatuks vähendada Ylt välja mõistetava leppetrahvi suurust tema kolme bruto kuupalga suuruseni, milleks on 33.066 (3 x 11.022) eurot, s.o. mitte välja mõista leppetrahvi igalt andmekandjalt kustutatud andmete eest eraldi nagu tööandja seda soovinud on.
38.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista Ylt X OÜ kasuks leppetrahvi summas 33.066 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tööandjal on õigus nõuda lepptrahvi summalt ka viivise tasumist alates nõude esitamisest 12.06.2020 kuni nõude kohase tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on viivise suurus tasumata leppetrahvilt perioodi 20.06.2020 – 05.05.2021 ees VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääraga 2315,29 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Sealt edasi kuulub viivis väljamõistmisele TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Lk (10)
39.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
40.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab rahuldamata täielikult kõik töötaja nõuded ja rahuldab osaliselt tööandja leppetrahvi nõude, peab kohus põhjendatuks jaotada poolte menetluskulud nii, et Y kanda jäävad tema enda menetluskulud 80 % ulatuses ja 80 % ka X OÜ menetluskuludest ning X OÜ kandma jäävad 20 % tema enda menetluskuludest ja sama palju ka Y menetluskuludest.
41.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
42.Y palub kostjalt välja mõista menetluskuluna hageja õigusabikulud, mis moodustavad kokku summa 2580 eurot. Hageja väidetel on talle osutatud õigusabi 21,5 tunni ulatuses tunnitasu määraga 120 eurot tund.
43.Riigilõivu tasumisest oli Y hagi esitamisel vabastatud.
44.X OÜ ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
45.X OÜ palub välja mõista tema menetluskulude katteks 6185,33 eurot ilma käibemaksuta, millest 1500 eurot on riigilõiv hagi esitamise eest Y vastu ning ülejäänu on tema õigusabikulu tunnitasu hinnaga 160 eurot tunnis.
46.Vastaspool ei ole esitanud vastuväiteid ka tööandja menetluskuludele
47.Mõlemad pooled paluvad välja mõista menetluskuludelt ka viivise.
48.Kohus leiab, et kuivõrd kumbki pool ei ole vaidlustanud vastaspoole menetluskulusid ning X OÜ-t esindas kohtumenetluses vandeadvokaat, Y aga mitte, tuleb menetluskulud välja mõista kummaltki menetlusosaliselt vastavalt nende poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitule ja kohtuotsuse p-s 40 toodud jaotuse protsendile.
49.Kuna kohus otsustas kohtuotsuse p-s 40 jaotada poolte menetluskulud nii, et Y kanda jäävad tema enda menetluskulud 80 % ulatuses ja 80 % ka X OÜ menetluskuludest ning X OÜ kandma jäävad 20 % tema enda menetluskuludest ja sama palju ka Y menetluskuludest, peaks Y hüvitama X OÜ-le 4948,26 eurot (6185,33 x 80%) viimase menetluskuludest ning X OÜ peaks hüvitama Yle tema menetluskuludest 516 (2580 x 20%) eurot.
50.Juhindudes TsMS § 445 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt juhul kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas, tasaarvestab kohus poolte vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb Ylt välja mõista X OÜ kasuks viimase menetluskulude katteks 4432,26 eurot (4948,26-516).
51.Menetluskuludelt kuulub väljamõistmisele ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Tsiviilasja hinna määramine.
52.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500.- eurot, TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded kokku, TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega.
Lk (10)
53.Kuna Y esitas kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamise, töötamise registrisse kande tegemise ja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks summas 140.724 eurot, on Y hagi hinnaks 140.724 eurot.
54.Kuna X OÜ esitas kohtusse hagi leppetrahvi 132.264 euro ja viiviste väljamõistmiseks, on tööandja hagi hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 2 järgi 142.856,66 eurot (132.264 + 10594.66 /ühe aasta viivise määr/)
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (10) 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.