lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-493/13

Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-493/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.novembril 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-21-493

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

P N hagi Finnair OY vastu hüvitise nõudes Hageja: P N (sünniaeg xxx, elukoht xxx) Kostja: Finnair OY (Soome registrikood 0108023-3, asukoht Tietotie 9, Vantaa 01530, Soome Vabariik) lepingulised esindajad: vandeadvokaat Annika Soom, advokaat Ken Kaarel Gross kirjalikus menetluses

Resolutsioon Jätta P N hagi Finnair OY vastu hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud P N kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.Hageja esitas kohtule hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Hagi põhjenduste kohaselt oli 29.05.2019 lennureis AY1012 Tallinnast, Lennart Meri lennujaamast Helsingisse Vantaa lennujaama tühistatud tehniliste probleemide tõttu. Hageja pidi 29.05.2019 lendama jätkulennuga Helsingist Prahasse. Lennureisi AY1012 tühistamise tõttu hilines hageja lõppsihtkohta saabumine üle 3 tunni. Hagejale teadaolevalt ei olnud olulisi häireid, mida võiks pidada erakorralisteks asjaoludeks. Hageja palub välja mõista kahju hüvitise summas 250 eurot, lepingulise esindaja tasu 400 eurot, postikulud 6,50 eurot ja riigilõivu. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hageja nõude rahuldamata, kuna lennu tühistamise tingis „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist. Kostja toob esile, et lend nr AY1012 tühistati seetõttu, et lennuki rehv sai enne õhkutõusmist väliste mõjutuste tõttu viga. Rehvikahjustus oli niivõrd ulatuslik, et sellega ei olnud võimalik lendu teostada. Lennuki rehv sai kahjustada lennuväljal. Lennuvälja seisukorra eest kostja ei vastuta ega saagi vastutada, vaid sellega tegelevad kolmandad isikud (eelkõige lennujaama operaator) ning kostjal puudub kontroll selle üle, kas maas on selliseid objekte, mis võivad lennuki rehvi kahjustada. Lisaks puudub hageja õigusabikulude ja postikulude hüvitamise nõudel õiguslik alus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtuotsuse põhjendused

3.Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrusega. Tulenevalt nimetatud määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtmenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004).
4.Kuna poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas hageja on õigustatud saama määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist tühistatud lennu eest, siis kontrollib kohus lennu AY1012 tühistamise asjaolusid ning kas käesoleval juhul esineb artikli 5 lõike 3 kohane erakorraline asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta lennu tühistamisel hagejale hüvitist.
5.Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 kohaselt tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Siinjuures ei tuleks lähtuda üksnes määruse nr 261/2004 sätestatust vaid määruse eesmärgist. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud tarvitusele kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 p 14, 15). Määruse eesmärk ei ole aga välja tuua täpsustatud nimekirja erakorralistest asjaoludest, mis määruse koostajate hinnangul viiksid lennuettevõtjate ja reisijate kohtuvaidlusteni.
6.Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega (tlk 39) on tõendatud, et lend nr AY1012 tühistati seoses lennuki rehvi kahjustusega. Juhtimiskeskuse selgitusest (OPS Diary) nähtuvalt sai lennuk kahjustada Tallinnas lennuväljal olles. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et lennuki rehv on purunenud.
7.Lisaks määruses esile toodule on Euroopa Kohus lugenud erakorraliseks asjaoluks lennuki kokkupõrget linnuga (4.05.2017 otsus, Marcela Pešková jt vs Travel Service a.s., C-315/15), õhuruumi osalist sulgemist Islandil asuva vulkaani Eyjafjallajökull purske tõttu (31.01.2013, Denise McDonagh vs Ryanair Ltd, C-12/11), õhusõiduki tehnilist probleemi kui see tuleneb sündmustest, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt (22.12.2008, Friederike WallentinHermann vs Alitalia – Linee Aeree Italiane SpA, C-549/07), kütust lennujaama lennurajal, mis põhjustas raja sulgemise ja kõnealune kütus ei pärinenud lendu teostanud vedaja lennukist (26.06.2019, André Moens vs Ryanair Ltd, C-159/18) ja lennuki rehvi kahjustumist lennurajal olnud võõrkeha tõttu (04.04.2019, Germanwings GmbH vs Wolfgang Pauels, C-501/17). Tulenevalt eelnevast tuleb kvalifitseerida erakorralisteks asjaoludeks sündmust, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.
8.Lennuki rehvi kahjustumine lennurajal olnud võõrkeha tõttu ei ole selline asjaolu, mida saab pidada olemuselt ja päritolult lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks. Lennuvälja haldab kolmas isik ja lennuradade kontroll ei kuulu lennuettevõtja pädevusse, mistõttu tuleb lennurajal olnud võõrkeha lugeda erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Lennuettevõtja on vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike1 punktile c ja artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Käesoleval juhul tühistati lend nr AY1012 lennuki rehvi purunemise tõttu, rehv sai enne õhkutõusmist viga väliste mõjutuste tõttu. Hagiavalduse kohaselt teavitati reisijaid lennu tühistamisest siis, kui reisijad olid juba lennuki pardal. Seega on lennuki rehvi purunemine avastatud kõnealuse lennu stardi ettevalmistamisel. Euroopa Kohus on 04.04.2019 otsuses kohtuasjas nr C-501/17 asunud seisukohale, et rehvi riket, mille põhjustas põrkumine lennurajal oleva võõrkehaga, ei saa pidada oma olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tavapärase lennutegevuse juurde kuuluvaks asjaoluks. Võttes arvesse õhkutõusmisel ja maandumisel lennuettevõtjat mõjutavaid konkreetseid piiranguid – eelkõige kiirust, millega neid toiminguid teostatakse, pardal viibivate reisijate ohutuse tagamise nõuet ja ka asjaolu, et lennuradade hooldus ei kuulu üldse lennuettevõtja pädevusse, väljub nimetatud asjaolu tema tegeliku kontrolli alt. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalust võtta vastu võimalikke vajalikke meetmeid, selleks, et vältida erakorralist asjaolu, kuna Tallinna lennujaama lennuradade hooldus ei kuulu kostja pädevusse.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lennuki rehvi purunemine lennurajal olnud võõrkeha tõttu on erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui kostja oleks võtnud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Menetluskulude jaotus
10.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artikkel 16 sätestab, et menetluse kulud kannab kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus artiklist 16 ja TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, siis leiab kohus, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja