lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-134519/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-134519/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kaaskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2021-04-06
Avaldus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2023-03-13
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-06
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-27
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2026-02-27
Sissetulev kiri
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2025-05-21

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 414 lg 1, 3Taganemise mõju majanduslikult seotud müügilepinguleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 1132 lg 1VÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Holm Bank AS14080830(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu 30.11.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-134519

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi A. K. S. vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Hagihind

866,61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830) Hageja esindaja: Helina Sild (e-post [email protected]) Kostja: A. K. S. (isikukood xxxx, e-post xxxx) kirjalikus menetluses

Asja läbivaatamine Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. K. S.lt põhivõlgnevus 732,72 eurot, intress 89,83 eurot, viivis 29,06 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 15 eurot Holm Bank AS-i kasuks.
3.Jätta menetluskulud A. K. S. kanda.
4.Välja mõista A. K. S.lt menetluskulu 175 eurot Holm Bank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

Hageja esitatud väited ja nõue

1.Hageja ja kostja sõlmisid 27.05.2019 laenulepingu nr xxxx, millega hageja laenas kostjale 1 379,48 eurot Apple xxxx ostmiseks müüjalt 1 OÜ. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 27.05.2021, intressimääraga 20% aastas. Kostja pidi tagastama laenusumma koos intressiga igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja asus alguses lepingut täitma, kuid jättis osamaksed alates 27.04.2020 tasumata. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirju ja hoiatas lepingu ülesütlemise eest, kuid kostja kohustusi täitma ei asunud. Seoses sellega ütles hageja lepingu alates 21.08.2020 üles. Kostjal on laenusummast tasumata 732,72 eurot, perioodi 28.03.2020-21.08.2020 eest arvestatud intress 89,83 eurot ning meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 732,72 eurot, intressi 89,83 eurot, viivise 29,06 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 15 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud, kostja digi-ID oli R. T.i käes. Kostja ei ole kaupa kätte saanud, hageja ei ole kauba kättetoimetamist tõendanud. Kauba üleandmise kohta ei ole ei allkirja ega videosalvestist. Kostja keeldub laenulepingu täitmisest, kuna müüja ei täitnud kauba üleandmise kohustust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded. VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud. Hageja on esitanud laenulepingu koos maksegraafiku ja lisaga (dtl 32-36), mis on kostja poolt 27.05.2019 digitaalselt allkirjastatud. Kohus leiab, et kostja väide, et tema asemel allkirjastas laenulepingu muu isik, on tõendamata. Asjaolu, et kostjale väljastatud e-residendi digitaalne isikutunnistus xxxx on tunnistatud 08.10.2020 kehtetuks, mille kohta on kostja esitanud 08.10.2020 teate (dtl 102-104), ei seondu sellega, kes allkirjastas 27.05.2019 lepingu. Kostja esitatu kohaselt tunnistati digitaalne isikutunnistus kehtetuks seoses kostja enda poolt tehtud avaldusega. Teade ei sisalda teavet lepingu allkirjastamise kohta ega tõenda kostja väidetud asjaolusid. Asjassepuutumatu on ka 22.05.2020 e-kiri (dtl 60-61), millega kostjalt on küsitud teavet temale väljastatud digitaalse isikutunnistuse kasutamise kohta. Kohus nõustub hagejaga, et täiendavalt tõendab lepingu sõlmimist kostja poolt ka asjaolu, et kostja asus lepingut täitma: laenu tagasimakseid on tehtud kostja kontolt (maksekorraldused dtl 84-85) ning kostja kontrolli all olnud ühingu kontolt (dtl 86 02.03.2020 ülekanne A OÜ-lt, kostja 02.03.2020 äriregistrist nähtuvalt ainuosanik ja ainus juhatuse liige). Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on IDkaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud (2-16-124450, p 22). Kohus selgitas kostjale nimetatud asjaolu tõendamise vajadust (dtl 94), kostja esitatu viidatud eelduse ümberlükkamiseks piisav ei ole. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 27.05.2019 laenulepingu nr xxxx.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg 1 järgi müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning

mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud.

6.27.05.2019 lepinguga on kokku lepitud, et hageja annab laenu Apple xxxx ostmiseks müüjalt 1 OÜ, laenusumma kantakse müüja arvele. Lepingu p 6 järgi kui müüja ei täida müügilepingust tulenevat kauba üleandmise või teenuse teostamise kohustust või kaup/teenus ei vasta müügilepingule ning müüja on õigustamatult keeldunud laenusaaja õiguskaitsevahendite rahuldamisest, võib laenusaaja müügilepingu alusel laenuandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja väitel ei ole ta Apple xxxx kätte saanud, hageja väitel väljastati kaup müüjalt saadud teabe kohaselt kliendile Xxxx aadressi väljastuspunktist 03.06.2019 18:11:02. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et kaup jäi tegelikult üle andmata on eluliselt ebausutav olukorras, kus lepingujärgseid tagasimakseid on alates lepingu sõlmimisest 11 kuu vältel tehtud. Samuti ei ole kostja välja toonud, et ta oleks pöördunud müüja poole müügilepingu täitmise nõudega. Kostja on asunud väitma, et ta ei ole kaupa saanud alles kohtumenetluses. Kohus leiab, et kostjal puudub õigus keelduda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest lepingu p 6 ja VÕS § 414 lg 3 järgi.
7.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus tuvastab, et laenuleping on üles öeldud hageja avaldusega alates 21.08.2020 (dtl 37). Kuna laenuleping on üles öeldud, on kostja õigus laenusumma kasutamiseks lõppenud. Hageja on esitanud nõudearvestuse (dtl 25-26), millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole, arvestuse kohaselt on saadud laenusummast tagastamata 732,72 eurot ning kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata intress on 89,83 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 732,72 eurot eurot ja intressi 89,83 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale järgmised meeldetuletuskirjad: 02.05.2020, 08.05.2020, 03.06.2020, 09.06.2020, 02.07.2020, 09.07.2020 (dtl 40-45), so kõik enne lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja nõuab kulu 5 eurot kirja kohta hüvitamist seoses 08.05.2020, 09.06.2020 ja 09.07.2020 teadete saatmisega, viidatud tõenditest nähtuvalt on eelnevalt tasuta meeldetuletused saadetud. Kostja nõude ulatusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 15 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Lepingu kohaselt on nii intressi- kui viivisemäär 20% aastas. Hageja on esitanud viivisearvestuse (dtl 39), mille kohaselt on hageja arvestanud nimetatud määras viivist tasumata osamaksetelt ning alates lepingu ülesütlemisest kogu täiendavalt tagastamata laenusummalt hagi esitamise seisuga 29,06 eurot. Kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 29,06 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 175 eurot, so kulu riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja tasunud hagi esitamiselt lõivu 175 eurot, mis vastab hagihinnale. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 175 eurot.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja