lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-15383/25

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-15383/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Springland11793570(Kostja)Ratva OÜ14084609(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-15383

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Ratva OÜ hagi OÜ Springland vastu 14 000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ratva OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

15 120 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): Ratva OÜ (registrikood 14084609), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Kostja (vastustaja): OÜ Springland (registrikood 11793570)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. aprilli 2021. a otsus muutmata. 1(6)
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Ratva OÜ kanda. OÜ-l Springland apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Ratva OÜ (hageja) esitas 20. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt Springland välja mõista 14 000 eurot ja sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. detsembril 2017 laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 23 000 eurot. Laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 4. detsember 2022. Kostja osanik ja juhatuse liige on Meelis Lokk, samuti on kostja hageja osanik 25% ulatuses. M. Lokk oli alates 2017. aastast kuni 12. oktoobrini 2020 hageja juhatuse liige. M. Lokk kandis hageja kontolt 7. augustil 2020 kostja kontole 14 000 eurot selgitusega "laenu tagasimakse". Hageja leiab, et kostja juhatuse liige tegutses huvide konflikti situatsioonis ja tagastas õigustamatult laenu ennetähtaegselt. M. Lokk eelistas teist enda juhitavat äriühingut. Laenu ennetähtaegne tagastamine ei olnud majanduslikult põhjendatud. Hageja nõuab ülekantud summa tagastamist. Hageja tühistas hagiavalduses 7. augustil 2020 tehtud rahaülekande kui tehingu (toimingu) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 alusel. Tulenevalt TsÜS § 90 lg-st 2 tuleb kostjal tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Vastusena kostja väidetele leidis hageja, et 6. jaanuari 2020. a kuupäevaga laenulepingu lisa on vormistatud tagantjärgi (hilisema kuupäevaga) õigustamaks laenu ennetähtaegset tagasikannet. Hageja tegi 27. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis avalduse viidatud laenulepingu lisakokkuleppe tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 alusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt omandas kostja 2017. aastal hageja osaluse, teine hageja osanik oli Meelis Vool. Hageja juhatuse liikmeteks hakkasid M. Vool ja M. Lokk ühiselt, igapäevase 2(6)

majandustegevusega tegeles M. Vool. 4. detsembri 2017. a laenulepinguga andis kostja hagejale laenu 23 000 eurot ja 1. veebruari 2018. a laenulepingu lisaga lisaks veel 22 000 eurot. 2019. aastal asutas M. Vool Saunasmile OÜ, millesse hakkas järk-järgult hageja majandustegevust üle viima. M. Lokk teatas seetõttu M. Voolile, et soovib hagejale antud laenu tagasi saada ja ühisest ettevõttest välja astuda. 6. jaanuaril 2020 allkirjastasid pooled laenulepingu lisa, millega muudeti laenu tagastamise tähtaega ja uueks tähtajaks sai 1. märts 2020. Kuna M. Vool leidis pidevalt põhjuseid, miks ei ole aega lepingu lisa allkirjastada, allkirjastas M. Lokk laenulepingu kõnealuse lisa nii hageja kui kostja esindajana. M. Lokki volitused hageja juhatuse liikmena ei ole lõppenud. M. Vool on registrile esitanud teadvalt valeandmeid. Laenu osalise tagastamise ajal (7. augustil 2020) oli hagejal vaba raha vähemalt 22 900 eurot ja vaidlusaluse summa tagastamine ei saanud hagejale kahju tekitada. Hageja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks oli laenu osaline tagastamine hageja jaoks kahjulik. Lisaks on hageja TsÜS § 131 lg 2 p 2 alusel minetanud õiguse tehingu tühistamiseks. Kostja esitas 15. märtsil 2021 teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis 29. aprilli 2021. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 720 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 



pooled sõlmisid 4. detsembril 2017 laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 23 000 eurot, laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 4. detsember 2022; hageja kontolt kanti 7. augustil 2020 kostja kontole 14 000 eurot selgitusega "laenu tagasimakse".

Hageja on teinud hagiavalduses avalduse raha ülekandmise tehingu (toimingu) tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 järgi ning nõuab 14 000 euro ja viiviste väljamõistmist. TsÜS § 131 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemisel saab sama sätte alusel tehingu tühistada. Hageja selgituste kohaselt ei soovi ta tühistada 4. detsembril 2017 sõlmitud laenulepingut, vaid üksnes 7. augusti 2020. a raha ülekande. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et raha kanti üle laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Tehing TsÜS § 67 lg 1 tähenduses ei ole mitte igasugune toiming, vaid üksnes selline toiming, milles väljendub niisugune tahteavaldus, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Seega on ainult õiguslikule tagajärjele suunatud ja vastavat tahteavaldust sisaldav toiming tehing ning tehingus sisalduv tahteavaldus tähendab seda, et tehingu tegija soovib olla tagajärgedega õiguslikult seotud. Raha ülekandmine (või üle andmine) ei ole eraldi tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Seaduses silmas peetavaks tehinguks on praegusel juhul laenulepingu sõlmimine – pooled on andnud vastavad tahteavaldused ning see toob kaasa poolte soovitud õiguslikud tagajärjed. Laenulepingust (VÕS § 396) kui tehingust tulenevateks toiminguteks saab lugeda rahasumma üleandmist ning selle tagasi maksmist. Laenulepingu kui kohustustehingu 3(6)

täitmine toimub tegeliku tegutsemisega, st raha ülekandmisega algul laenu saajale ning pärast laenu andjale. Laenuleping ning selle täitmine on toimingute kogum. Tegemist ei saa olla eraldi tehingutega, mis oleks tühistatavad. Toimingu tühistamist seadus ette ei näe. Eelmärgitut arvestades ei saa hageja nõuda laenulepingu täitmiseks üle antud raha tagastamist. Kuna hageja ei saa tühistada raha ülekandmise toimingut, ei ole vaja käsitleda laenulepingu tähtaja ning selle lepingu lisa kehtivusega seonduvat. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ülekanne tehti laenulepingu täitmiseks, ei analüüsinud kohus võimalikke lepinguväliseid raha tagastamise aluseid. Kohus märkis, et võtab 15. märtsil 2021 esitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate asja juurde. Tõend on esitatud küll tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 329 lg-s 2 nimetatud tähtaega rikkudes, kuid tegemist on dokumendiga, millega hageja peaks arvestama ka kohtumenetluse väliselt. Tõendi vastuvõtmine ei pikenda tsiviilasja menetlust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub 31. mail 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja jätkuvalt seisukohal, et 7. augustil 2020 tehtud ülekanne on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes, mida on võimalik TsÜS § 131 järgi tühistada. Riigikohus on 21. aprilli 2021. a otsuses tsiviilasjas 2-17-3478 (p-s 15) märkinud, et see, kui äriühingu juhatuse liige kannab ühingu kontolt enda kontole raha, ilma et ta sooviks sellega õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahet väljendada, on sooritus (teise isiku eesmärgistatud rikastamine). Praegusel juhul soovis kostja juhatuse liige kontolt raha ülekandmisega täita laenulepingust tulenevat sissenõutavaks muutnud kohustust, kuna kostja esitatud 6. jaanuari 2020. a laenulepingu lisa allkirjastamisega oli laenulepingu tähtaeg justkui saabunud. Seega soovis kostja juhatuse liige raha ülekandmisega väljendada tahet õigusliku tagajärje kaasatoomiseks, milleks on laenulepingust tulenevate sissenõutavateks muutunud nõuete täitmine. Panga arvelduskontol oleva raha puhul on tegemist arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses ja selle raha ülekande puhul käsundab isik panka vastava toimingu tegemiseks. Järelikult on kostja juhatuse liige ülekannet tehes teinud tehingu. Juhul kui ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et rahaülekanne on sooritus, mida ei saa tühistada, siis on ülekanne ikkagi tehtud õigusliku aluseta. Kostja väidab, et laenulepingu tähtaeg oli saabunud varem kui selles märgitud kuupäev (4. detsember 2022). Kostja arvates andis 6. jaanuari 2020. a laenulepingu lisakokkulepe talle soorituse (ülekande) saamiseks õigusliku aluse. Hageja on 6. jaanuari 2020. a lisakokkuleppe TsÜS § 131 järgi tühistanud, mistõttu oleks kohus pidanud võtma 6. jaanuari 2020. a kokkuleppe kehtivuse osas seisukoha. Maakohus ei ole seda teinud.

4(6)

Eelnevast tulenevalt ei tekkinud kostjal hageja hinnangul laenulepingu 6. jaanuari 2020. a lisakokkuleppe pinnalt soorituse saamise õigust, kuna see lisakokkulepe on tühistatud. Järelikult oleks kohus pidanud ja saanud kvalifitseerida hageja nõude alusetu rikastumise järgi. Ilma lisakokkuleppeta lõppes laenulepingu tähtaeg 4. detsembril 2022, mistõttu ei andnud laenuleping ise veel soorituse saamiseks õiguslikku alust.

Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus leidis põhjendatult, et laenulepingu alusel raha ülekandmine ei ole eraldi tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes, mida saaks tühistada, ning seetõttu ei saa hageja nõuda laenulepingu täitmiseks üle antud raha tagastamist. Samuti ei olnud poolte väiteid arvestades kohtul vaja analüüsida, kas esineb mõni lepinguvälisest võlasuhtest tulenev alus raha tagastamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
7.1.TsÜS § 131 lg 1 alusel võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. TsÜS § 67 lg-s 1 toodud määratluse järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingu alusel tehtud sooritus (laenu tagastamine) ei ole eraldiseisev tehing, mida saaks TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistada. Sarnaselt kinnitab ka hageja enda poolt viidatud kohtupraktika, et tühisus saab esineda tehingu, mitte soorituse puhul (vt Riigikohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas 2-17-3478, p 15).
7.2.Iseenesest võib nõustuda hagejaga selles, et panga arvelduskontol oleva raha ülekandmisel käsundab arvelduskonto omanik panka vastava toimingu tegemiseks. Samas on see hageja väide asjakohatu, kuna käesolev vaidlus ei puuduta hageja ja panga vahelisi suhteid.
7.3.Asja lahendamiseks ei ole vaja hinnata 6. jaanuari 2020. a lisakokkuleppe (tl 34) kehtivust, nagu märkis põhjendatult ka maakohus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et
7.augusti 2020. a ülekanne (summas 14 000 eurot) tehti laenulepingu alusel (laenu tagastamiseks). Seda kohtu järeldust ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud. Seega ei muudaks kõnealuse 6. jaanuari 2020. a lisakokkuleppe võimalik kehtetus hageja poolt
7.augustil 2020 tehtud sooritust veel alusetuks. Sooritusel oleks õiguslik alus ka juhul, kui laenu tagastamise toimunuks ennetähtaegselt. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu (tl-d 8– 10) p-d 1.2 ja 3.2 iseenesest ka lubavad laenusaajal laenu ennetähtaegset tagastada. 5(6)

Eelmärgitut arvestades ei saa hagejal olla vaidlusaluse soorituse osas kostja vastu alusetu rikastumise nõuet. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis (otsus tsiviilasjas 2-17-3478, p 15) väljendatud õiguslikud seisukohad lähtuvad eeldusest, et saadud sooritusel puudub õiguslik alus. Käesolevas asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Osutatud Riigikohtu otsus sisuliselt kinnitab, et kui leping annab soorituse saamiseks õigusliku aluse, on alusetust rikastumisest tuleneva nõude maksmapanek välistatud.

8.Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses toiminguid teinud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja