T. M. (M. ) hagi T. M. (M. ) vastu testamendi tühisuse või puudumise tuvastamiseks Iseseisva nõudega kolmanda isiku E. K. (K. ) hagi T. M. ja T. M. vastu testamendi tühisuse või puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
T. M. hagi hind 3500 eurot E. K. hagi hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus, e-post [email protected] Iseseisva nõudega kolmas isik E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Birje Kalmus, e-post [email protected] Kostja T. M. (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post [email protected]
Lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg
8. november 2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata T. M. hagi T. M. vastu.
2.Rahuldada E. K. hagi T. M. ja T. M. vastu.
3.Tuvastada, et K. M. ei ole teinud 1. novembri 2017. a testamenti.
4.Jätta E. K. hagiga seotud menetluskulud T. M. kanda.
Jätta T. M. hagiga seotud menetluskulud 3/4 ulatuses T. M. kanda ja 1/4 ulatuses T. M. kanda.
2-19-3346
1.Määrata E. K. menetluskulude suuruseks 991 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). Mõista T. M. E. K. kasuks välja 991 euro 60 sendi suurune menetluskulu (koos käibemaksuga).
2.Määrata T. M. menetluskulude suuruseks 5386 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Mõista T. M. vastavalt menetluskulude jaotusele T. M. kasuks välja 4040 euro 10 sendi suurune menetluskulu (koos käibemaksuga).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. M. (hageja) esitas 4. märtsil 2019 T. M. (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada K. M. 1. novembri 2017. a testamendi tühisus või alternatiivselt lugeda eelnimetatud testament tühistatuks. 10. juunil 2021 täpsustas hageja oma alternatiivset nõuet ja palus lisaks tuvastada, et K. M. ei ole 1. novembri 2017. a testamenti teinud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja isa K. M. (pärandaja) 23. novembril 1998 notariaalse testamendi, millega nimetas kogu oma vara pärijaks oma lapselapse E. K. (endise nimega E. M. ). Pärandaja haigestus 2017. a septembris ja ta hospitaliseeriti xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Talle määrati raviks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärandaja suri xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Enne haiglasse minekut rääkis pärandaja lähedastele, et ta on teinud testamendi E. K. kasuks.
17.juulil 2018 teatas notar aga hagejale, et pärandaja on 1. novembril 2017 teinud koduse omakäelise testamendi, millega on nimetanud kogu oma vara pärijaks hoopis kostja. Lisaks oli notarile esitatud ka 13. oktoobri 2017. a testament (menetlusdokumentides kohati ekslikult märgitud ka kui 19. oktoobri 2017. a testament), millega pärandaja oli nimetanud kogu oma vara pärijaks E. K. . Hageja on seisukohal, et 1. novembri 2017. a testament on tühine, kuna pärandaja ei olnud selle tegemise ajal oma terviseseisundi tõttu otsusevõimeline või oli piiratud teovõimega. Pärandaja oli oma viimastel elunädalatel väga kergesti mõjutatav, ta ei saanud asjadest õigesti aru ja tal olid mäluprobleemid. Ta oli tugevate ravimite mõju all, mis ilmselt mõjutasid nii tema otsusevõimet kui ka mälu. Lisaks ei ole usutav, et inimene, kes on juba 1998. aastal teinud
2-19-3346 korraldused oma surma puhuks, mõtles 1. novembril 2017 haiglas olles ümber. Pärandaja on oma tahet pärandada kogu vara E. K. korranud ka 13. oktoobri 2017. a koduses testamendis. Pärandaja ja tema lapselapse E. K. suhted olid alati head, seega ei olnud pärandajal mingit põhjust testamenti muuta. Alternatiivselt mõjutati pärandajat 1. novembri 2017. a testamenti tegema, viies ta eksimusse. Lisaks võib 1. novembri 2017. a testament olla võltsitud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väidetel ei olnud pärandaja 13. oktoobril 2017 tehtud esimene kodune testament tehtud testaatori omal soovil, vaid selle tegemise korraldas hageja.
1.novembri 2017. a testament ei ole tühine ega võltsitud. Kostja ei ole mõjutanud pärandajat seda testamenti tegema. Kostja ja pärandaja (tema isa) said hästi läbi ja kostja ei ole kunagi palunud, et isa teeks tema kasuks testamendi. Pärandaja statsionaarsest epikriisist nähtuvalt oli kostja haiglas olles selge mõistusega. Neid ravimeid, mida pärandaja hageja väidetel tarvitas, tarvitas ta mitte 1. novembril 2017, vaid hiljem.
3.Iseseisva nõudega kolmas isik E. K. (kolmas isik) esitas 2. augustil 2021 hagi hageja ja kostja vastu, milles palus tuvastada, et K. M. ei ole 1. novembri 2017. a kuupäeva kandvat testamenti teinud (tuvastada testamendi puudumine). Menetluskulud palus kolmas isik jätta kostja kanda. Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi pärandaja 23. novembril 1998. a tema kasuks notariaalse testamendi, millega nimetas kolmanda isiku kogu oma vara pärijaks. Samuti tegi pärandaja 13. oktoobril 2017 kolmanda isiku kasuks koduse testamendi. Väidetavalt tegi pärandaja 1. novembril 2017 ka teise koduse testamendi, milles nimetas kogu oma vara pärijaks kostja, kuid hageja hagi menetlemise käigus on selgunud, et 1. novembri 2017. a testament on võltsitud. Kui pärandaja ei ole 1. novembri 2017. a testamenti teinud, siis tekib kolmandal isikul õigus pärida, mis annab talle võimaluse pärand vastu võtta või sellest loobuda.
4.Kohus võttis kolmanda isiku hagi menetlusse ja küsis vastust nii hagejalt kui ka kostjalt.
5.Hageja ei ole kolmanda isiku hagi kohta seisukohta esitanud.
6.Kostja ei tunnistanud hagi ja märkis vastuses, et temal ei ole pärandaja testamendi võltsimisega mingit seost ja ta pole kunagi soovinud saada endale pärandajale kuuluvat osa Kõivu talust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kõigi toimiku materjalide ja poolte seisukohtadega, on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata, kuid iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi tuleb rahuldada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
9.Hageja on esitanud nõude tuvastada K. M. 1. novembri 2017. a testamendi tühisus või tühistada eelnimetatud testament. Alternatiivselt on hageja palunud tuvastada, et K. M. ei ole
1.novembri 2017. a kuupäeva kandvat testamenti teinud (tuvastada eelnimetatud testamendi puudumine). Kolmas isik on samuti palunud tuvastada, et K. M. ei ole 1. novembri 2017. a kuupäeva kandnud testamenti teinud (tuvastada selle testamendi puudumine).
2-19-3346
10.Testamendi tühistamise nõuet reguleerib pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7. Viidatud säte näeb ette, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse.
11.Lisaks sellele, et seadus võimaldab testamenti pärast pärandaja surma tühistada, on pärast pärandaja surma võimalik tuvastada ka testamendi tühisus. Testament võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt tugineb hageja sellele, et testament on tühine põhjusel, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine.
12.Tehingu puhul tuleb eristada nn tehingu koosseisu ja tehingu kehtivust. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. PärS § 19 lg 1 näeb ette, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab pärandaja tegema testamendi isiklikult. Eeltoodu tähendab, et enne seda, kui saab esitada küsimuse, kas tehing kehtib, tuleb kindlaks teha, kas tehing on üldse tehtud ehk kas on tehtud tehingu olemasoluks vajalikud tahteavaldused (vt ka RKTKo 2-14-53722, p 15). Praeguse vaidluse seisukohast tähendab see seda, et esmalt tuleb kindlaks teha, kas pärandaja üldse tegi 1. novembri 2017. a testamendi.
13.Kohus määras asjas dokumendi- ja käekirjaekspertiisi, milles esitas eksperdile järgmised küsimused: 1) Kas 1. novembri 2017. a kuupäeva kandev testament on täies ulatuses pastapliiatsiga kirjutatud? 2) Kas 1. novembri 2017. a kuupäeva kandvas testamendis esineb võltsingu tunnuseid (kasutatud kopeerimist, Photoshopi või muid arvutiprogramme, dokument on skaneeritud, prinditud vmt)? 3) Millal on koostatud 1. novembri 2017. a kuupäeva kandev testament? 4) Kas 13. oktoobril 2017. a ja 1. novembril 2017. a dateeritud testamendid on kirjutatud täies ulatuses (sh. isikukood 1.11.2017. a testamendil) sama isiku poolt?
14.Eksperdid on neile küsimustele ekspertiisiaktis (dtl 333 ja dtl 336) vastanud alljärgnevalt: 1) Ekspertiisiks esitatud 1. novembri 2017. a kuupäeva kandev testament on täies ulatuses kirjutatud sinise värvainega pastapliiatsiga. 2) 1. novembri 2017. a kuupäeva kandva testamendi võltsimise tunnused on kokkulangevused 13. oktoobri 2017. a testamendi tekstiosade konfiguratsiooniga ja 13. oktoobri 2017. a testamendi teksti käsitsi jäljendamisest tingitud survejäljed. 3) 1. novembri 2017. a kuupäeva kandev testament on koostatud hiljem kui 13. oktoobri 2017. a kuupäevaga testament, kuid selle koostamise ja vormistamise kuupäeva kirjamaterjalide alusel määrata ei ole võimalik, kuna selleks puudub teaduslikult põhjendatud meetod. 4) 1. novembri 2017. a testamenti ei ole kirjutanud sama isik, kes on kirjutanud 13. oktoobri 2017. a testamendi (arvamuste skaalal aste -4).
15.Eksperdid on ekspertiisiaktis märkinud, et nii 13. oktoobri 2017. a kui ka 1. novembri 2017. a testamendid on vormistuselt sarnased ning tekstid paigutuselt ning sõnadelt ja tähtedenumbrite eritunnustelt osaliselt kokkulangevad. Dokumendiekspertiisi käigus on aga tuvastatud, et 1. novembri 2017. a testamendile on läbivalgustuse tingimustes jäljendatud mitmeid lausekatkeid, sõnu, tähti, numbreid ja allkirja, neid 13. oktoobri 2017. a testamendilt
2-19-3346 üle kirjutades (dtl 334). Eksperdid leidsid, et 1. novembri 2017. a testamendi tekst on jäljendatud ja seda ei ole kirjutanud sama isik, kes kirjutas 13. oktoobri 2017. a testamendi. Arvamuse skaalal on eksperdid hinnanud tõenäosuse, et mõlemad testamendid kirjutas sama isik väärtusega -4, mis tähendab, et vaidlustatud käsikirjalist teksti/allkirja ei ole kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Võimalus, et kirjutajaks on võrdlusmaterjali kirjutanud isik, ei ole reaalne. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju olulisi lahkuminekuid. Materjalist tulenevad piirangud eksperdiuuringuteks puuduvad (dtl 336).
16.Kohus on seisukohal, et eelnimetatud dokumendi- ja käekirjaekspertide arvamusest võib järeldada, et pärandaja ei ole 1. novembri 2017. a testamenti ise teinud, st kõnealune testament on võltsitud. Seda, et pärandaja soov on kogu aeg olnud pärandada oma vara E. K. , kinnitavad ka E. K. tunnistajana antud ütlused (dtl 185-186), tunnistaja T. L. ütlused (dtl 186-187), samuti tunnistaja K. U. (dtl 187). Seega saab dokumendi- ja käekirjakekspertiisi käigus antud eksperdiarvamust ning tunnistajate ütlusi kogumis hinnates lugeda tuvastatuks, et pärandaja ei ole teinud tahteavaldust, millega ta oleks määranud, et tema vara saab tema surma korral endale kostja.
17.Kuna asjas on tuvastatud, et pärandaja ei ole 1. novembri 2017. a testamenti teinud, siis ei ole enam põhjust hinnata seda, kas kõnealune testament võiks olla pärandaja teovõime piiratuse tõttu tühine või kas oleks alust seda tühistada. Tulenevalt menetlusökonoomiast ei analüüsi kohus seega menetlusosaliste sellekohaseid väiteid ega tõendeid, mis on asjas esitatud selleks, et hinnata testamendi kehtivust.
18.Testamendi puudumise tuvastamise nõude on esitanud nii hageja kui ka iseseisva nõudega kolmas isik. Selline nõue on tuvastusnõue TsMS § 368 lg 1 mõttes ja selle kohaselt võib hageja (ja ka iseseisva nõudega kolmas isik) esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega peab kohus otsustama, kelle hagi saab rahuldada. Selleks hindab kohus järgmiseks, kas hagejal ja/või kolmandal isikul on õigustatud huvi, et esitada testamendi puudumise tuvastamise nõue.
19.Kohus on seisukohal, et huvi tuvastada, et pärandaja ei teinud 1. novembri 2017. a testamenti, on eelkõige sellel isikul, kes oleks õigustatud pärima juhul, kui eelviidatud testamenti ei ole. Eeltoodut kinnitab ka see, et õigus pöörduda pärast pärandaja surma kohtu poole testamendi tühistamise nõudega on PärS § 88 lg 7 kohaselt samuti isikul, kes oleks testamendi kehtetuse korral õigustatud pärima. Seega tuleb tuvastada, kellel oleks olnud õigus pärida, kui 1. novembri 2017. a testamenti ei ole.
20.Lisaks vaidluse all olevale 1. novembri 2017. a testamendile on kohtule esitatud pärandaja
13.oktoobri 2017. a kodune omakäeline testament (PärS § 24 lg 1) ja 23. novembri 1998. a notariaalne testament. Mõlema eelviidatud testamendiga on pärandaja kogu oma vara pärandanud kolmandale isikule (oma lapselapsele E. K. ; testamentide tegemise ajal oli tema nimi E. M. ). Kummagi eelnimetatud testamendi kehtivust ei ole praeguses asjas kahtluse alla seatud. Samuti ei ole menetlusosalised esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et need testamendid on tühised.
21.PärS § 25 lg 1 näeb ette, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Pärandaja tegi koduse omakäelise testamendi E. K. kasuks 13. oktoobril 2017. Pärandaja suri xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kuna 13. oktoobril 2017 tehtud koduse testamendi tegemisest ei olnud selleks ajaks möödunud kuus kuud, siis kehtis see testament pärandaja surma ajal ja pärimisõiguslik isik on E. K. . Isegi kui 13. oktoobri 2017. a testament ei oleks mingil põhjusel pärandaja surma ajal kehtinud, oleks sellisel juhul kehtinud 23. novembri 1998. a testament. Nimelt näeb PärS § 88 lg 6 ette, et kui testaator on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda muutnud ja kodune testament on kaotanud PärS §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, kehtib notariaalne testament.
2-19-3346
22.Eeltoodust tulenevalt on õigustatud huvi tuvastada, et pärandaja ei teinud 1. novembri 2017. a testamenti, kolmandal isikul E. K. , mitte aga hagejal, kuna just E. K. on õigustatud pärima olukorras, kus 1. novembri 2017. a testamenti ei ole. Seega tuleb hageja hagi testamendi tühisuse või puudumise nõudes ja ka testamendi tühistamise nõudes jätta rahuldamata ja rahuldada tuleb iseseisva nõudega kolmanda isiku E. K. hagi ja tuvastada, et pärandaja ei ole
1.novembri 2017. a testamenti teinud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
24.Menetluskulude jaotuse põhimõtteid reguleerib TsMS § 162, mille lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
25.Praeguses menetluses on kaks hagi – esiteks hageja hagi kostja vastu ja teiseks iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi hageja ja kostja vastu. Seejuures on nii hageja kui ka kolmanda isiku eesmärk menetluses olnud sama – tuvastada, et testamenti, mille alusel kostja oleks saanud pärijaks, ei ole tegelikult tehtud.
26.Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud on õiglane jätta üksnes kostja kanda. Lisaks on õiglane jätta kostja kanda ka osa hageja menetluskuludest. Kuigi hageja hagi jääb rahuldamata, oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui kostja kui kogu kohtuasja kaotanud pool hagejale vähemalt osaliselt ei hüvitaks tema kantud menetluskulusid. Samuti oleks hageja suhtes ebaõiglane see, kui ta peaks kandma kolmanda isiku menetluskulud. Nii hageja kui ka kolmanda isiku eesmärk on menetluses olnud sama ja seega on suur osa hageja hagiga seotud menetluskuludest kantud samade eesmärkide saavutamiseks, mida soovis oma hagiga saavutada ka kolmas isik. Samas ei ole kohtu arvates õiglane jätta kostja kanda ka kõiki hageja hagiga seotud menetluskulusid, kuna kolmandal isikul olnuks endal võimalus juba varem menetlusse astuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiglane on jätta 3/4 hageja hagiga seotud menetluskuludest kostja kanda ja 1/4 hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Nii hagejat kui ka kolmandat isikut on menetluses esindanud advokaat. Hageja ja kolmas isik kinnitavad, et nende nõutavad kulud sisaldavad vaid käesoleva tsiviilasja lahendamisega seoses kantud menetluskulusid ja et nad ei ole käibemaksukohustuslased.
29.Kolmas isik on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kandnud menetluskulusid 991 eurot 60 senti, mis koosnevad 300 euro suurusest riigilõivust ja 691 euro 60 sendi suurustest lepingulise esindaja kuludest (576 eurot 33 senti, millele lisandub käibemaks). Lepinguline esindaja on kolmandale isikule osutanud teenust tunnitasuga 130 eurot (millele lisandub käibemaks) kokku 4 tunni 26 minuti ulatuses. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud on nii tunnitasu kui ka toimingute osas põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 991 euro 60 sendi suurused menetluskulud.
2-19-3346
30.Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kandnud menetluskulusid 5386 euro 80 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud koosnevad 300 euro suurusest riigilõivust, 500 euro suurustest tunnistajakuludest, 255 euro ja 359 euro suurustest ekspertiisikuludest ning 3972 euro 80 sendi (3310 eurot 67 senti, millele lisandub käibemaks) suurustest lepingulise esindaja kuludest.
31.Hagejale on samuti osutatud õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks), mis on mõistlik tunnitasu suurus. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 25 tunni 28 minuti ulatuses. Arvestades seda, et tegu on olnud üsna keerulise ja paljusid menetlustoiminguid nõudva kohtuasjaga, on lepingulise esindaja tehtud toimingud ja nende maht olnud põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja õigusabikulud 3972 eurot 80 senti iseenesest põhjendatud ja vajalikud.
32.Kokku on hageja menetluskulud, mis ta on kandnud seoses oma hagiga 5386 eurot 80 senti. Kuna kohus jättis 3/4 hageja hagiga seotud menetluskuludest kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4040 eurot 10 senti. Ülejäänud hageja hagiga seotud menetluskulud jäävad hageja kanda.
33.Kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirja esitanud ja kuna ka asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks menetluskulusid kandnud, siis jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata.
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4040 euro 10 sendi suurune menetluskulu ning kolmanda isiku kasuks 991 euro 60 sendi suurune menetluskulu.
35.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kolmas isik on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.