Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-17014
Tsiviilasi
X ja C hagi Y vastu Q 28. juuli 2022 testamendi tühisuse tuvastamiseks Pärnu Maakohtu 13.11.2025 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend X ja C 15.12.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Hageja X (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende Hageja C (isikukood XXX) esindajad ringkonnakohtus Hagejate lepinguline esindaja Stefani Isotamm Kostja Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristi Reinberg
1(8)
Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 13.11.2025 kohtuotsus muutmata ja hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt X ja C kanda. Määrata Y hüvitatavate menetluskulude suuruseks 495 eurot ja mõista see välja X-ilt ja C-lt solidaarselt Y kasuks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 13.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu Q (pärandaja, testaator) koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
1.1.Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - pärandaja oli hagejate isa, kes suri 03.08.2022; - Pärnu notar Kristi Kivimägi 14.10.2022 kirjast said hagejad teada, et isa oli teinud 28.07.2022 testamendi; - testamendiga tutvumisel ilmnes, et see ei ole koostatud ja allkirjastatud isa poolt; - pärandaja oli kangete ravimite mõju all, tema ajataju ja olek olid ebaselged ning ta ei olnud suuteline oma käsi tõstma; - pärandajal ei olnud ja ta ei kasutanud sülearvutit, kuid testament on koostatud arvutikirjas; - nii kostja kui ka testamendile märgitud tunnistajad F ja W on seotud hooldekoduga.
1.2.Kostja notarile esitatud pärandaja testament ei ole pärandaja tahteavaldus, st see ei ole koostatud ja allkirjastatud pärandaja poolt. Keegi teine ei tohi kirjutada ja allkirjastada pärandaja asemel testamenti. Testament ei vasta pärimisseaduse (PärS) § 19 ja § 23 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 nõuetele ja on seetõttu tühine. Kostja vastuväited
2(8)
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pärandaja on kostja onu; - pärandaja viibis perioodil 11.07.–03.08.2022 XXX Hooldekodus; - 28.07.2022 fikseeris pärandaja kirjalikult oma soovi pärandada temale kuulunud kinnisasi kostjale; - testamendi koostamise ja allakirjutamise juures viibisid tunnistajatena hooldekodu juhataja F ja hooldusjuht W; - pärandaja tajus hästi, kus ja miks ta oli ja suutis oma soove selgelt väljendada; - ta vajas osalist abi söömisel; oli iseseisvalt võimeline võileiba sööma ja jooma, tema psüühika oli tasakaalus ja rahulik, ta väljendas end arusaadavalt, talle meeldis suhelda, ta sai aru oma olukorrast ja ta oli orienteeritud nii ajas kui ka kohas.
2.2.Tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament ei pea olema algusest lõpuni pärandaja oma käega kirjutatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Maakohus määras kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis need välja hagejatelt võrdsetes osades.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud järgmised asjaolud: - pärandaja suri 03.08.2022 XXX hooldekodus Raplamaal; - pärandaja oli voodihaige, vajas igapäevatoimingutes kõrvalist abi ning tal esines nõrkust, jõuetust ja aeg-ajalt mäluprobleeme; - haiglas allkirjastas pärandaja veel 12.05.2022 dokumente; - pärandaja nimel on 28.07.2022 koostatud tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament, millega pärandaja pärandas XXX, kostjale; - testamendi allkirjastamise juures viibinud tunnistajad olid teadlikud, et tegemist on testamendi allakirjutamisega; - testamendi teksti trükkis testaatori soovil F; - testamendile on kuupäev trükitud ning tunnistajad on oma allkirjade juurde märkinud käsikirjaliselt sama kuupäeva – 28. juuli 2022; - testaatori tervislik seisund võimaldas tal füüsiliselt testamenti allkirjastada; - testament on allkirjastatud pärandaja enda poolt.
3.2.Asja lahendamisel viitas maakohus PärS § 19 lg-le 1, § 20 lg-tele 1 ja 3, § 23 lg-tele 1–3. Avaldajad loobusid väitest, et testament oli vorminõuete tõttu tühine, kuna polnud pärandaja enda trükitud ja polnud testaatori oma käega kirjutatud. Vaidlusalune testament on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud kodune testament ning sellele ei ole kehtestatud nõuet, et see peab olema algusest lõpuni kirjutatud testaatori oma käega. Testament ei ole tühine seetõttu, et pärandaja ei kirjutanud ise testamendile kuupäeva ja aastat. PärS § 25 lg 2 kohaselt toob kuupäeva märkimata jätmine kaasa testamendi tühisuse vaid juhul, kui testamendi tegemise aega ei ole võimalik ka muul viisil tuvastada.
3(8)
3.3.Maakohus leidis, et asjas tehtud käekirjaekspertiis kinnitab, et allkirja testamendil kirjutas pärandaja. Käekirjaekspertiisi läbi viinud eksperdid andsid arvamuse, et „On viiteid, et allkirja Q nimelt 28.07.2022 kodusel testamendil on kirjutanud Q (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud
03.augustil 2022) (arvamuste skaalal aste +1).“
3.4.Hagejad ei tugine hagis sellele, et testaatoril puudus testamendi tegemise ajal võime mõista testamendi sisu ja tähendust või kujundada sellele vastavat tahet. Ka isiku kestev psüühikahäire ei välista võimalust, et tema tehtud testament on siiski kehtiv, kui isik sai testamendi tegemise ajal testamendi tegemise tähendusest aru (RKTK 02.12.2020 otsus nr 2-17-5110, p 17). Hagejad ei taotlenud ekspertiisi määramist testaatori otsustusvõime kindlakstegemiseks testamendi allkirjastamise ajal. Tõendamist ei leidnud, et pärandaja ei olnud oma terviseseisundi tõttu füüsiliselt suuteline testamendile alla kirjutama. Tuvastatud asjaoludest järeldus, et pärandaja oli võimeline allkirja kirjutama, kui ta aidati istuma, talle anti kirjutusvahend ning asetati kirjutamiseks sülle tugevam padi. Raplamaa Haigla arsti ega koduõe arvamused ei lükanud seda järeldust ümber. Arst TM ei saanud anda arvamust selle kohta, kas testaator oli 28.07.2022 võimeline testamenti allkirjastama. Koduõde DM tugines oma arvamuses peamiselt koduõendusloole ja anamneesile ega mäletanud patsienti isiklikult. Anamneesi andmed ei kajastanud DM enda vahetuid tähelepanekuid, vaid olid saadud hooldekodu töötajalt Wlt, kelle tegelik kokkupuude testaatoriga oli samuti küsitav. Tunnistaja F ütluste kohaselt soovis pärandaja testamendi koostamist, palus selleks abi, talle loeti testamendi tekst mitu korda ette ning ta kinnitas, et soovib talu pärandada kostjale. F ja W viibisid testamendi allkirjastamise juures tunnistajatena ning testaator kirjutas testamendile alla nende ja kostja nähes. Kohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et tunnistajad said aru, et testaator allkirjastab oma viimset tahet, ning testaator sai aru testamendi sisust ja tähendusest. Hageja II ning tunnistajad M ja Õ kirjeldasid pärandaja halba terviseseisundit, kuid nende ütlused ei tõendanud allkirjastamisvõimetust. M ütlused selle kohta, et pärandaja ei olnud juba haiglas võimeline allkirja andma, osutusid kohtu hinnangul osaliselt oletuslikuks ja vastuoluliseks. Õ ütlustest nähtus samas, et pärandajal oli veel nädal enne surma jõudu kätt liigutada ning ta väljendas oma tahet, kui ei soovinud enda keeramist. Käekirjaekspertiisi kohaselt esines viiteid sellele, et allkirja kirjutas testaator. Kohus järeldas tuvastatud asjaoludest, et testamendi allkirjastas testaator isiklikult. Hagejad ei esitanud usutavaid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et testamendi allkirjastamise juures olnud tunnistajad või kostja oleksid osalenud testamendi võltsimises. Testaator oli varem soovinud talu pärandada hagejale II, kuid notariaalse testamendi vormistamine jäi hageja II tegevuse tõttu ära. Kohus pidas eluliselt usutavaks, et pärandaja muutis pärast seda oma tahet ja otsustas pärandada talu kostjale. Varasem soov talu hagejale II jätta ei välistanud pärandaja hilisemat tahte muutmist. Kokkuvõttes leidis maakohus, et vaidlusalune 28.07.2022 testament vastas tunnistajate juuresolekul allkirjastatud koduse testamendi nõuetele ja see on kehtiv. Tõendamist ei leidnud, et pärandaja ei saanud aru oma teo tähendusest või ei olnud võimeline testamenti allkirjastama. Seetõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. Ühtlasi tühistas kohus hagi tagamise abinõu.
4(8)
3.5.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi hagejate kanda võrdsetes osades. Maakohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1165 eurot ja mõistis selle välja võrdsetes osades kummaltki hagejalt. Hagejate apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitavad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
4.1.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus põhjendamiskohustust, jättis suures osas tähelepanuta hagejate ja nende tunnistajate väited ja selgitused. Lisaks lõi kohus otsuse põhjendamiseks tõendeid omaalgatuslikult ning jõudis sellest tulenevalt vale järelduseni.
4.2.Vastavalt PärS § 23 lg-le 1 peab testaator kirjutama testamendile ise alla kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul. Maakohus on ebaõigesti lugenud vorminõude täidetuks olukorras, kus otsuse kohaselt oli testamendi allkirjastamise juures võtmerollis tunnistaja F. Tõenditest ilmnes, et testaatoril olid kirjutamisel olulised raskused ning testaator palus Fl kirjutada testaatori nimi testamendile trükitähtedega. See asjaolu on vastuolus kohtu järeldusega, et testaator kirjutas testamendile ise alla.
4.3.Lisaks on maakohus ekslikult kitsendanud tühisuse alused sisuliselt ainult kahele normi kohaldamise eeldusele (allkiri või testeerimisvõime), kuigi koduse testamendi tühisus võib tuleneda ka muudest PärS § 23 lg-tes 1–3 toodud nõuete rikkumistest.
4.4.Maakohus ei oleks tohtinud välistada tühisust ainult põhjusel, et “allkiri tõenäoliselt kuulub testaatorile” või et testeerimisvõime ei olnud välistatud.
4.5.PärS § 23 lg 2 järgi peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks ja testament sisaldab tema viimset tahet. Maakohus küll arutles, et teavitamine võib toimuda ka kaudselt ning rikkumine ei pruugi automaatselt kaasa tuua tühisust, kuid jättis siinses asjas tuvastamata, mis täpselt toimus ja kas testamendi väidetav allkirjastamine toimus mõlema tunnistaja üheaegsel juuresolekul.
4.6.Olukorras, kus teine kohalviibinud tunnistaja (W) ei andnud kohtule vahetuid ütlusi, ei ole võimalik teha järeldusi PärS § 23 lg 2 ja lg 3 nõuete tegeliku järgimise kohta. Maakohus pidas tunnistajate teavitamise nõuet täidetuks peamiselt ühe tunnistaja (F) ütluste ja kostja vande all antud seletuste alusel, kuigi teise tunnistaja (W) vahetuid ütlusi kohtul ei olnud.
4.7.PärS § 23 lg 2 nõuab, et testaator teatab tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks ning testament sisaldab tema viimset tahet. Isegi kui teavitamine võib olla kaudne, peab see kaudne tahteavaldus pärinema testaatorilt ja olema tunnistajatele ühemõtteliselt mõistetav kui tunnistajaks kutsumine ja viimse tahte avaldus.
4.8.Kui üks kahest tunnistajast ei anna kohtule vahetuid ütlusi, peab kohus põhjendama, miks ja milliste konkreetsete tõendite alusel loetakse rangete vorminõuete järgimine siiski tõendatuks. Siinses asjas ei ole kohus seda teinud ja on asendanud tõendamise järeldustega, mis tuginevad peamiselt ühe isiku kirjeldusele ja kohtu oletustele.
5(8)
4.9.Maakohus ei kahelnud, et testaator kirjutas testamendile ise alla, kuigi tõendid viitavad testaatori märkimisväärsele kirjutamisraskusele ja abistamise vajadusele. Menetluse jooksul kirjeldati olukorda, kus kirjutamisest ei tulnud midagi välja ning testaator palus teisel isikul (Fl) kirjutada testamendile testaatori nimi trükitähtedega. Sellise järelduse tegemiseks pidi kohus tuvastama abistamise ulatuse (sh kas allkiri anti täielikult iseseisvalt või oli tegemist käe juhtimise või füüsilise mõjutusega).
4.10.Kohus omistas ebaõigesti käekirjaekspertiisile otsustava kaalu, kuigi ekspert piirdus madala tõenäosusastmega ega saanud teha kindlat järeldust. Ekspertiisi tulnuks hinnata koos muude tõenditega ja lahendada vastuolud tõendites, st ütlustes, mille kohaselt testaatoril “kirjutamisest midagi välja ei tulnud” ja testaator palus teisel isikul kirjutada testamendile testaatori nimi.
4.11.Kohus ei analüüsinud piisavalt hagejate esitatud tõendeid (tunnistajate ütluseid ja ravidokumente) ega selgitanud veenvalt, miks need tõendid ei sea kahtluse alla testaatori võimet testamenti 28.07.2022 allkirjastada või vorminõudeid täita.
4.12.Otsuses on asjassepuutumatuid kaalutlusi seoses kuriteokaebuste puudumisega või võltsija nimetamata jätmisega. Testamendi vorminõuete rikkumise tuvastamine ei sõltu kriminaalmenetluse nendest toimingutest.
4.13.Maakohus ei tuvastanud abistamise ulatust, vaid oletas, et käe juhtimisel poleks olnud võimalik saavutada sarnast allkirja. Selline arutluskäik ei ole tõendihinnang TsMS § 232 mõttes, vaid spekulatsioon. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 toodud asjaolud. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas testamendi allkirjastamise juures viibinud tunnistajad olid teadlikud, et tegemist on testamendi allakirjutamisega, kas testaator oli võimeline testamenti allkirjastama ja kas testaator allkirjastas testamendi ise. Ülejäänud p-s 3.1 toodud asjaolude osas puudub vaidlus, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Maakohus ei eiranud testaatori kirjutamisraskust ega omistanud käekirjaekspertiisile otsustavat kaalu. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et testamendi vorminõudeid rikkus see, et testaatori nime kirjutas trükitähtedega F, mitte testaator ise. PärS § 23 lg 1 nõuab testaatori allkirja, mitte seda, et testaator kirjutaks ise testamendile oma nime trükitähtedega või koostaks dokumendi teksti. Maakohus eristas põhjendatult testaatori nime märkimist ja allkirja andmist. Tõendite kogum, eelkõige F ütlused, Y vande all antud seletused ja käekirjaekspertiisi
6(8)
tulemus, kinnitab maakohtu järeldust, et testaator andis testamendile allkirja ise. Kirjutamisraskus ja vajadus praktilise abi järele ei tähenda seda, et allkiri oleks antud teise isiku poolt või testaatori tahte vastaselt.
8.2.Maakohus ei kitsendanud testamendi tühisuse aluseid üksnes allkirja ja testeerimisvõime küsimusele. Maakohus hindas PärS § 23 lg-tes 1–3 sätestatud nõuete täidetust konkreetse vaidluse asjaolude põhjal, sh testamendi allkirjastamist, tunnistajate üheaegset kohalviibimist ja teadlikkust, testaatori tahte väljendamist ning tema võimet dokumenti allkirjastada. Maakohtu järeldus testamendi kehtivuse kohta tugineb tõendite kogumile, mitte üksnes käekirjaekspertiisi tulemusele või testeerimisvõime eeldamisele.
8.3.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus piirdus üksnes selgitusega, et PärS § 23 lg 2 kohane tunnistajate teavitamine võib toimuda ka kaudselt. Maakohtu tuvastatu järgi avaldas testaator Fle soovi teha testament, F koostas tema palvel testamendi teksti, testamendi allkirjastamise juurde kutsuti teise tunnistajana W ning mõlemad tunnistajad viibisid allkirjastamise juures. Enne allkirjastamist loeti testament testaatorile ette, temalt küsiti üle, kas ta saab aru dokumendi sisust ja soovib kinnistu pärandada Y-le, ning testaator kinnitas seda. Nendest asjaoludest sai maakohus järeldada, et tunnistajatele oli ühemõtteliselt arusaadav, et nad viibivad testamendi allkirjastamise juures tunnistajatena ja et dokument väljendab testaatori viimset tahet.
8.4.Asjaolu, et W kohtus vahetuid ütlusi ei andnud, ei muuda maakohtu järeldusi vorminõuete täitmise kohta ebaõigeks. Seadusest ei tulene, et PärS § 23 lg-te 2 ja 3 järgimist saab tõendada vaid mõlema testamendi allkirjastamisel kohalviibinud tunnistaja kohtus antud ütlustega. Maakohus võis TsMS § 232 lg 1 kohaselt hinnata tõendeid kogumis ning tugineda F ütlustele, Y vande all antud seletusele ja testamendil olevatele mõlema tunnistaja allkirjadele. Hagejad ei ole esile toonud elulisi asjaolusid, mis annaksid alust kahelda selles, et W ei viibinud testamendi allkirjastamise juures.
8.5.Testaatorile osutatud praktiline abi – istuma aitamine, kirjutusvahendi kätteandmine ja kirjutamiseks aluse asetamine – ei ole võrdsustatav allkirja andmisega teise isiku poolt. Hagejad ei ole tõendanud, et keegi juhtis testaatori kätt või mõjutas füüsiliselt allkirjastamist. Käekirjaekspertiisi tulemus toetas koos F ütluste ja Y seletustega maakohtu järeldust, et allkirja andis testaator ise. Maakohtu arutluskäik käe juhtimise väheusutavuse kohta oli osa tõendite kogumi ja asjaolude elulise usutavuse hindamisest, mitte tõendamise asendamine oletusega.
8.6.Põhjendamatu on ka väide, et maakohus ei analüüsinud piisavalt hagejate esitatud tõendeid testaatori terviseseisundi kohta. Maakohus käsitles ravidokumente, TM ja DM arvamusi, koduõenduslugu ja anamneesi ning C , M ja Õ ütlusi. Kohus põhjendas, miks üldine nõrkus, voodihaigeks olemine, igapäevatoimingutes abi vajamine või aeg-ajalt esinenud segadus ei andnud alust järelduseks, et testaator ei olnud 28.07.2022 võimeline allkirja andma või ei saanud testamendi tähendusest aru.
8.7.Iseenesest on õige apellantide seisukoht, et testamendi tühisuse või vorminõuete rikkumise tuvastamine ei sõltu kriminaalmenetluse algatamisest ega võimaliku võltsija nimetamisest. Maakohus ei käsitanud neid asjaolusid tühisuse tuvastamise takistusena, vaid hindas neid hagejate võltsimisväite elulise usutavuse kontekstis. See ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks.
9.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, nende menetluslik eesmärk oli sama ning kostja menetluskulud tekkisid
7(8)
hagejate ühise tegevuse tõttu ega ole hagejate vahel eristatavad, tuleb kostja kasuks väljamõistetavad apellatsioonimenetluse menetluskulud mõista hagejatelt välja solidaarselt (TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1).
10.Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatava menetluskulu suuruse (TsMS § 174 lg 1).
10.1.Kostja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on ta kandnud kulusid 495 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on esitanud arve, millel kajastub menetluskulude nimekiri. Kostjale on selle kohaselt osutatud õigusteenust 5,5 t tunnihinnaga 90 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine ja viimasele vastuse koostamine. Kokku on esindajakulu apellatsioonimenetluses 495 eurot.
10.2.Hagejad vastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud.
10.3.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja tema õiguste kaitseks vajalikud. Tegemist oli keskmise keerukusega asjaga. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) on seda arvestades vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetatud lepingulise esindaja tunnitasu.
10.4.Seega määrab ringkonnakohus kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses (5,5 × 90) 495 eurot ja mõistab selle hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja.
10.5.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, ning üksnes juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.