Swedbank P&C Insurance AS avaldus V A vastu 2 954,90 euro ja viivise väljamõistmiseks asja lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Puudutatud isikud: V A (isikukood xxx) Tallinn, Niidi tn 40 korteriühistu (registrikood 80148679), lepinguline esindaja Stefani Isotamm
Ärakuulamine kohtus:
21.10.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista V A’lt (isikukood xxx) Swedbank P&C Insurance AS-i (registrikood 11269248) kasuks välja 3438,05 eurot.
3.Mõista V A’lt (isikukood xxx) Swedbank P&C Insurance AS-i (registrikood 11269248) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna summalt 2954,9 eurot alates 04.05.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Määrata menetluskulud V A kanda.
5.Mõista V A’lt (isikukood xxx) Swedbank P&C Insurance AS-i (registrikood 11269248) kasuks välja menetluskulude hüvitis 50 eurot.
6.Mõista V A’lt (isikukood xxx) Tallinn, Niidi tn 40 korteriühistu (registrikood 80148679) kasuks välja menetluskulude hüvitis 475 eurot.
Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Avaldaja esitas 05.05.2021 Harju Maakohtule avalduse V A vastu, paludes mõista välja xxx korteriomanikule kindlustuslepingu nr xxx järgi hüvitatud kahju eest 2954,9 eurot ja viivise. 08.05.2018 sai eelnimetatud korter kahjustada V.Ale kuuluvas korteris nr x toimunud veeavarii tõttu. Korteriühistu esindaja pääses V.A korterisse 8.05.2018 lõunal ja tuvastas, et vesi oli lekkinud radiaatori demonteerimise tõttu. Radiaatori eemaldamine ei olnud korteriühistuga kooskõlastatud, radiaatorit veega varustav toru oli survestatud. V.A oli seega rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi ja põhjustanud sellega teisele korteriomanikule kahju. Avaldaja poolt kindlustusvõtjale hüvitatud kahju suurus oli 2954,9 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läks kindlustusvõtja nõudeõigus V.A vastu avaldajale üle.
2.V.A vaidles avaldusele vastu. Veeavariis oli süüdi ühistu, kuna maja tehnosüsteemid olid hooldamata. S OÜ akti kohaselt tekkis suletud termoregulaatoris sinna sattunud võõrkeha tõttu ummistus, mis takistas läbivoolu ja põhjustas avarii. Kütteradiaator asub küll V.A korteris, kuid on elamu küttesüsteemi osa, mille korrashoiu eest vastutab ühistu (dtl 126, 156). Ühistu käitus saamatult küttesüsteemi tühjendamisel.
3.Kohus selgitas 18.06.2021 määrusega menetluse seisu ja tegi korraldusi asja lahendamise ettevalmistamiseks. Kohus fikseeris V.A poolt omaks võetud faktilised asjaolud ja selgitas tõendamiskoormist (määruse p 3 ja 4, dtl 136).
4.27.09.2021 esitas avaldaja alternatiivsed nõuded ka korteriühistu vastu (dtl 167). Avaldaja põhjendas selle vajalikkust V.A poolt avaldusele esitatud vastuväidete sisuga (avalduse p 4).
5.Kohus kaasas korteriühistu 29.09.2021 määrusega menetlusse (dtl 170).
6.Korteriühistu vaidles V.A väidetele vastu ja toetas avaldaja faktiväited veeavarii põhjuste kohta (dtl 194).
7.Kohus pidas menetlusosaliste ja tunnistajate kuulamiseks kohtuistungi 21.10.2021 (dtl 233). Kohus kuulas menetlusosaliste nõusolekul vande all ära ühistu juhatuse liikme G B, kes puutus isiklikult kokku veeavariiga seotud sündmustega. Kohus kuulas V.A taotlusel tunnistajana üle V M, kes teostas V.A korteris remonti tegeles ka vaidlusaluse radiaatoriga. Kohus kuulas korteriühistu taotlusel üle tunnistaja J K, kes käis SolKad esindajana 08.05.2021 V.A korteris ja koostas avarii põhjuste kohta akti.
Kohtu põhjendused
8.Kohus rahuldab avalduse V.A vastu esitatud nõuete osas, põhjendades seda alljärgnevaga.
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 lahendas kohus käesoleva asja hagita menetluses.
10.V.A võttis omaks avalduse aluseks olevad faktiväited, mille kohaselt: 1) Vaidlusalune veeleke sai alguse tema omandis oleva korteri keskkütteradiaatorist; 2) Lekke tulemusel sai kahjustada korter nr xxx. Kahju rahaline suurus oli 2954,9 eurot; 3) Avaldaja on kindlustuslepingu nr xxx alusel hüvitanud korteri nr xxx omanikule põhjustatud kahju 2954,9 eurot. Kohus on V.Ale faktiväidete omaksvõttu selgitanud (18.06.2021 määruse p 3, dtl 136). Omaks võetud faktiväide ei vaja tõendamist (TsMS § 231 lg 2).
11.Korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka aidata kaasa kaasomandi eseme korrashoiule. Selle kohustuse rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb VÕS § 115 ja § 127 järgi hüvitada. Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus V.Ale korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et V.A rikkus korteriomanikuna oma eelnimetatud kohustusi (Riigikohtu 19.03.2021.a määrus tsiviilasjas 2-18-13649, p 16 ja 21). Tõendamiskoormist on kohus V.Ale selgitanud (18.06.2021 määruse p 4).
12.V.A väide selle kohta, et veelekke põhjustas radiaatori termostaati sattunud võõrkeha poolt sattunud ummistus, on eluliselt ebausutav ja tõendamata. Kui küttesüsteemi suletud torusüsteemis tekib ummistus, siis väheneb või katkeb selles küttevedeliku läbivool. Radiaatori termostaadis tekkinud ummistus oleks võinud takistada vee läbivoolu radiaatorist ehk küttesüsteemi normaalset toimimist, kuid poleks pidanud põhjustama ulatuslikku veeleket. Mingisugust sisulist põhjendust selle kohta, kuidas võis väidetav ummistus põhjustada lekke, pole asjas esitatud. Selliseid põhjendusi ei sisalda ka S OÜ 08.05.2018 kontrollakt (dtl 130131), millele V.A tugines. Aktis on pelgalt väidetud, et ummistus põhjustas lekke. Akti allkirjastanud J K kinnitas kohtus tunnistajana, et koostas akti korteris remonti teinud V M ülesandel (istungiprotokolli lk 5, dtl 237). Tunnistaja ütles, et aktis väidetu ei vasta tegelikkusele (protokolli lk 7). Tunnistaja väitis, et tema korteris viibimise ajal oli radiaator juba demonteeritud. Tunnistaja väitis M saadud info põhjal, et radiaatori demonteerimise järgselt oli küttetoru suletud pelgalt termoregulaatori sulgemise teel. Temperatuuri langedes avanes regulaator automaatselt ja põhjustas lekke (protokolli lk 6). V.A tunnistaja M ise veelekke põhjuste kohta ütlusi ei andnud. M väitis, et lahkus korterist 07.05 hilisõhtul ja tulles tagasi 08.05 keskpäeval avastas, et demonteerimata radiaatori termoregulaatorist purskas vett (protokolli lk 4). Miks regulaator lekkima hakkas, selle kohta M selgitusi ei andnud. G B selgitas kohtule vande all, et teise korterisse hakkas vesi lekkima juba 07.05 õhtul ning et
kesköö paiku tühjendati hoone küttesüsteemi püstak, pärast mida lõppes V.A korterist kostnud veeavariile viitav heli (protokolli lk 2). Need ütlused on kooskõlas 08.05.2018 kirjas V.Ale teatatuga (dtl 64, tõlge dtl 103). Arvestades V.Al lasuvat tõendamiskoormist, ei oma lekke põhjuste täpsete asjaolude väljaselgitamine asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. V.A ei ole tõendanud, et tema oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
13.Avaldaja väited selle kohta, et korteriühistu põhjustas kahju küttesüsteemi ebaõnnestunud tühjendamisega (dtl 251), on alusetud ja tõendamata. Kahju põhjustas V.A korterist lähtunud veeleke, mitte küttesüsteemi tühjendamine. Kohtul pole põhjust kahelda G B ütlustes selle kohta, et 07 ja 08.05.20218 vahelisel öösel küttesüsteemi püstak hoone keldri kaudu tühjendati, pärast mida vee väljavool V.A korterisse peatus. M ütlused pole usaldusväärsed ega loogilised. Väidetavalt pahkluuni ulatunud veetase (protokolli lk 4) V.A korteris enam kui 12 tundi pärast seda, kui vesi teise korterisse lekkima hakkas ja vee purskumist võimaldava surve edasikestmine küttesüsteemis nii intensiivsele ja pikaajalisele väljavoolule vaatamata ei saa olla võimalik. M väitis, et lahkus V.A korterist 07.05.2018 kl 22:45. Teise korterisse lekkinud veest teatati ühistule juba enne südaööd. M väidete õigsuse korral pidanuks vee voolamine teistesse korteritesse jätkuma järgmise päeva lõunani.
14.Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus V.Alt avaldaja kasuks välja 2954,9 eurot hüvitisena põhjustatud kahju eest. Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel ka avaldaja nõude viivise väljamõistmiseks. V.A ei ole vaidlustanud avaldaja viivisenõude arvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Avaldaja on arvestanud viivist alates 18.04.2019, mis on kohtueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumisest V.Ale teatamisele järgnenud päev (05.05.2021 avalduse p 2.15 ja 4.1). Kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks selle hüvitamiseks vajaliku mõistliku aja möödudes (VÕS § 82 lg 3 ja 7). Kahju põhjustati 07 või 08.05.2018 ja kuupäevaks 17.04.2019 oli mõistlik aeg kahju hüvitamiseks möödunud. Seega on viivisenõue põhjendatud. Seisuga 03.05.2021 on põhivõlalt 2954,9 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 483,15 eurot (avalduse lisa 19, dtl 105). Kohus mõistab selle summa V.Alt avaldaja kasuks välja. Kokku mõistab kohus välja 3438,05 eurot (2954,9 + 483,15). Alates 04.05.2021 kuni põhivõla 2954,9 eurot tasumiseni mõistab kohus V.Alt avaldaja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise kuni põhivõla tasumiseni (TsMS §-le 367).
15.Kuna avaldus rahuldatakse V.A suhtes, puudub vajadus lahendada alternatiivselt korteriühistu vastu esitatud nõudeid.
16.Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, määrab kohus kõik menetluskulud V.A kanda. V.A väited selle kohta, et kahju põhjustas korteriühistu, on osutunud menetluses alusetuks. Nende vastuväidete esitamise tõttu oli avaldaja sunnitud esitama alternatiivsed nõuded korteriühistu vastu (27.09.2021 avalduse p 4, dtl 166). V.A väited veeavarii põhjuste kohta osutusid menetluses alusetuiks. Avaldaja esitatud S OÜ tõend osutus tõendina ebausaldusväärseks (otsuse p 12 eespool). Põhjendamatute väidete ja tõendite esitamise tõttu on õiglane määrata
menetluskulud V.A kanda.
17.Avaldaja menetluskulu on piirdunud avalduselt tasutud riigilõivuga summas 50 eurot (dtl 231). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kohus mõistab sellele vastava hüvitise V.Alt avaldaja kasuks välja.
18.Korteriühistu on kulutanud lepingulise esindaja õigusabile 475 eurot esindaja 4,75 tunni töö eest tasumääraga 100 eurot tunnis (dtl 228). Ühistu on esitanud üksikasjaliku aruande esindaja tehtud töö kohta (dtl 229) ning on kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga (dtl 229). Kohtu arvates on ühistu kulud põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab avaldajalt ühistu kasuks välja menetluskulude hüvitise 475 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik