Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 09.06.2023, Tallinn 2-22-19519 Flagito OÜ hagi Smartlynx Airlines Malta Limited vastu võla nõudes 1 496,50 eurot Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe 34, 11619 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Julia Dmitrijeva (e-post: xxx); Kostja: SmartLynx Airlines Malta Limited (välisriigi registrikood C90013; asukoht MK Business Centre, 115A, Valley Road, 9022, Birkirkara, Malta); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Kai Villemson (e-post: [email protected]) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Malta Limited hageja Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 1 200 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 120 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.06.2022-30.12.2022 eest summas 50,50 eurot ning perioodi 31.12.2022-09.06.2023 eest summas 55,50 eurot.
3.Mõista kostjalt SmartLynx Airlines Malta Limited hageja Flagito OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 1 200 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.06.2023 kuni põhinõude (1 200 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 4.1 Jätta menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Malta Limited kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt SmartLynx Airlines Malta Limited hageja Flagito OÜ kasuks menetluskulud summas 666,67 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (666,67 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus
2-22-19519 võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Flagito OÜ esitas 30.12.22 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse SmartLynx Airlines Malta Limited vastu. Kohus andis 23.01.2023 välja Euroopa maksekäsu, millele SmartLynx Airlines Malta Limited esitas 01.03.23 vastuväite. Harju Maakohus lõpetas 27.03.2023 määrusega Euroopa maksekäsumenetluse.
2.Flagito OÜ esitas 11.04.2023 kohtule hagiavalduse Smartlynx Airlines Malta Limited vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi 13.04.2023 määrusega menetlusse.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Reisijatel JL, EL ja VL oli väljastatud kinnitatud broneering nr 21653214, mis sisaldas õhuvedu Heraklioni. Reisikorraldaja kinnitatud broneeringu kohaselt pidi nimetatud reisijate vedu toimuma 08.06.2022 lennuga number LYX511 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeta (Heraklion), mille pidi teostama Smartlynx Airlines Malta Limited. 31.05.2022 väljastas reisikorraldaja muudetud reisikavaga uue broneeringu. 30.05.2022 teavitati reisijaid, et lennufirma ja lennu väljumisaeg on muutnud. Uus väljumine oli Getjet Airlines’i lennule GW3511 08.06.2022 kell 16:05 ehk ligikaudu 11 tundi hiljem kui algselt planeeritud. 07.06.2022 loovutas JL ja 14.06.2022 loovutasid EL ja VL oma nõuded Flagito OÜ-le. 21.06.2022 esitas hageja kostjale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel nõude, nõudes hüvitist summas 400 eurot reisija kohta (s.o kokku 1200 eurot). Kostja nõudekirjale vastanud ei ole.
4.Määruse järgi on hüvitist välja maksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikkel 2 p-i b järgi on tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04)2 p 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja. Väljastatud broneeringu kohaselt kavatses lendu teostada reisijaga sõlmitud lepingu alusel kostja ehk Smartlynx Airlines Malta Limited. Broneering kinnitab, et kostjat tuleb lugeda tegutsevaks lennuettevõtjaks, kes oma reisijateveoga seotud tegevuse raames otsustas teostada konkreetse lennu (kindlal marsruudil ja kellaajal) ning luues seeläbi huvitatule õhuveopakkumise. Nimelt viitab niisuguse otsuse vastuvõtmine, et see lennuettevõtja võtab vastutuse asjaomase lennu teostamise, sealhulgas
2-22-19519 eelkõige selle võimaliku tühistamise või pikaajalise hilinemise eest sihtkohta (vt selle kohta 4. juuli 2018. aasta kohtuotsus Wirth jt, C 532/17, EU:C:2018:527, punkt 20). Seega vastutab määruse alusel tegutsev ettevõte ehk kostja.
5.Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on Euroopa Kohus korduvalt oma erinevates lahendites (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C432/07; CC-549/07 ning C-257/14) leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Tallinn-Heraklion mõõdetud vahemaaks on 2677 kilomeetrit. Seega tuleb määruse alusel kompensatsiooni maksmisel võtta arvesse lennu Tallinn-Heraklion mõõdetud vahemaad 2677 km ja hilinemise pikkust üle 3 tunni. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu Tallinn-Heraklion lennu hilinemise tõttu hüvitist 400 eurot reisija kohta (kokku 1 200 eurot).
6.Hageja teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 1 200 eurot 21.06.2022. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 1 200 euro suuruselt kahjusummalt alates 22.06.2022 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (30.12.2023) 50,50 eurot. TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 1 200 eurot alates maksekäsu esitamisest 31.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 120 (3x40) eurot, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis kogusummas 1 200 eurot, viivis perioodi eest 22.06.2022 kuni 30.12.2022 summas 50,76 eurot ning edasiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.12.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja põhisummalt 1 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, samuti sissenõudmiskulud summas 120 eurot.
7.Hageja 08.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt käesolev juhtum ei ole võrreldav Euroopa Kohtu lahendi C-532/17 käsitletud olukorraga. Viidatud lahendis oli tõepoolest tegemist olukorraga, kus üks lennuettevõtja ostis sisuliselt teiselt lennuettevõtjalt alltöövõtu korras teenust sisse. Euroopa Kohus leidis kokkuvõtlikult, et vastutab see lennuettevõtja, kellel on reisijaga leping ning kes kannab lennu teostamise eest operatiivset vastutust. Käesolevas asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kostja tellis allhanke korras lennuettevõtjalt GetJet Airlines teenust sisse. Tegemist on olukorraga, kus kostja oli planeerinud 08.06.2022 lennu LYX511 väljumisajaga 5:15, milline tühistati. Seejärel teostas 08.06.2022 teise lennu GW3511 (äärmisel juhul kvalifitseeritav asenduslennuna) GetJet Airlines väljumisajaga 16:15. Seejuures on ainetu kostja väide: „Kui reisijatel oleks õigust nõuda hüvitist nii lennu MYX511 kui ka lennu GW3511 alusel, rikastuksid nad alusetult, kuivõrd nad saaksid hüvitist nõuda ühe lennu hilinemise tõttu kahelt erinevalt lennuettevõttelt.“ Justnimelt sellise olukorra kohta on Euroopa Kohus leidnud, et reisija võib nõuda hüvitist nii esialgse tõrke kui ka asenduslennu tõrke puhul. Teisisõnu, reisija võikski nõuda hüvitist nii kostjalt kui ka lennuettevõtjalt GetJet Airlines, kui GW3511 oleks omakorda hilinenud rohkem kui 3 tundi.
8.Kostja ei ole oma õiguslikes seisukohtades eristanud lennutõrgetena tühistamist ja hilinemist. Kostja kirjeldatud juhtumiga (nn kahekordse hüvitise nõudmise keeld) sarnase olukorraga oleks tegemist siis, kui kostja oleks ise oma LYX511 lennu hilisemaks lükanud. Käesolevas asjas ei ole sellise olukorraga aga tegemist. Lisaks väljumisajale muutus lennunumber, lendu teostav lennuettevõtja, lennuk, meeskond etc. Seega muudeti lendu rohkem kui väljumisaja
2-22-19519 edasilükkamine – LYX511 ning GW3511 olid erinevad lennud ning LYX511 tühistati EL määrus 261/2004 art 2(l) ning art 5(1)(c)(ii) mõttes. Lisaks ei mõjuta eeltoodut reisikorraldaja tegevus. Reisija ei saa mõjutada reisikorraldaja ja lennuettevõtja omavahelist suhtlust ega õigussuhet ning reiskorraldaja tegevuse (sh nt ebaõige teabe esitamine lennuaegade kohta) riisikot kannab lennuettevõtja. Lennuettevõtjal on õigus nõuda reisikorraldajalt kahju hüvitamist.
9.Kostja on oma 27.04.2023 menetlusdokumendis läbisegi kasutanud lennunumbritena MYX511 ja LYX511. Seega on tegelikkuses ka kostja mõistnud, et hagiavaldusega esitatud nõude loovutamise lepingud seostusid kostja lennuga LYX511, mitte SmartLynx Airlines Estonia OÜ ICAO koodiga MYX511. Olenemata eeltoodust, hageja esitab parandatud nõude loovutamise lepingud. Reisijate ja Flagito OÜ tahe nõude loovutamise lepinguid sõlmides oli algusest peale suunatud 08.06.2022 kostja planeeritud lennule LYX511 Tallinn-Heraklion.
10.Nii smarltnyx.aero kui ka martlynx.mt veebilehti opereerib Smartlynx Airlines SIA. Kostja reklaamib oma tegevust veebiaadressil smartlynx.mt. Nimetatud veebilehel nõudekirja edastamise alalehelt nähtub, et nõudekirja protsessib SmartLynx Airlines SIA. Tegemist on sama äriühinguga, milline protsessib veebiaadressil smartlynx.aero esitatavat nõudekirja. Lisaks nähtub veebiaadressilt smartlynx.mt, et kostjale ei ole 27.04.2023 menetlusdokumendi koostamise ajal võimalik nõudekirja (protsessiks SmartLynx Airlines SIA) esitada, kuivõrd kostja veebileht on katki – kasutaja ei saa kinnitada, et ta ei ole robot. Seega ei oma tähtsust, kas esitada nõudekiri smartlynx.aero või smartlynx.mt kaudu, kuivõrd neid mõlemaid protsessiks SmartLynx Airlines SIA.
11.Kostja koduleht ei saada mitte mingisugust kinnitust nõudekirja esitamise kohta ning hageja on varasemalt plaaninud kostjale nõudekirja esitamisest video tegemist – piltidega ei ole lõpuni võimalik seostada nõudekirja koostamist ja esitamist. Senimaani on hageja sellist tegevust pidanud ebamõistlikult koormamaks (sh võimaliku video esitamist kohtule tõendina). Hageja tugineb hagiavalduse lisa 8 puhul elulisele usutavusele – ei ole eluliselt usutav, et hageja jätab vajutamata nupule „saada sõnum“. Hageja palub kohtul menetluskulude hindamisel arvestada kostja takistavat tegevust. Lisaks oli kostja hiljemalt 17.11.2022 teadlik reisijate nõuetest. Seejuures käsitles kostja lepinguline esindaja Kai Villemson reisijat JL ning 08.06.2022 lendu MYX511 (jällegi ekslikult LYX511 asemel) oma 25.11.2022 e-kirjas. Seega on ebaõige kostja väide, et viivist tuleks arvestada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja esitas 27.04.2023 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja ei olnud lendu teostav lennuettevõte ning seega ei vastuta kostja ka lennu hilinemise eest. Määruse järgi on hüvitist välja maksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikkel 2 p i b järgi on tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04) 2 p 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja, mitte mõni muu lennuettevõtja, kes näiteks on müünud pileti. Nagu hageja on selgitanud, siis reisikorraldaja broneeringu kohaselt pidi reisijate vedu toimuma 08.06.2022 kostja lennuga nr LYX511. Algselt väljastatud broneeringut aga muudeti, mille kohaselt teostas lennu hoopis GetJet Airlines (lennu nr GW3511). Kostja ja GetJet Airlines vahel puudub igasugune seos ning tegemist on kahe täiesti erineva lennuettevõttega. Nende kahe ettevõtte seos on üksnes see, et nad mõlemad teevad reisibürooga TezTour koostööd.
2-22-19519
13.Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja poolt viidatud 4. juuli 2018. aasta kohtuotsuses Wirth jt, C 532/17, EU:C:2018:527 oli tegemist olukorraga, kus lennuettevõtja oli andnud niinimetatud wet lease tüüpi rendilepingu alusel teisele lennuettevõtjale rendile lennuki koos meeskonnaga, kuid kellel puudus operatiivne vastutus lendude eest. Selleks et lennuettevõtjat võiks määratleda „tegutseva lennuettevõtjana“, peab selle definitsiooni järgi olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust, milleks on esiteks asjakohase lennu teostamine ja teiseks reisijaga sõlmitud lepingu olemasolu. Sellistel asjaoludel, ilma et oleks vaja uurida määruse nr 261/2004 artikli 2 punktis b ette nähtud teist kumulatiivset tingimust, tuleb tõdeda, et selline lennuettevõtja, kes annab teisele lennuettevõtjale rendile lennuki ja meeskonna, ei saa ühelgi juhul käsitada „tegutseva lennuettevõtjana“ määruse nr 261/2004, eelkõige selle artikli 2 punkti b tähenduses. Kohus selgitas otsuse punktis 26 ka järgnevat; „Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata nii, et mõistet „tegutsev lennuettevõtja“ määruse nr 261/2004 ja eelkõige selle artikli 2 punkti b tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma sellist lennuettevõtjat, kes annab niinimetatud wet lease tüüpi rendilepingu alusel teisele lennuettevõtjale rendile lennuki koos meeskonnaga, kuid kellel puudub operatiivne vastutus lendude eest - ka juhul, kui reisijale väljastatud lennule istekoha broneerimise kinnitusel on märgitud, et lennu teostab see esimene lennuettevõtja“.
14.Kostja märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks sõlminud GetJet Airlines’ga rendilepingu, samuti ei olnud käesoleval juhul kostja asjakohase lennu teostajaks ning seetõttu ei saa teda pidada ka määruse tähenduses tegutsevaks lennuettevõtteks. Lisaks rõhutab kostja, et olenemata asjaolust, et broneeringu kinnitusel oli algselt märgitud lennu teostajaks kostja, muudeti lendu teostavaks ettevõtteks reisikorraldaja poolt GetJet Airlines ning seega kandis vastutust lennu toimumise, sh hilinemise, eest GetJet Airlines ning reisijatel oli läbi reisibüroo sõlmitud leping just nimelt GetJet Airlines’iga. Kuivõrd kostja ei vastuta GetJet Airlines’i poolt teostatud lennu hilinemisest tulenevate nõuete eest, puudub kostjal seoses reisijatega ka lennuhüvitise ja sellega seotud nõuete hagejale hüvitamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
15.Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, hageja ei ole saanud hilinenud lennuga GW3511 seotud nõuete omanikuks. Juhul kui kohus leiab, et kostja oli tegutsev lennuettevõte ja vastutas lennu GW3511 toimumise eest, leiab kostja, et hageja ei ole saanud nõuete omanikuks. Nõude loovutamise lepingud sätestavad, et lepingud on sõlmitud „seoses planeeritud lennuga MYX511 ja kõik ühendatud lennud, mis toimusid 08.06.2022“. Käesoleval juhul ei toimunud 08.06.2022 lendu nr MYX511, vaid hagejad lendasid Tallinnast Heraklioni GetJet Airlines’i lennuga nr GW3511, mille kohta ei ole hageja tõendanud, et nõuded on hagejale loovutatud. Nõude aluseks on lennu GW3511 hilinemine, mitte lennu MYX511 hilinemine. Lisaks, kuivõrd lendu MYX511 ei toimunudki, ei saanud sellest reisijatele ka nõuet tekkida, kuivõrd see asendati lennuga GW3511. Kui reisijatel oleks õigust nõuda hüvitist nii lennu MYX511 kui ka lennu GW3511 alusel, rikastuksid nad alusetult, kuivõrd nad saaksid hüvitist nõuda ühe lennu hilinemise tõttu kahelt erinevalt lennuettevõttelt. Tekkinud on seega olukord, kus hageja on kostja vastu alusetult lennuhüvitise nõuded esitanud, kusjuures, olles teadlikud, et lendu teenindas ja hilinemise eest vastutab GetJet Airlines, mitte kostja.
16.Juhul, kui kohus leiab, et kostja oli lendu teenindav lennuettevõte, millele kostja vaidleb täies ulatuses vastu, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele. Hageja on hagiavalduses esitanud viivisenõude alates 22.06.2022. Nimelt väidab hageja, et on esitanud kostjale nõudekirja 21.06.2022. Kostja sellega ei nõustu. Käesolevaga ei ole võimalik hageja poolt esitatud tõendist tuletada, kas ja millal väidetav nõudekiri on esitatud Nimelt ei nähtu esitatud kuvatõmmisest, et nõudekiri oleks kostjale edastatud, vaid kuvatõmmisest nähtub selgelt, et avaldus on veel edastamata. Lisaks ei tõenda asjaolu, et kuvatõmmiselt nähtub kuupäev 21.06.2022 seda, et tegelikult edastati nõudekiri ka sellel kuupäeval. Muuhulgas rõhutab kostja, et
2-22-19519 ei ole tõendatud, et nõudekiri oleks esitatud õigele võlgnikule, kuivõrd kuvatõmmiselt nähtub, et nõudekiri on esitatud veebiaadressil smartlynx.aero, mille tingimustest nähtub, et veebilehe omanik on SmartLynx Airlines SIA. SmartLynx Airlines SIA ei olnud aga lendu teostanud ettevõte ning seega ei ole väidetavale võlgnikule nõudekirja üleüldse esitatudki. Juhul kui kohus leiab, et kostja on antud juhul vastutav lennuettevõte, ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise ajast, vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o. 30.12.2022.
17.Kostja 22.05.2023 menetlusdokumendi kohaselt hageja on hagiavalduses (ja ka väidetavalt esitatud nõudekirjas) läbivalt esitanud kostja vastu nõude tulenevalt lennu hilinemisest, mitte lennu tühistamisest. Hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd Tez Tour ütles koostöökokkuleppe kostjaga ühepoolselt 30.05.2022 üles, tühistades seega ka reisijate nimel lennu LYX511. Kostja ei müünud lennupileteid otse reisijatele, vaid müüs tšarterlende Tez Tourile, kes omakorda müüs lennupileteid pakettreisi osana reisijatele. Sellest hoolimata ei olnud kostjal lennureisijatega ega reisibürooga pärast 30.05.2022 kehtivat lepingut, kuivõrd Tez Tour ütles reisijate nimel lepingu ühepoolselt 30.05.2022 üles. Nimelt sõlmisid kostja ja Tez Tour 07.04.2022 tšarterlendude koostöölepingu, mille kohaselt pidi kostja teostama Tez Touri klientidele tšarterlende liinil Tallinn-Heraklion-Tallinn alates 04.05.2022 kuni 26.10.2022. 30.05.2022 ütles Tez Tour nimetatud tellimusveolepingu reisijate nimel ühepoolselt 30.05.2022 üles.
18.Koostöölepingu ülesütlemisega tühistas Tez Tour reisijate nimel ka kõik kostja poolt teostatavad lennud, sh lennu LYX511. Tez Tour edastas ülesütlemise avaldusega samal päeval reisijatele uue broneeringu, millest nähtub, et lendu teostab Getjet Airlines ja 30.05.2022 ülesütlemisavalduses sätestatu, et koostöölepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 06.06.2022 (kostja lend pidi toimuma 07.06.2022). Olenemata asjaolust, et broneeringu kinnitusel oli algselt märgitud lennu teostajaks kostja, muudeti lendu teostavaks ettevõtjaks reisikorraldaja ühepoolse koostöölepingu ülesütlemise tagajärjelGetJet Airlines ning seega kandis vastutust lennu toimumise eest GetJet Airlines ning reisijatel oli läbi reisibüroo sõlmitud leping just nimelt GetJet Airlines’iga. Hüvitise väljamõistmine tekkinud olukorras oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuivõrd kostja ei saanud lennu tühistamist mõjutada ega mõjutada ka asjaolu, millal lend uue broneeringu alusel teostatakse, st kostja ei saanud mõjutada ka asjaolu, et GetJet Airlines ja Tez Tour muutsid planeeritud lennuaega. Tegemist ei ole ka tavalise liinilennu tühistamise olukorraga, kus reisijatel oleks valida lennupileti hinna hüvitamise või alternatiivse lennu vahel.
19.Kui hageja oleks tuginenud lennu hilinemisele, siis on lisaks Tez Touri müügitingimustes selgelt kirjas Tez Touri õigus ühepoolselt muuta reisi ajakava või teha reisiprogrammis muid muudatusi. Reisilepingu sõlmimisel kinnitasid reisijad, et on üldtingimustega tutvunud, seega on üldtingimustega reisijaid teavitatud, et reisi ajakava, sh lendude ajad, võivad muutuda ning nad on sellega nõustunud. Kuivõrd reisijad on käesoleval juhul nõustunud lennuaja võimaliku muutmisega reisibüroo poolt, ei ole nimetatud reisijad määruse alusel õigustatud hüvitist nõudma, seda ka olukorras, kus reisibüroo otsustab muuta tšarterlendu teostavat lennuettevõtjat. Kostja ei vastuta lennu tühistamise eest ega lennuaja muutuse eest, mis oli tingitud lennu ühepoolsest tühistamisest reisibüroo poolt reisijate nimel.
20.Ei vasta tõele hageja väide, et kostja pidi olema hiljemalt 17.11.2022 teadlik reisijate nõuetest, kuivõrd reisija JL nõue esitati SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu kohtuväliste läbirääkimiste käigus. Viidatud kompromissiläbirääkimistes esitati nõue SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu – mitte SmartLynx Airlines Malta Limited vastu. Tegemist on kahe erineva juriidilise isikuga – nõude esitamist SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu ei saa samastada nõude esitamisega SmartLynx Airlines Malta Limited vastu. Olukorras, kus isikul võib olla nõue tütarettevõtte vastu, ei tähenda, et isikul oleks samal ajal nõue emaettevõtte vastu või et nõude esitamisega ühe kontserni kuuluva ettevõtte vastu oleks tahteavaldus õigesti teisele kontserni kuuluvale ettevõttele
2-22-19519 kätte toimetatud. Seejuures on hageja ise kinnitanud, et nõue esitati jälle vale lennu kohta, mistõttu kostja ega tema lepinguline esindaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et esitatud MYX511 lennust tuleneva nõude all peeti silmas nõuet tulenevalt lennust LYX511. Lisaks ei ole SmartLynx Airlines Estonia OÜ-l kohustust edastada kõik SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu esitatud nõuded kõikidele võimalikele teistele lennuettevõtjatele, sh kostjale, et neid võimalikest nõuetest seeläbi teavitada. Seda isegi mitte olukorras, kus tegemist on kahe samasse kontserni kuuluva ettevõttega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hagejal on õigus nõuda viivist alates 22.06.2022.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-123-16 p 16).
22.Kohus loeb tsiviilasja toimikus olevate dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatuks, et reisijatel JL, EL ja VL oli 15.05.2022 väljastatud kinnitatud broneering nr 21653214, mis sisaldas lendu Heraklioni (dtl 36). Reisikorraldaja kinnitatud broneeringu kohaselt pidi nimetatud reisijate vedu toimuma 08.06.2022 lennuga number LYX511 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeta (Heraklion), mille pidi teostama Smartlynx Airlines (dtl 36). Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et lennu broneeringu dokumendil on vedajaks kostja SmartLynx Airlines Malta Limited. Eelnimetatud tõendist nähtub kohtule, et lend nr LYX511 pidi väljuma 08.06.2022 kell 05.15 Tallinnast (dtl 36). Pooltel ei esine vaidlust asjaolus, et eelnimetatud lennu LYX511 asemel väljastati reisijatele uus broneering Getjet Airlines’i lennule GW3511 08.06.2022 kell 16:05, mis nähtub ka uue broneeringu dokumendist (dtl 39).
23.Kostja vastuväite kohaselt ei olnud kostja lendu teostav lennuettevõte ning hagi on esitatud vale kostja vastu. Kohus eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 261/2004 artikkel 2 alapunkti g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Kohtule esitatud tõendist nähtub selgelt, et tegemist on lennureisi broneeringuga nr 21653214, mis sisaldab endas lennu täpseid andmeid. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 artikkel 2 alapunktist g kinnitab broneering mh asjaolu, et lend on lennuettevõtja ja/või reisikorraldaja poolt tunnustatud ja see on registreeritud. Kostja ei ole menetluses broneeringut kinnitavale tõendile vastuväiteid esitanud ega väitnud, et kostja pole broneeringut tunnustanud/registreerinud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et vastavalt broneeringule (nr 21653214) on kostja lendu teostav lennuettevõte (dtl 36).
24.Hagiavalduse kohaselt 30.05.2022 teavitati reisijaid, et lennufirma ja lennu väljumisaeg on muutunud. Uus väljumine oli Getjet Airlines’i lennule GW3511 08.06.2022 kell 16:05 ehk ligikaudu 11 tundi hiljem, kui algselt oli planeeritud. Kostja 27.04.2023 hagivastuse kohaselt 08.06.2022 lendu nr MYX511 ei toimunud, vaid hagejad lendasid Tallinnast Heraklioni GetJet Airlines’i lennuga nr GW3511. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 artikkel 2
2-22-19519 alapunkti l kohaselt on tühistamine – asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 artikkel 6 käsitleb lennu hilinemist ning p 1 järgi saab hilinemist järeldada olukorras, kus lennu kavandatud väljumisaeg hilineb. Asja materjalidest ja poolte seisukohtadest ei nähtu kohtule, et tegemist oli vaidlusaluse 08.06.2022 lennu LYX511 hilinemisega. Nagu kostja on vastuses hagile esile toonud, siis eelnimetatud lendu nr MYX511 ei toimunud. TsMS § 436 lg 7 järgi otsust tehes pole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kvalifitseerib toodud asjaolud (sh kostja täpsustused lennu mitte toimumise kohta) lennu LYX511 tühistamisena Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 artikkel 2 alapunkti l mõttes.
25.Samuti nähtub kohtule, et pooled käsitlevad oma seisukohtades just nimelt broneeringus nr 21653214 nimetatud lendu, nimetades seda kas LYX511 või (hageja eksimuse tõttu) MYX511. Kostja pole tuginenud asjaolule, et hagis nimetatud reisijatel oleks täiendavaid broneeringuid kostja poolt teostatavatele lendudele, mis jäid ära, mistõttu järeldab kohus, et tühistatud oli lend nr
LYX511.
26.Määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 1 p-i c kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega. Artikli 7 lg 1 p-i b kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 väljendatud seisukohale tuleb enam kui 3 tundi hilinenud lennud võrdsustada tühistatud lendudega. Pooltel ei esine vaidlust asjaolu üle, et 08.06.2022 kell 05.15 lendu nr LYX511 ei toimunud ning reisijad lendasid Tallinnast Heraklioni GetJet Airlines’i lennuga nr GW3511 kell 16.05 ehk ligikaudu 11 tundi hiljem esialgu planeeritust. Seega on reisijatel tekkinud õigus hüvitisele ka siis, kui käsitleda hagis toodud asjaolusid lennu hilinemisena.
27.Määruse artikli 5 lg 4 kohaselt lasub kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lendu teenindaval lennuettevõtjal. Nii määruse artikli 3 lg-st 5 kui määruse põhjendustest 7 ja 12 nähtub, et reisijatele hüvitise maksmise kohustus on üksnes lendu teenindaval või seda teha kavatseval lennuettevõtjal, kui on rikutud kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi ja nende hulgas määruse artikli 5 lg 1 p-s c ette nähtud teavitamiskohustust. Kohtu hinnangul peab nimetatut tõlgendama reisija kasuks mitte ainult siis, kui veoleping on sõlmitud vahetult reisija ja lennuettevõtja vahel, vaid ka siis, kui leping on sõlmitud reisibüroo vahendusel. Üksnes sellise tõlgenduse puhul on võimalik täita määruse põhjenduses 1 seatud eesmärki tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning garanteerida, et reisija, kelle lend broneeriti enne tühistamist kolmanda isiku vahendusel, saab teha kindlaks määruse artikli 5 lg 1 p-s c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmiseks kohustatud isiku. Seega ei oma siinkohal reisijate nõuete osas tähtsust, et kostja väitel lend muudeti reisibüroost tulenevatel asjaoludel. Kostja enda väite kohaselt lendu nr MYX511 (õige LYX511) ei toimunud. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks reisijate teavitamine lennu tühistamisest. Samuti ei tugine kostja vastuväitele, et broneeritud lend toimus, kuid hagis nimetatud reisijad jätsid sinna tulemata ning lendasid (omaalgatuslikult või reisibüroo korraldusel) Tallinnast Heraklioni GetJet Airlines’i lennuga nr GW3511 kell 16.05.
28.Määruse art 5 lg 3 järgi ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise (hilinemise) põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid tõendanud. Kostja on tuginenud asjaolule, et Tez Tour ütles koostöökokkuleppe kostjaga ühepoolselt 30.05.2022 üles, tühistades ka reisijate nimel lennu LYX511. Esiteks ei nähtu kohtule kostja poolt esitatud tõendist, et Tez Tour oleks tühistanud
2-22-19519 reisijate nimel lennu nr LYX511. Tez Tour avaldusest nähtub kohtule, et Tez Tour lõpetab SmartLynx Airlaines OÜ ́ga sõlmitud tšarterlendude lepingu (dtl 126-133). Eelnimetatud ülesütlemisavaldusest ei nähtu, et Tez Tour oleks tühistanud reisijate nimel lennu LYX511. Sellist Tez Tour avaldust kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu. Ei nähtu lendu nr LYX511 ka kostja poolt esitatud Tez Tour ja SmartLynx Airlaines OÜ vahel 07.04.2022 sõlmitud koostöölepingu lisast (dtl 125). Oluline seegi, et 07.04.2022 koostöölepingu on sõlminud Toz Tour ́iga mitte kostja, vaid SmartLynx Airlaines OÜ. Ka Tez Tour 30.05.2022 ülesütlemiseavaldus on suunatud SmartLynx Airlaines OÜ ́le. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud väitele, et ema- ja tütarettevõte on eraldiseisvad juriidilised isikud, mida ei tohiks samastada. Seega ei näe kohus põhjust, miks tuleks samastada SmartLynx Airlaines OÜ ́d ja kostjat Tez Tour ́iga sõlmitud ja ülesöeldud lepingute puhul. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis ei 07.04.2022 koostöölepingus ega 30.05.2022 ülesütlemisavalduses ei ole nimetatud lendu nr LYX511 ega reisijaid JL, EL ja VL. Seega ei ole kostja kohtumenetluses tõendanud, et lend tühistati erakorralise asjaolu tõttu määruse art 5 lg 3 tähenduses.
29.Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt asjaolu, et tegutsev lennuettevõtja on täitnud määrusest nr 261/2004 tulenevad kohustused, ei mõjuta tema õigust taotleda riigisisese õiguse alusel hüvitist rikkumise põhjustanud mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, nagu on ette nähtud selle määruse artiklis 13 (Euroopa Kohtu 17.09.2015 otsus C-257/14, van der Lans, p-d 26 ja 46 ning nendes viidatud kohtupraktika). Eelkõige on artiklis 13 täpsustatud, et määrus nr 261/2004 ei piira mingil moel lendu teenindava lennuettevõtja õigust taotleda hüvitist reisikorraldajalt või muult isikult, kellega lendu teenindav lennuettevõtja on sõlminud lepingu (Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus C-302/16, Krijgsman, p 30). Juhul, kui kostja leiab, et kolmas isik on kostja eest võetud kohustusi rikkunud või põhjustanud talle oma käitumisega kahju, siis säilib kostjal õigus pöörduda oma nõuetega eelnimetatud isiku(te) vastu.
30.Hageja väitel 07.06.2022 loovutas JL ja 14.06.2022 loovutasid EL ja VL oma nõuded hagejale. Selle tõendamiseks esitas hageja allkirjastatud nõude loovutamise lepingud (dtl 40-51) ning parandatud nõude loovutamise lepingud (dtl 83-94). Hageja väitel Reisijate ja Flagito OÜ tahe nõude loovutamise lepinguid sõlmides oli algusest peale suunatud 08.06.2022 kostja planeeritud lennule LYX511 Tallinn-Heraklion. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja nõuete omanikuks saanud. Kostja väitel sätestavad nõude loovutamise lepingud, et lepingud on sõlmitud „seoses planeeritud lennuga MYX511 ja kõik ühendatud lennud, mis toimusid 08.06.2022“. Kostja toob esile, et käesoleval juhul ei toimunud 08.06.2022 lendu nr MYX511, vaid hagejad lendasid Tallinnast Heraklioni GetJet Airlines’i lennuga nr GW3511, mille kohta ei ole hageja tõendanud, et nõuded on hagejale loovutatud.
31.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kohtule nähtub hageja poolt esitatud parandatud nõude loovutamise lepingu preambulast ja p-st 4, et reisijad loovutasid hagejale 08.06.2022 toimuma pidanud/planeeritud lennust nr LYX511 lähtepunktiga Tallinn sihtpunktiga Heraklion tulenevad nõuded (dtl 93). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et vastavalt broneeringule (nr 21653214) on kostja lendu LYX511 teostav lennuettevõte, siis oli reisijatel õigus loovutada hagejale kõik lennu LYX511 ära jäämisega seotud kahju nõuded hagejale.
32.Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c on sätestatud, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et lennumarsruudi Tallinn9
2-22-19519 Heraklion mõõdetud vahemaaks on 2677 kilomeetrit. Reisijatele väljastatud broneeringu kohaselt kavatses lendu LYX511 teostada kostja. Lend nr LYX511 tühistati. Kostja ei tõendanud reisijate nõuetekohast teavitamist lennu tühistamisest ega erakorraliste asjaolude esinemist. Reisijad on oma nõuded loovutanud hagejale. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lennu LYX511 Tallinn-Heraklion tühistamise tõttu hüvitist 400 eurot reisija kohta. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 b ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 1 200 eurot.
33.Lisaks hüvitise palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1 200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 22.06.2022 kuni 30.12.2022 eest summas 50,76 eurot, alates 31.12.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasiselt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja väitel teavitas hageja kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 1 200 eurot 21.06.2022, mille tõendamiseks esitas kuvatõmmise hagejale nõudekirja esitamisest (dtl 52). Kostja väitel ei saa hageja poolt esitatud tõendist tuletada, kas ja millal väidetav nõudekiri on esitatud. Kostja arvates kuvatõmmiselt ei nähtu, et nõudekiri oleks kostjale edastatud, vaid nähtub selgelt, et avaldus on veel edastamata; lisaks ei tõenda asjaolu, et kuvatõmmiselt nähtub kuupäev 21.06.2022 seda, et tegelikult edastati nõudekiri ka sellel kuupäeval. Kostja arvates ei ole tõendatud, et nõudekiri oleks esitatud õigele võlgnikule, kuivõrd kuvatõmmiselt nähtub, et nõudekiri on esitatud veebiaadressil smartlynx.aero, mille tingimustest nähtub, et veebilehe omanik on SmartLynx Airlines SIA.
34.Kohus loeb hageja poolt esitatud tõenditega tuvastatuks, et kostja reklaamib oma tegevust veebiaadressil smartlynx.mt (dtl 95). Veebilehel nõudekirja edastamise alalehelt nähtub, et nõudekirja protsessib SmartLynx Airlines SIA (dtl 96) ning tegemist on sama äriühinguga, milline protsessib veebiaadressil smartlynx.aero esitatavat nõudekirja (dtl 96). Veebiaadressilt smartlynx.mt nähtub, et kostjale ei ole võimalik nõudekirja (protsessiks SmartLynx Airlines SIA) esitada, kuivõrd smartlynx.mt veebilehe kasutaja ei saa kinnitada, et ta ei ole robot (dtl 96). Kohus nõustub hageja poolt tõenditest tehtud järeldusega, et nii martlynx.aero kui smartlynx.mt kaudu esitatud nõudekirja protsessiks SmartLynx Airlines SIA. Seega on õige hageja seisukoht, et hageja nõudekiri on esitatud õigele isikule ning kostja vastupidised väited on põhjendamatud.
35.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja oli hiljemalt 17.11.2022 teadlik reisijate nõuetest. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et hageja esindaja saatis kostjat esindava advokaadibüroo epostile kompromissi ettepaneku, mis mh sisaldab endas tabelit reisijate nimedega (sh JL, EL, VL) (dtl 98, 100). Kostja lepinguline esindaja käsitles reisijat JL ning 08.06.2022 lendu oma 25.11.2022 e-kirjas (dtl 112). Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt Riigikohtu 25. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-124505/53, p 14.3.3; 31. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152/67, p 13.6.2; Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-7083 p 13.3.2). Kohtu hinnangul tõendavad käesoleval juhul kaudsed tõendid, s.o hageja poolt ettevalmistatud ja veebiaadressil smartlynx.aero üles laaditud nõudekiri koos lisadega (dtl 52), hageja 17.11.2022 kompromissi ettepanek (dtl 98,100) ja kostja esindaja 25.11.2022 vastus sellele (dtl 112) hageja poolt nõudekirja esitamist 21.06.2022 ja kostja poolset nõudekirja kättesaamist. Kohus võtab arvesse ka hageja tähelepaneku, et kostja koduleht ei saada nõudekirja kättesaamise kohta kinnitust. Kostja ei ole eelnevat kahtluse alla seadnud ega vastupidist tõendanud.
36.Eeltoodu ning VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses ulatuses perioodi 22.06.202210
2-22-19519 30.12.2022 eest summas 50,50 eurot ning vastavalt hageja taotlusele alates 31.12.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni (09.06.2023) summas 55,50 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt). Kuigi hageja nõudis hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 sissenõutavaks muutunud viivist summas 50,76 eurot, nähtub hagi p-st 15.1, et hageja arvestas viivist summas 50,50 eurot. Eelnimetatud hageja eksimus on käsitatav trükiveana.
37.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hüvitiselt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud ulatuses kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1 200 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises ettenähtud ulatuses alates 10.06.2023 kuni põhinõude (1 200 eurot) täitmiseni.
38.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 120 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kuivõrd algseid võlausaldajaid oli 3 ning igaühel on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on igal algsel võlausaldajal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 120 eurot (40 x 3).
39.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 200 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 120 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 22.06.202230.12.2022 eest summas 50,50 eurot ning perioodi 31.12.2022-09.06.2023 eest summas 55,50 eurot, lisaks edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 10.06.2023 kuni põhinõude (1 200 eurot) täitmiseni.
40.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei käsitle kostja vastuväited seoses lennu Getjet Airlines’i lennu GW3511 08.06.2022 kell 16:05 väidetava hilinemisega, kuivõrd hageja pole eelnimetatud lennu osas nõudeid esitanud. Samuti ei hinda kohus kostja poolt esitatud Tez Tour üldtingimusi, kuivõrd need ei ole asjakohased.
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
42.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 14.03.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja 667,67, eurot, sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamise ja koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 366,67 eurot (dtl 119).
43.Kostja tõi vastuses hagile esile, et hageja poolt kohtusse pöördumine olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et oleks eelnevalt esitanud kostjale nõudekirja, ei saa pidada mõistlikuks. Seega menetluskulude kandmine kostja poolt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja on seisukohal, et hagejate menetluskulud ei ole viidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kostja leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 3 tundi materjalide kogumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks. Kostja arvates ei ole tegemist keeruka või mahuka vaidlusega ning tõendite maht on väike; teadaolevalt
2-22-19519 on hageja puhul tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks) majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine.
44.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul kõik hageja esitatud menetlusdokumendid ja toimingud hagimenetluses olid samuti vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 366,67 eurot (3 tundi ja 40 minutit x 100). Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 666,67 eurot (280 + 20 + 366,67). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 666,67 eurot ja viivis menetluskuludelt (666,67 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
45.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud 3-4 h ulatuses on ülepaisutatud. Kohtule nähtub, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas on 1 399 eurot, mis on ligi 3,5 korda suuremad kui hageja kulud õigusabile. Kuivõrd kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et hageja on kostja poole kohtueelselt pöördunud, siis ka selles osas on kostja vastuväited alusetud. Seejuures ei tunnistanud kostja hageja nõudeid ka kohtumenetluses, mis omakorda suurendas hageja õigusabikulusid.
46.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.