PlusPlus Capital AS hagiavaldus A Oi vastu võlgnevuse 10 642,42 euro ja lisanduva viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
11644,72 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ, registrikood: 12752805, asukoht: Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115, e-post: [email protected] Kostja: A O, isikukood: xxx, aadress: xxx, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A Oilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 16.12.2019 lepingust 24858898 tulenev koguvõlgnevus 10 642 (kümme tuhat kuussada nelikümmend kaks) eurot ja 42 senti (sh kompromissisummas 9726,42 eurot, viivis põhinõudelt 4575,55 eurot alates 16.08.2020 kuni 02.07.2021 summas 881 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot);
Välja mõista kostjalt A Oilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 4575,55 eurolt alates 03.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja kanda.
5.Välja mõista kostjalt A Oilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 700 (seitsesada) eurot menetluskulu.
6.Välja mõista kostjalt A O’ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (700 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-21-10502 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Hageja PlusPlus Capital AS esitas 02.07.2021 Viru Maakohtule hagi A Oi vastu võlgnevuse 9726,42 euro, viivise 881 euro ja sissenõudekulu 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 16.12.2019. a kompromissilepingu-võlatunnistuse nr 24858898. Hagejal oli võlgniku vastu nõue laenulepingust nr L28032017/0081, 28.03.2017, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6025,55 eurot ja viiviseid 5156,42 eurot. Kuna kostja võlga koguulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissileping-võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest 5,55 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 11176,42 eurot. Summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõude 1480,00 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 1450,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 4575,55 eurot ja viivised 5150,87 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa kohe sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses ei tasunud. Lepingu sõlmimisel hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega hilineb, on võlausaldajal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.08.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele allakirjutamisega kinnitas kostja, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saa2(4)
2-21-10502 detud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kokku kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 9726,42 eurot. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kolm võlateatist 24.07.2020, 29.12.2020, 31.05.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kokku 35 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 4575,55 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 321 x 0,06 % päevas = 881 eurot. Hageja arvutas viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (4575,55* 0,06 % päevas * 365 päeva = 1002,05 eurot), kuid viiviseid kokku mitte rohkem, kui lepingus märgitud põhivõla summa.
Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - 16.12.2019 lepingust 24858898 tulenev võlgnevus kompromissisummas 9726,42 eurot, s.h põhinõue 4575,55 eurot, enne 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 5150,87 eurot, viivised põhinõudelt 4575,55 eurot alates 16.08.2020 kuni 02.07.2021 summas 881 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 4575,55 eurolt alates 03.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - tsiviilasja menetluskulud: 600 eurot riigilõivu ja 420 eurot õigusabikulu; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
2.Viru Maakohus saatis 06.07.2021 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, mis toimetati kostjale isiklikult kätte 26.08.2021. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kostja kohtule ei vastanud ega esitanud kirjalikke vastuväiteid. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole 3(4)
2-21-10502 tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 100, 101, 108, 113 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 367. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud
4.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud kokku 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 600 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 100 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1 tund. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 700 eurot, s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.