AS Hert-Transport hagi Farmada Invest OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hert-Transport (registrikood 10254061); hageja lepingulised esindajad L. K., T. R. (XXX; e-post: XXX) Kostja Farmada Invest OÜ (registrikood 12553786); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A. T. (XXX); epost: XXX
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada AS Hert-Transport ja Farmada Invest OÜ vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:
1.1.Hageja ja kostja kinnitavad, et 8. oktoobril 2015 sõlmisid hageja ja kostja ärimaa rendilepingu (edaspidi Rendileping), mille alusel hageja rendib kostjale kinnistut asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Kostja on 28. mail 2021 ülesütlemisavaldusega öelnud Rendilepingu üles vastavalt Rendilepingu punktile 10.6.2. Vastavalt Rendilepingu punktile 10.6.2 on Rentnikul õigus Rendileping ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest Rendileandjale kirjalikult ette vähemalt 6 kuud, seega vastavalt Rendilepingu p-le 10.6.2 ning kostja ülesütlemisavaldusele lõppeb Rendileping 28. novembril 2021.a.
1.2.Vastavalt 21. oktoobri 2021. a hindamisaktile nr 7860 – 2020, mis on kostja poolt hagejale esitatud ja millega hageja on tutvunud, asub Rendilepingu esemeks oleval kinnistul asukohaga XXX, töötav 4 kohaga XXX (edaspidi XXX) Erhle GmbH seadmetega. XXX asub järgmine kostja omandis olev kasutatud töökorras vara (edaspidi Vara), eeldatava väärtusega 127 000 eurot:
1.2.4.XXX juurde kuuluvad ka varikatused (4 pesukohta), erinevad vaheseinad, survepesuotsikud, konteiner kogu juhtsüsteemi ja automaatikaga, mündisisestusning pesuprogrammide juhtpaneelid.
1.3.Kostja kinnitab, et kompromisslepingu p-s 1.2 välja toodud Vara on kostja omand ning selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, kostjal puuduvad mistahes kompromisslepingu p-s 1.2 välja toodud varaga seonduvad võlgnevused kolmandate isikute ees.
1.4.Hageja kinnitab, et ta on enne kompromisslepingu allkirjastamist koos kostja esindajaga 5. oktoobril 2021 üle vaadanud XXX koosseisu kuuluva ning kompromisslepingu p-s 1.2 loetletud Vara, ta on teadlik vara koosseisust ja seisukorrast, mh asjaolust, et XXX 3. boks ei ole töökorras.
1.5.Hageja kinnitab, et ta on 12. märtsil 2021 esitanud kostja vastu Rendilepingust tuleneva nõude: põhinõudes summas 9007 eurot 82 senti, viivisenõudes summas 2953 eurot 91 senti ning jooksva viivise nõudes rahuldatud põhinõude summalt 0,5% määraga alates 13. märtsist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 6. septembril 2021.a on hageja suurendanud nõuet ning palunud mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja rendilepingust tuleneva rahalise nõude põhinõudes summas 11 130 eurot 47 senti, viivisenõude summas 4455 eurot 33 senti ning jooksva viivise nõudes rahuldatud põhinõude summalt 0,5% määraga alates 7. septembrist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja avaldab ja kinnitab, et tsiviilasjas nr 2-21-3917 nimetatud nõudeid ei ole hageja kunagi loovutanud kolmandatele isikutele ega nõudeid muul viisil enne kompromissilepingu sõlmimist käsutanud.
1.6.Hageja ja kostja lepivad kokku, et kostja annab hagejale üle XXX ja selles asuva Vara omandiõiguse ja valduse. XXX ja selles asuva Vara omandiõiguse ja valduse üleandmisega hagejale loetakse kõik tsiviilasjas nr 2-21-3917 hageja poolt esitatud nõuded, samuti mistahes muud Rendilepingust tulenevad olemasolevad ja tulevikus tekkida võivad hageja nõuded kostja vastu täidetuks. Omandiõiguse ja valduse üleandmise tingimused on sätestatud kompromisslepingu p-des 1.7 ja 1.8. Hageja on enne käesoleva kompromissi allkirjastamist tasunud kohtu deposiitkontole (Rahandusministeeriumi konto nr XXX) 25 000 eurot selgitusega „2-21-3917“. Pooled on kokku leppinud, et hageja poolt kohtu deposiitkontole makstud 25 000 eurot kantakse pärast hageja ja kostja poolt allkirjastatud XXX ja selles asuva Vara üleandmise-vastuvõtmise akti edastamist kohtule Farmada Invest OÜ arvelduskontole XXX LHV Pangas.
1.7.XXX ja selles asuva Vara omandiõigus ja valdus loetakse kostjalt hagejale üle läinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest hageja ja kostja poolt.
1.8.XXX ja selles asuva Vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohustuvad pooled koostama ja allkirjastama hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist. Enne üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kohustub kostja hagejale üle andma CarWash süsteemi võtmed, PIN-koodi(d), kasutuspuldi, POS terminali EHRLE võtmetele jm vajaliku XXX korrapäraseks töötamiseks. Enne üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist vaatavad hageja ja kostja esindajad XXX ja selles asuva Vara ühiselt üle. Juhul, kui XXX ja Vara ülevaatamisel selgub, et XXX (v.a boks
2-21-3917 nr 3) ei ole töökorras, on hagejal õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest kuni XXX töökorda viimiseni kostja poolt. XXX ja selles asuva Vara juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb kostjalt hagejale üle üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisega.
1.9.Juhul, kui 21 päeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ilmnevad XXX puudused ning pooled ei jõua ühisele arusaamale vastutava isiku osas, tellivad pooled EKEI nimekirjas olevalt riiklikult eksperdilt ekspertiisi, mille eest tasuvad pooled võrdses ulatuses. Juhul, kui ekspertiisi tulemusena selgub, et tegemist on varjatud puudustega, mis esinesid XXX üleandmise hetkel, kohustub kostja tasuma leppetrahvi 0,5% päevas arvestatuna 25 000 eurolt alates eksperdi poolt arvamuse edastamisest kuni puuduse likvideerimiseni.
1.10.Kostja vastutab ka 21 päeva möödumisel üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ilmnenud varjatud puuduste eest, juhul, kui varjatud puudus oli olemas üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisel. Juhul, kui puudus ilmneb 21 päeva möödumisel, kohustub hageja tõendama, et tegemist oli varjatud puudusega. Kui EKEI nimekirjas oleva riikliku eksperdi poolt teostatud ekspertiisi tulemusena selgub, et tegemist on varjatud puudustega, kohustub kostja tasuma leppetrahvi 0,5% päevas arvestatuna 25 000 eurolt alates eksperdi poolt arvamuse edastamisest kuni puuduse likvideerimiseni. XXX ja selles asuva Vara lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab XXX ja selles asuva Vara üleandmisest hagejale, nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
1.11.Hageja ja kostja lepivad kokku, et Rendileping loetakse lõppenuks poolte kokkuleppel alates hetkest, mil XXX ja selles asuva Vara omandiõigus ja valdus on hagejale üle läinud. Hageja kohustub mitte esitama kostja vastu mistahes tsiviilasjas nr 2-21-3917 esitatud hagi aluse ja esemega seotud nõudeid, samuti mistahes muid Rendilepingust tulenevaid nõudeid (sh üüri ja kõrvalkulude nõudeid) mis on tekkinud või tekkivad enne või peale hagiavalduse esitamist/kompromissmääruse jõustumist Rendilepingu kehtivuse ajal või peale selle lõppemist.
1.12.Hageja ja kostja lepivad kokku, et XXX ja selles asuva Vara otsese valduse üleandmise akti allkirjastamisega viivitamise korral kohustub viivituses olev kompromisslepingu pool tasuma teisele poolele leppetrahvi 0,5% iga viivitatud päeva eest summalt 25 000 eurot.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-3917.
3.Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 575 eurot AS Hert Transport arvelduskontole nr XXX.
5.Tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 1420 eurot 5 senti hageja AS Hert Transport arvelduskontole nr XXX.
8.Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul.
2-21-3917
MENETLUSE KÄIK
AS Hert-Transport esitas 12. märtsil 2021 hagi Farmada Invest OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 25. novembril 2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et poolte kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Pooled on kinnitanud, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissiga kokku menetluskulude jaotuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on menetlusosalised kompromissiga määruskaebuse esitamise tähtaja lühendanud ühele tööpäevale. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on esitanud taotluse riigilõivust poole, so 575 euro tagastamiseks ning eraldi hagi tagamise riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 1150 eurot. Seega ei ole põhjendatud hageja taotlus eraldi hagi tagamise riigilõivu 50 euro tagastamiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, so 575 eurot hageja AS Hert Transport arvelduskontole nr XXX.
2-21-3917
TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. TsMS § 195 lg 2 sätestab, et enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Hageja on tasunud menetluses hagi tagamise tagatise 1420 eurot 5 senti. Tagatise andmise põhjus on ära langenud, sest pooled on sõlminud kompromissi ja taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Samuti on hageja esitanud avalduse tagatise tagastamiseks. Tagatise tagastamise avalduse saatmine kostjale ei ole vajalik, sest hagi tagamise avaldust sisaldava kompromissi on kostja allkirjastanud. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus hagi tagamise tagatise 1420 eurot 5 senti hageja AS Hert Transport arvelduskontole nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.