A. C.i hagi M. I. vastu xxxx koostatud L. G.i koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt testamendi tühistamiseks või alternatiivselt kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. C. (sünniaeg xxxx; elukoht xxxx) Hageja esindaja: Irina Bušujeva (e-post: [email protected])
esindajad
Kostja: M. I. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja esindajad: Aleksandr Anissimov (e-post: alex7712@[email protected]) ja Galina Danilišina
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 31.08.2021 ja 07.10.2021 ning jätkuvalt kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata A. C.i hagi M. I. vastu L. G.i xxxx koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt testamendi tühistamiseks või alternatiivselt kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2019 kohtumäärusega seatud hagi tagamine, millega peatati hagi tagamise korras Tallinna notar R. I. (R. I.) menetluses oleva xxxx surnud L. G.i pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine, sh pärimistunnistuse väljastamine, kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Jätta A. C.i menetluskulud tema enda kanda. Jätta M. I. menetluskulud A. C.i kanda. Välja mõista A. C.ilt M. I. kasuks 4320 eurot tema menetluskulude katteks. Välja mõista A. C.ilt M. I. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses välja mõistetud menetluskuludelt 4320 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Jätta A. C.i menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.L. G. (isikukood xxxx) suri xxxx.a (tõendab surmatõend).
2.L. G. ei olnud abielus ning tal ei olnud ka lapsi.
3.Hageja A. C. on L. G.i õe tütretütar, kostja M. I. on korteriühistu esimees majas kus testaator elas.
4.29.03.2019 pöördus A. C. notar R. I. poole sooviga vastu võtta L. G.i pärand, sest viimane oli 06.04.2003 Tallinna notar A. S.i poolt tõestatud testamendiga määranud hageja kogu oma vara pärijaks.
5.Notari juures selgus, et M. I. on esitanud notarile L. G.i xxxx koduse testamendi, mis on koostatud tunnistajate A. Z. ja A. S.i juuresolekul ning millega on testaator pärandanud oma korteri Xxxx M. I.le. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6.Hageja on seisukohal, et L. G.i poolt xxxx koostatud kodune testament on tühine, sest see ei vasta koduse testamendi vorminõuetele ning on koostatud otsusevõimetu isiku poolt. Testament ei vasta vorminõuetele põhjusel, et testamendile alla kirjutanud tunnistajad ei kinnita, et testamendile on testaator alla kirjutanud nende juuresolekul ning tunnistajad ei kinnita ka seda, et testaator oli testamenti tehes otsusevõimeline. Hageja hinnangul on testament võltsing.
7.Kui ka möönda, et testament on allkirjastatud testaatori poolt, on testament tühine seetõttu, et testaator oli 13.11.21018 kodust testamenti tehes otsusevõimetu. Hageja väidetel oli L. G. nii vana inimene, et tema tervislik olukord ei võimaldanud tal testamendi tegemisest aru saada.
8.Hageja väidetel ei ole ka eluliselt usutav, et L. G. pärandas oma vara koduse testamendiga oma maja korteriühistu esimehele jättes hageja, kui oma sugulase, keda ta armastas, ootas ja kellest ta pidavalt rääkis ning kellele ta notariaalse testamendiga kogu oma vara pärandanud oli, pärandist ilma.
9.Kui testament ei ole tühine, tuleb testament tühistada, sest see oli pettuse või ähvarduse mõjul testaatori poolt alla kirjutatud. Kostja maine ei ole laitmatu, ta on koos tunnistaja Z. abiga ühe korteri ühelt vanainimeselt samal viisil juba pärinud.
10.Testament oli hageja väidetel ka heade kommetega vastuolus, sest tegelikult lasi kostja hagejal alla kirjutada tühjale paberile ja kirjutas teksti testamendile hiljem ise juurde. Nimetatu muudab kostja ka hageja sõnul pärimiskõlbmatuks, milleks hageja palub kostja tunnistada, kui testament ei ole tühine ega saa seda ka tühistada.
11.Hageja on seisukohal, et L. G.i poolt xxxx koostatud dokument on kodune testament, mitte annak, sest midagi muud testaatoril pärandada ei olnud peale Xxxx korteri ja 3000 euro raha pangas.
12.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: L. G.i surmatõendiga, A. C.i poolt notar R. I.le esitatud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldusega, L. G.i xxxx koduse testamendiga, Xxxx korteriühistu registrikaardiga, notari tasu maksmise kinnitusega pärimismenetluse algatamise eest, Tallinna Krematooriumi tõenditega matusekulude kandmise kohta, patsiendi isiklike esemete üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, kiirabikaartidega, iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise lepinguga, koduteenuse osutamise lepinguga, korteriomandi Xxxx kinnistusraamatu väljavõttega, Xxxx väljavõtetega, artikliga „KÜ L esinaine võltsis pangalaenude saamiseks kümnete elanike allkirju“ Xxxxs, L. G.i epikriisi väljavõtetega. Hageja taotles välja nõuda notar R. I.lt L. G.i pärimistoimik ja kuulata tunnistajatena kohtus ära A. Z., A. S., J. T., S. H., N. S., S. T., O. V., I. B. ja M. S.. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
13.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja oli kõigepealt seisukohal, et vaidlustatud testament on tegelikult annak, sest testaator on selles pärandanud kostjale üksnes korteri.
14.Kostja väidetel puudub alus testamendi tühisuse tuvastamiseks, sest see vastab vorminõuetele, ka oli testaator testamendi tegemise ajal otsusevõimeline, vastupidist tõendatud ei ole.
15.Testamendi on allkirjastanud L. G., sellele on märgitud tema ees ja perekonnanimi, allkiri ja kuupäev, mis on tõendatud läbi viidud ekspertiisiaktiga.
16.Hageja ei taotlenud ka asjas postuumse kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimist, tunnistajate ütlused testaatori tervise kohta on vastuolulised, ebausaldusväärsed ega tõenda hageja väidet L. G.i otsusevõimetusest testamendi tegemise ajal.
17.M. I. sõnul on ka paljasõnalised hageja väited nagu oleks kostja saanud L. G.i allkirja testamendile pettuse teel ning allkiri on antud pettuse/ähvarduse mõjul kasutades ära seda, et L. G. ei saanud testamendi tegemisest aru. Pärandaja oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline ning sai aru, millele ta alla kirjutas. Tunnistajaid teavitati ja hoiatati, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja, et testaator
avaldab selles oma viimast tahet. Tunnistajad olid testamendi allakirjutamise juures üheaegselt.
18.Hageja väited sellest, et L. G. kirjutas allkirja tühjale lehele ja testamendi tekst kirjutati sinna hiljem juurde, on paljasõnalised ja tõendamata. Seega pole testament ka vastuolu heade kommetega nagu hageja väidab.
19.Eeltoodust tulenevalt puudub alus väita, et kostja on pärimiskõlbmatu või, et testamenti oleks alus tühistada.
20.Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
21.Kohus asub seisukohale, et arvestades Riigikohtu lahendis 2-16-2978 märgitut ning asjaolusid, et L. G. on xxxx dokumendis märkinud, et ta pärandab oma korteri Xxxx, kostjale ning kostja kohustub teda selle eest abistama majapidamises, hoolitsema tema eest eluaegselt ning teostama juurdetasu korteri eest küttehooajal, kusjuures tõendatud ei ole, et L. G.il oleks olnud veel mingisugust vara mida pärandada, moodustab nimetatud korteriomand igal juhul tema vara põhiosa, tuleb L. G.i xxxx koostatud dokumenti käsitleda testamendina, mitte annakuna kostja kasuks.
22.Kuna hageja on esitanud oma nõuded kohtule alternatiivsetena võtab kohus kõigepealt seisukoha hageja primaarse nõude osas tuvastada L. G.i xxxx testamendi tühisus. Hageja väidetel on testament tühine põhjusel, et see ei vasta kodusele testamendile esitatud vorminõuetele, et see oli tehtud otsusevõimetu isiku poolt ning on heade kommetega vastuolus.
22.1.Kohus kontrollib kõigepealt kas vaidlustatud testament vastab seaduses sätestatud vorminõuetele või mitte. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. PärS § 23 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Lõike 3 kohaselt kirjutavad tunnistajad testamendile alla kohe pärast selle testaatori poolt allkirjastamist kinnitades oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 23 lg 5 sätestab, et kui testamendi tegemisel on rikutud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud keeldu, on testamendis tühised ainult need korraldused, mis on tehtud keeldu rikkudes. Hageja väidetel on testament tühine ega vasta vorminõuetele seetõttu, et testamendile alla kirjutanud tunnistajad ei kinnita, et testamendile on testaator alla kirjutanud nende juuresolekul ning tunnistajad ei kinnita ka seda, et testaator oli testamenti tehes otsusevõimeline.
Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - L. G.i xxxx kodune testament, mille suhtes on hageja taotlusel läbi viidud käekirjaekspertiis, on allkirjastatud L. G.i poolt ning sellele on kirjutanud oma nime ja kuupäeva samuti väga tõenäoliselt L. G.. Kõike eeltoodut tõendab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbi viidud ekspertiisiakt nr 21E-DK0021. Sama dokumendi suhtes läbi viidud dokumendiekspertiis nr 21E-DM0005 tõendab, et L. G.i poolt xxxx allkirjastatud testamendil on tema ees- ja perekonnanimi ja allkiri ning kuupäev, samuti ülejäänud testamendi kirjed tehtud optilistelt omadustelt samaliigilise värvainega kirjutusvahendiga ja samasuguse survega, välja arvatud teise tunnistaja allkiri, mis on tugeva survega. Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul asjaolu, et nii testaator kui ka tunnistajad on samal ajal, sama kirjutusvahendiga kirjutanud testamendile oma nimed ja allkirjad. Kohus kuulas kohtuistungil ära tunnistajatena A. Z. ja A. S.i, kelle ütluste kohaselt viibisid nemad L. G.i koduse testamendi koostamise juures tunnistajatena, testamendi tegemise juurde kutsus neid M. I., L. G. avaldas tunnistajatele, et soovib pärandada oma korteri M. I.le, testamendi teksti kirjutas A. Z., misjärel allkirjastas testamendi kõigepealt L. G. ja seejärel tunnistajad A. Z. ja A. S.. Tunnistajate ütluste kohaselt oli L. G. täie mõistuse juures ja sai aru millele ta alla kirjutas. Eeltoodu alusel asub kohus seiskohale, et L. G.i poolt xxxx allkirjastatud kodune testament on allkirjastatud tema poolt ning vastab tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendi vorminõuetele, mistõttu puudub alus testamendi tühisuse tuvastamiseks vorminõuete rikkumise tõttu.
22.2.Järgmisena kontrollib kohus kas L. G.i xxxx testament oli tühine põhjusel, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu või teovõimetu. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on otsusevõimetus ajutine olukord, kus isik ei ole võimeline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. Samas isiku piiratud teovõime on TsÜS § 8 lg 2 kohaselt isiku kestev võimetus oma tegudest aru saada või neid juhtida. Arvestades asjaoluga, et hageja on tuginenud asjaolule, et testaator oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, kuid väidab samas, et ta ei saanud testamendi tegemisest aru oma vanuse ja halvenenud tervise tõttu, mis viitavad pigem isiku piiratud teovõimele, hindab kohus nii testaatori otsuse- kui ka teovõimet testamendi tegemise ajal. Kohus asub seisukohale, et ükski kohtule esitatud dokumentaalne tõend, ei L. G.i kiirabikaart või tema epikriisid haiglast ega ka ära kuulatud tunnistajate ütlused ei anna kohtule alust arvata, et testaator L. G. oli xxxx testamendi koostamise ajal ajutise või kestva vaimutegevuse häirega, mis ei võimaldanud tal testamendi tegemise õiguslikest tagajärgedest aru saada. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja S. T.i (L. G.i naaber, kellelt viimane aegajalt väiksemates majapidamistöödes abi palus) ütluste kohaselt ei tundunud talle, et L. G.i mõistusel midagi viga oleks olnud. Tunnistaja I. B. (sotsiaaltöötaja, kes tõi L. G.ile viimased 3-4 aastat 2 korda nädalas sooja toitu) väidetel oli L. G. adekvaatne, kuid ehmunud ja umbuslik, nagu ikka vanemad inimesed. Ka meditsiinitöötajana töötava tunnistaja M. S.i sõnul vajas L. G. abi küll enda pesemisel ja toidu valmistamisel, samuti meditsiinilist abi, kuid mõistus oli tal selge. Sama kinnitas ka tunnistaja O. V., kelle klassijuhataja oli L. G. olnud. Kuigi
tunnistajate J. T., S. Š. ja N. S. sõnul ajas L. G. elu viimastel kuudel segi inimeste nimesid, oli muretsev, hirmul ja umbusaldav ning ei tundnud tunnistaja S. Š.t viimasel korral, kui nad kohtusid, kohe ära, ei saa sellest kohtu hinnangul teha järeldust, et L. G. ei olnud testamendi tegemise ajal 2018. aasta novembrikuus otsuse ja/või teovõimeline, mis takistas tal aru saada testamendi tegemise õiguslikest tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt puudub alus eelpoolviidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvide ja sama seaduse § 84 alusel väita, et testaatori poolt koostatud testament kui ühepoolne tehing on tühine.
22.3.Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et L. G.i xxxx testament oli tühine põhjusel, et see oli heade kommetega vastuolus seetõttu, et tegelikult võeti testaatori allkiri puhtale lehele ja testamendi tekst kirjutati sinna juurde hiljem. Kohtu hinnangul on hageja selline seisukoht vastuolus kohtuotsuses eelpool viidatud dokumendiekspertiisis toodud eksperdi järeldusega ja ka tunnistajate A. Z. ja A. S.i ütlustega, kelle sõnul kirjutas testamendi teksti A. Z. L. G.i juures xxxx ja alles seejärel allkirjastati testament testaatori ja tunnistajate poolt. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, mis kattuvad omavahel selles kuidas testaatori juurde mindi, kus nad testamendi tegemise ajal istusid, mis testaatoril seljas oli, kes testamendi teksti kirjutas ja mis järjekorras testamendile alla kirjutati.
23.Järgmisena kontrollib kohus hageja väidet sellest, et M. I. on pärimiskõlbmatu isik PärS § 6 lg 1 p-des 3 ja 5 sätestatu kohaselt, mida hageja palus kohtuotsusega tuvastada alternatiivselt, kui kohus testamendi tühisust ei tuvasta. Kohus juhindub otsuse tegemisel PärS § 6 lg 1 p-des 3 ja 5 sätestatust, mille kohaselt on pärimiskõlbmatu isik see, kes: - sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; - võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. Kohus asub seisukohal, et hageja poolt väidetud asjaolu, nagu oleks M. I. palunud L. G.il allkiri anda puhtale paberile väites, et see oli seotud küttesüsteemiga seotud küsitlustega ja hiljem kirjutas sellele testamendi teksti, asja sisulise arutelu käigu tõendamist ei leidnud. Kohus on nimetatud hageja väidet ja selle kohta esitatud tõendeid analüüsinud kohtuotsuse p-s 22 ja asub seisukohale, et kuivõrd nimetatu tõendamist ei leidnud, puudub alus ka kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks.
24.Kohtu hinnangul puudub samamoodi alus hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks ehk testamendi tühistamiseks PärS § 88 lg 7 ja TsÜS § 90 ning 94 lg 1 alusel, sest hageja väited nagu oleks kostja saanud hageja käest allkirja testamendile pettusega, ei ole tõendatud kohtuotsuses eelpool analüüsitud tõendeid kogumis hinnates. Ükski dokumentaalne tõend ega läbi viidud ekspertiis ning tunnistaja ütlus ei tõenda hageja väidet, et testaator kirjutas testamendile alla kostja poolt toime pandud pettuse mõjul.
Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemise ei arvesta.
25.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: maksekorralduse notari tasu maksmise kinnitusega pärimismenetluse algatamise eest, Tallinna Krematooriumi tõendid matusekulude kandmise kohta, patsiendi isiklike esemete üleandmise ja vastuvõtmise akti, Xxxx väljavõtted kinnisvarade hindade kohta ning Xxxx artikli „KÜ L esinaine võltsis pangalaenude saamiseks kümnete elanike allkirju“, sest kohtu hinnangul ei ole need tõendid vaidluse lahendamisel asjakohased. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
26.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
27.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
28.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse selle hagejalt väljamõistmiseks. Kostja menetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kostja õigusabikuludest summas 5580 eurot (ilma käibemaksuta), sest kostjale õigusabi teenuse osutaja ei ole käibemaksukohuslane ega saa seetõttu käibemaksu tagasi arvestada.
29.Kostjat esindas esindaja väidetavalt 46,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot tund.
30.Kostja palub kohaldada menetluskulu tasumise viivitamisel VÕS § 113 ette nähtud viivist.
31.Hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele esitanud ei ole.
32.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt ning juhindudes TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele kostja õigusabikulude katteks 3600 eurot + käibemaks. Kohus asub seisukohale, et arvestades asja keerukust, asja lahendamiseks kulunud aega (menetlus on kestnud kohtus alates 2019.a. aprillikuust), kohtuistungite kestust (10 tundi) ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahukust, kusjuures kostja esindajate poolt menetlusdokumentidega tutvumine, nende analüüsimine ja vastuste koostamine on kohtu hinnangul osaliselt üle paisutatud, peab kohus põhjendatud ajakuluks vaidluse lahendamisel kokku 30 tundi, mille eest esindajatasu suuruseks koos käibemaksuga on 4320 eurot (30 x 144 /tunnitasumäär koos käibemaksuga/).
33.Menetluskuludelt kuulub väljamõistmisele ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras nagu kostja seda taotles.
34.Kuna hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks hageja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
35.Juhindudes TsMS § 125 ja § 132 lg 1 sätestatust määrab kohus tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.
Hagi tagamise tühistamine.
36.Juhindudes TsMS§ 386 lg 4 tühistab kohus 29.04.2019 määrusega seatud hagi tagamise. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.