D.L-i ja D.T hagi R.A vastu ühisvara ja pärandvara jagamiseks R.A hagi D.L-i ja D.T vastu ühisvara ja pärandvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.A apellatsioonkaebus D.L-i ja D.T vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
21. aprill 2026 Apellant): R.A (ik XXX), esindaja Ardi Šuvalov Vastuapellandid: D.L (ik XXX) ja D.T (ik XXX), esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2025 otsus osas, millega maakohus määras kindlaks avaliku enampakkumise tulemi jaotamise korra. Teha tühistatud osas uus otsus, millega välistada enampakkumise tulemist pooltelt välja mõistetud summade mahaarvamine.
Jätta rahuldamata R.A apellatsioonkaebus. Rahuldada D.L-i ja D.T vastuapellatsioonkaebus osaliselt. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
4.1.Rahuldada D.L-i ja D.T hagi R.A vastu osaliselt.
4.3.Jagada 18.05.2022 surnud K. R.A (isikukood XXXXXXXXXXXX) pärandvara ning lõpetada ühisomand ja pärandvara ühisus.
4.4.Lõpetada D.L-i, D.T ja R.A ühisomand kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX. Müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel alghinda määramata. Enampakkumisel saadud rahast tuleb tasuda müügikulud, mis jagatakse võrdselt kõigi ühisomanike vahel. Ülejäänud raha jaotatakse ühisomanike vahel järgmise jaotuse alusel: D.L 1⁄2, D.T 1⁄4 ning R.A 1⁄4 suuruses osas.
4.5.Jagada K. R.A ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingust nr XXXXXXXXXXX, K. R.A ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud elektrilepingust nr XXXXXXXXXXXX ning K. R.A ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad K. R.A kohustused võrdselt pooleks D.T ja R.A vahel.
4.6.Jagada 17. augusti 2017 ja 18. aprilli 2018 K. R.A poolt TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused võrdselt pooleks D.T ja R.A vahel.
4.7.Jagada K. R.A poolt 2. oktoobril 2017 Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja 27. augustil 2020 Omega Invest OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest tulenevad kohustused võrdselt pooleks D.T ja R.A vahel.
4.8.Jätta murutraktor Jonsered XXXXXXXX R.A ainuomandisse ning mõista temalt D.T kasuks välja pool murutraktori väärtusest, s.o 500 eurot.
4.9.Jätta sõiduk GMC Safari reg-nr XXXXXXXX D.T ainuomandisse ning mõista temalt R.A kasuks välja pool sõiduki väärtusest, s.o 550 eurot.
4.10.Jätta mootorpaat Wiikari 520 HT reg-nr XXX, päramootor Honda 4 takti 50 hj ning paadiveo treiler Respo 750V XXXXXXX reg-nr XXXXXXX D.T ainuomandisse ning mõista temalt R.A kasuks välja pool vara väärtusest, s.o. 2250 eurot.
4.11.Tasaarvestada D.T-lt ja R.A-lt käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 4.8– 4.10 väljamõistetud vastastikused rahalised kohustused, mille tulemusena tuleb D.Tl tasuda R.A-le kokku 2300 eurot.
4.12.Tuvastada, et korteriomand registriosa nr XXXXXXXX kuulub D.L-i lahusvarasse. Kohustada R.A andma nõusolek korteriomandi registriosa nr XXXXXXXX kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud
D.L , D.T
ja R.A . Asendada R.A nõusolek kohtuotsusega. Kustutada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud D.L , D.T ja R.A ning kanda kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna D.L .
4.13.Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks otsuse resolutsiooni p-s 4.5 nimetatud lepingutest tulenev võlgnevus 95,59 eurot.
4.14.Mõista R.A-lt D.L-i kasuks välja XXXXXXXXXXX kinnistu müügieelseks korrashoiuks kantud kulude hüvitis 188,98 eurot.
4.15.Mõista käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 4.13–4.14 väljamõistetud summadelt R.A-lt D.L-i kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. aprillist 2023 kuni kohustuse täitmiseni.
4.16.Mõista R.A-lt D.L-i kasuks välja 10 283,92 eurot tulenevalt K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXXX ja selle muudatusest tulenevate kohustuste täitmisest D.L-i poolt alates 5. aprillist 2017.
4.17.Mõista R.A-lt D.L-i kasuks välja viivis laenulepingu nr XXXXXXXXXXX graafikujärgsete maksete tasumisega viivitamise eest seisuga 31. august 2024 summas 58,87 ning alates 1. septembrist 2024 tähtaegselt tasumata põhisummalt laenulepingus sätestatud määras 14% aastas kuni kohustuse täitmiseni.
4.18.Jätta rahuldamata D.L-i ja D.T hagi R.A vastu K. R.A ja D.L-i poolt teostatud XXXXXXXXXXX kinnistu ühistest kinnistu renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud kinnistu väärtuse suurenemise eest hüvitise saamiseks summas 7812,50 eurot.
4.19.Jätta rahuldamata D.L-i ja D.T hagi R.A vastu D.L-i poolt XXXXXXXt OÜ ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXX täitemenetluses tasutu eest hüvitise saamiseks summas 4717,80 eurot.
4.20.Jätta rahuldamata D.L-i ja D.T hagi R.A vastu XXXXXXXt OÜ (registrikood XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 2500 eurot jagamiseks selliselt, et D.T saab 1250 euro suuruse osa omanikuks ja R.A saab 1250 euro suuruse osa omanikuks.
6.Jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
7.Välja mõista R.A-lt menetluskuluna ringkonnakohtus 980,80 eurot solidaarselt D.L-i ja D.T kasuks ja menetluskuludelt (980,80 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.D.L ja K. R.A sõlmisid abielu 17. mail X ning lahutasid abielu 4. aprillil X. Abikaasade varasuhte liigiks oli varaühisus, ühisvara ei jagatud, abieluvaralepingut abikaasad sõlminud. R.A ja K. R.A abiellusid 24. mail X. Abikaasade varasuhte liigiks oli varalahusus. K. R.A suri 18. mail 2022 ning tema pärijad on 1⁄2 mõttelistes osades tütar D.T ja abikaasa R.A . Tartu maakohus võttis 3. mail 2023 menetlusse R.A hagi D.L-i ja D.T vastu pärandvara ühisuse ja ühisomandi lõpetamiseks ning 8. mail 2023 D.L-i ja D.T hagi R.A vastu
pärandvara ühisuse ja ühisomandi lõpetamiseks, mis on 8. mail 2023 liidetud ühte menetlusse. Pooled esitasid hagide terviktekstid 30. augustil 2024 ning maakohus arutas asja vastavalt nimetatud terviktekstides toodud nõuetele.
2.D.L ja D.T palusid 30. augustil 2024 esitatud hagi terviktekstis jagada D.L-i ja K. R.A ühisvara ning K. R.A pärandvara ning lõpetada K. R.A pärijate D.T ja R.A ning D.L-i varaühisus ja jagada ühisvara järgmiselt: - Lugeda korteriomand X XXX X–X (X tn korteriomand) D.L-i lahusvaraks ja jätta D.L-i ainuomandisse, teha kinnistusraamatusse kanded ja asendada tahteavaldused. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et X tn korteriomandi jagamisel tuleb D.L-i ja K. R.A ühisvara võrdsusest kõrvalekaldumine lahendada rahalise hüvitisega, siis nõuda R.A-lt D.L-i kasuks välja hüvitis, mis on võrdne korteriomandi (ilma hüpoteegita) tervikväärtuse ja R.A-le saava kaasomandiosa suurust määratleva murdarvu korrutisega, ühtlasi seada D.L-i nõuete tagamiseks R.A kaasomandiosale D.L-i kasuks esimesele järjekohale kohtulik hüpoteek ning muuta kinnistusraamatu kanded. Seejärel jagada kaasomand, jättes korteri 3⁄4 mõttelises osas D.L-i ja 1⁄4 mõttelises osas D.T kaasomandisse, kohustada D.L-i maksma R.A-le välja tema osa ja lugeda nimetatud nõue tasaarvestatuks D.L-i nõudega R.A vastu. Kui kohus leiab, et ei ole alust ka D.L-i ja K. R.A ühisomandi osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, siis jagada korteriomand nii, et kaasomanikeks saavad D.L 1⁄2 mõttelises osas, D.T 1⁄4 mõttelises osas ja R.A 1⁄4 mõttelises osas, teha kinnistusraamatu kanded ning asendada tahteavaldused. Seejärel jagada kaasomand, jättes korteri 3⁄4 mõttelises osas D.L-i ja 1⁄4 mõttelises osas D.T kaasomandisse ning pannes D.L-ile kohustuse maksta R.A-le välja tema osa, mis kujuneb järgmiselt: korteriomandi väärtus (hüpoteeki arvestamata)/4 – Rävala Laenud OÜ ja K. R.A vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX seisuga 29. jaanuar 2023 tulenev R.A võlgnevus D.L-i ees + lisanduv viivis – alates 30. jaanuarist 2023 1⁄4 laenulepingu graafikujärgsetest maksetest + viivised + leppetrahvid + võimalikud muud laenulepingust tulenevad nõuded. Tasaarvestada R.A nõue D.L-i vastu R.A-lt D.L-i kasuks väljamõistetavate rahaliste nõuetega. Juhul kui kohus rahuldab R.A nõude müüa X tn korteriomand enampakkumisel, määrata kindlaks otsuse täitmise kord vastavalt D.L-i ja D.T taotlusele. - Jagada kinnistu asukohaga XXX, X vald, XXXXXXX alevik, XXXXXXX X, XXXXXXX X (XXXXXXX kinnistu) nii, et kinnistu kaasomanikeks saavad D.L 1⁄2 mõttelises osas, D.T 1⁄4 mõttelises osas ja R.A 1⁄4 mõttelises osas, teha kanded kinnistusraamatusse ja asendada tahteavaldused. Seada kohtulikud hüpoteegid R.A kaasomandiosale D.L-i ja D.T kasuks asjas tehtavast kohtulahendist tulenevate nõuete tagamiseks. Seejärel lõpetada kaasomand, müües kinnistu avalikul enampakkumisel, ning määrata kindlaks lahendi täitmise tingimused. Jagada müügist saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osadele, tasudes müügitulemist eelnevalt müügikulud jagatuna võrdselt kõigi kaasomanike vahel, ning juhul kui D.L-i, D.T ja/või R.A vahel on kohtulahendist tulenevaid täitmata nõudeid, võtta need müügitulemi väljamaksmisel arvesse, et müügitulemi väljamaksmisega saaksid kõik nõuded täidetud. - Jagada XXXXXXX OÜ osa nii, et D.T saab 1250 eurot suuruse osa omanikuks.
saab 1250 eurot suuruse osa omanikuks ja R.A
- Jagada K. R.A ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingust nr XXXXXXXXXXX ning Eesti Energia AS ja K. R.A vahel sõlmitud elektrilepingust nr XXXXXXXXXXXX ning Elektrilevi OÜ ja K. R.A vahel sõlmitud võrgulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad K. R.A kohustused D.T ja R.A vahel võrdselt pooleks.
- Jagada 17. augustil 2017 ja 18. aprillil 2018 K. R.A poolt TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused D.T ja R.A vahel võrdselt pooleks. - Jagada K. R.A poolt 2. oktoobril 2017 Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja 27. augustil 2020 Omega Invest OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest tulenevad kohustused D.T ja R.A vahel võrdselt pooleks. - Tuvastada, et R.A-le on üle läinud K. R.A ja Rävala Laenud OÜ laenulepingu nr XXXXXXXXXXX ja selle 2019. a-l sõlmitud muudatuse järgsed laenusaaja kohustused 1⁄4 osas. - Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks hüvitis 25 395,68 eurot (sh XXXXX 4 kinnistu parendamisest tekkinud väärtuse suurenemise hüvitis 7812,50 eurot + XXXXX 4 kinnistu müügieelsed korrashoiukulud 188,98 eurot + laenulepingu nr XXXXXXXXXXX tagasimaksete hüvitis perioodi 31. mai 2015 – 29. jaanuar 2023 eest 10 253,50 eurot ja perioodi 30. jaanuar 2023 – 31. august 2024 eest 2327,31 eurot + XXXXXXX OÜ laenulepingust nr XXXXXXX tulenenud hüpoteegi realiseerimisel tasutud hüvitis 4717,80 eurot + Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ lepingutest tuleneva võlgnevuse osa 95,59 eurot). Juhul kui kohus aegumise tõttu ei rahulda nõuet D.L-i poolt perioodil 31. mai 2015 – 29. jaanuar 2023 Rävala Laenud OÜ laenulepingu nr XXXXXXXXXXX tagasimaksete hüvitise osas, siis tuvastada rahuldamata jäetud osas D.L-i nõude olemasolu. - Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks laenulepingu nr XXXXXXXXXXX alusel võimalikud tasumata jäävad graafikujärgsed maksed 1. septembrist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni. - Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks alates 30. jaanuarist 2023 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX graafikujärgsete maksete tasumisega viivitamise eest viivis tähtaegselt tasumata põhisummalt 14% aastas kuni kohustuse täitmiseni. - Mõista R.A-lt välja D.T kasuks hüvitis 500 eurot. - Mõista R.A-lt välja D.L-i ja D.T kasuks viivis hüvitiste tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11. aprillist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. R.A hagi palusid D.L ja D.T jätta rahuldamata. D.L-i ja D.T hagi kohaselt kuulus D.L-i ja K. R.A ühisvarasse varasuhte lõppemise ehk 4. aprilli 2017 seisuga järgmine vara: - kaasomandi osa kinnisasjast X XXXXX tn X (XXXXX kinnistu); - K. R.A ja D.L-i poolt abielu jooksul ühiselt teostatud XXXXX kinnistu renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud kinnistu väärtuse suurenemine; - X tn korteriomand juhul, kui korteriomand ei ole D.L-i lahusvara; - XXXXXXX kinnistu; - K. R.A poolt 21. novembril 2014 Rävala Laenud OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX (mida on pikendatud 28. novembril 2019) tulenevad kohustused (milliseid kohustusi on D.L pärast K. R.A-ga abieluliste suhete lõppemist, s.o 1. juunist 2015 kuni 29. jaanuarini 2023 tasunud üksinda oma lahusvara arvel kokku 41 014,03 eurot ning pooles ulatuses on Rävala Laenud OÜ nõue K. R.A vastu läinud VÕS § 152 lg 1; § 173 lg 3 p 2 alusel üle D.L-ile). K. R.A pärandvara koosseisu kuulus pärandi avanemise seisuga järgmine vara: - osa XXXXX kinnistust;
- osa X tn korteriomandist juhul, kui korteriomand ei ole D.L-i lahusvara; - osa XXXXXXX kinnistust; - XXXXXXX OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot; - K. R.A poolt 17. augustil 2017 ja 18. aprillil 2018 TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused; - K. R.A poolt 2. oktoobril 2017 Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja 27. augustil 2020 Omega Invest OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest tulenevad kohustused; - K. R.A poolt 21. novembril 2014 Rävala Laenud OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad kohustused; - XXXXXXXt OÜ ja Rävala Laenud OÜ vahel 20. aprillil 2017 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXX täitmise tagamiseks K. R.A-ga sõlmitud käenduslepingust tulenevad kohustused (laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud XXXXX kinnistule kaks hüpoteeki ja K. R.A-ga sõlmitud käendusleping). Kinnistu müüdi kohtutäituri kontrolli all 12. jaanuaril 2023. Kuivõrd D.L ei olnud võlgnik ning tema vara müüdi täitemenetluses XXXXXXXt OÜ vastu suunatud nõude täitmiseks, läksid tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-st 3, VÕS § 152 lg-st 1 ning § 173 lg-st 2 ja lg 3 p-st 1, samuti § 167 lg-st 1 D.L-ile üle nii laenuandja nõue XXXXXXXt OÜ vastu kui ka K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel XXXXXXX OÜ laenukohustuste tagatiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevad Rävala Laenud OÜ õigused. D.L on hüpoteegi realiseerimisel tasunud XXXXXXX OÜ laenulepingust tulenenud võlga ja kandnud sellest tekkinud kulusid 9435,61 eurot. R.A-le langev osa on 1⁄2 summast, s.o 4717,80 eurot); - Eesti Energia AS 7. novembri 2022 nõudeavaldus summas 191,18 eurot.
3.R.A palus 30. augustil 2024 esitatud hagi terviktekstis: - Tuvastada D.L-i kohustus anda hüpoteegikande kustutamiseks vajalik nõusolek ja kustutada registriosa nr XXXXXXXX (s.o X tn korteriomandi) neljandasse jakku kantud D.L-i kasuks seatud hüpoteek 46 800 eurot ja asendada D.L-i tahteavaldus kohtuotsusega. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et D.L-il on K. R.A pärijate vastu hüpoteegiga tagatud nõue, kohustada R.A ja D.T täitma enampakkumisel või müügi tulemusena saadud endale kuuluvast tulemist hüpoteegiga tagatud kohustus. - Lõpetada D.L-i, D.T ja R.A ühisomand X tn korteriomandile viisil, et kinnisasi müüakse kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel hüpoteegivabalt alghinnaga 94 000 eurot. Enampakkumise tulemist tasutakse esmalt täitekulud ja ülejäänud summa jagatakse vastavalt ühisomanike osade suurusele selliselt, et D.L saab 1⁄2, D.T 1⁄4 ja R.A 1⁄4 osa. - Lõpetada D.L-i, D.T ja R.A ühisomand XXXXXXX kinnistule viisil, et kinnisasi müüakse kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel alghinnaga 140 000 eurot. Saadud rahast tasutakse kõigepealt täitekulud ja ülejäänud summa jagatakse selliselt, et D.L-ile makstakse välja XXXXXXX asuva maatüki turuväärtus D.L-i ja K. R.A varaühisuse lõppemise seisuga, s.o 8500 eurot, ja ülejäänud summa jagatakse D.T ja R.A vahel võrdsetes osades. - Jagada sõiduk GMC Safari (XXXXXX) selliselt, et sõiduk jääb D.T-le ja D.T tasub R.A-le poole sõiduki turuväärtusest pärandi avanemise seisuga, s.o 2500 eurot. - Jagada mootorpaat Wiikari 520 HT (reg-nr XXX) ja mootor Honda (4 takti, 50 hj) selliselt, et jätta need D.T-le ning D.T tasub R.A-le poole nende turuväärtusest, s.o 2000 eurot. Alternatiivselt jätta mootorpaat ja mootor R.A-le ja R.A tasub D.T-le 2000 eurot.
- Jagada paadiveo treiler Respo 750V XXXXXXX (XXXXXXX) selliselt, et treiler jääb D.Tle ja D.T tasub R.A-le poole treileri turuväärtusest, s.o 350 eurot. Alternatiivselt jätta treiler R.A-le ja R.A tasub D.T-le 350 eurot. R.A hagiavalduse kohaselt on K. R.A pärandvarast kokkuleppel jagatud XXXXX kinnistu, mis müüdi 12. jaanuaril 2023 täitemenetluses, tasuti võlg Rävala Laenud OÜ-le, kustutati hüpoteek ja jagati ülejäänud raha vastavalt osadele ühisomandis. Samuti on jagatud XXXXXXX OÜ osad, mis kuuluvad D.T-le ja R.A-le võrdsetes osades, ning TF Bank AB ja Omaraha OÜ laenulepingud, mis on lõpetatud D.T ja R.A poolt kokkuleppel võrdsetes osades. Rävala Laenud OÜ laenuleping nr XXXXXXX on D.L-i ning D.T ja R.A poolt lõpetatud kokkuleppel vastavalt nende osadele ühisomandis. Rävala Laenud OÜ laenuleping nr XXXXXXXXXXX on lõpetatud abikaasade solidaarkohustuse täitnud D.L-i poolt. K. R.A jagamata pärandvara moodustab 1⁄2 X tn korteriomandist, osa XXXXXXX kinnistust, mahtuniversaal GMC Safari, mootorpaat Viikari mootoriga, paadiveok Respo, murutraktor Jonsered XXXXXXXX ning Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS lepingutest tulenevad kohustused, millest R.A kohustuste osa moodustab 95,59 eurot. R.A leidis, et D.L-il ei ole ühisvara jagamise nõuet K. R.A pärijate vastu. Tuvastushagi esitamise nõuet ei ole isikul, kes ei saa esitada ühisvara jagamise nõuet. Seega ei ole D.L-il ühisvara jagamisest tulenevat rahalist nõuet, mida saaks rahuldada K. R.A pärandvara arvel. Alternatiivselt palus R.A kohaldada D.L-i nõudele aegumist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus otsustas 7. märtsi 2025 otsusega: 1) Rahuldada D.L-i ja D.T hagi R.A vastu osaliselt. 2) Rahuldada R.A hagi D.L-i ja D.T vastu osaliselt. 3) Jagada 18. mail 2022 surnud K. R.A pärandvara ning lõpetada ühisomand ja pärandvara ühisus. 4) Lõpetada D.L-i, D.T ja R.A ühisomand kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX (XXXXXXX kinnistu). Müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel alghinda määramata. Enampakkumisel saadud rahast tuleb tasuda müügikulud, mis jagatakse võrdselt kõigi ühisomanike vahel. Seejärel tasutakse kohtuotsusest tulenevad täitmata rahalised kohustused. Ülejäänud raha jaotatakse ühisomanike vahel järgmise jaotuse alusel: D.L 1⁄2, D.T 1⁄4 ning R.A 1⁄4 suuruses osas. 5) Jagada K. R.A ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingust nr XXXXXXXXXXX, K. R.A ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud elektrilepingust nr XXXXXXXXXXXX ning K. R.A ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud võrgulepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenevad K. R.A kohustused võrdselt pooleks D.T ja R.A vahel. 6) Jagada 17. augustil 2017 ja 18. aprillil 2018 K. R.A poolt TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused võrdselt pooleks D.T ja R.A vahel. 7) Jagada K. R.A poolt 2. oktoobril 2017 Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja 27. augustil 2020 Omega Invest OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest tulenevad kohustused võrdselt pooleks D.T ja R.A vahel. 8) Jätta murutraktor Jonsered XXXXXXXX R.A ainuomandisse ja mõista temalt D.T kasuks välja pool murutraktori väärtusest, s.o 500 eurot.
9) Jätta sõiduk GMC Safari (XXXXXX) D.T ainuomandisse ja mõista temalt R.A kasuks välja pool sõiduki väärtusest, s.o 550 eurot. 10) Jätta mootorpaat Wiikari 520 HT (reg-nr XXX), päramootor Honda (4 takti, 50 hj) ja paadiveo treiler Respo 750V XXXXXXX (XXXXXXX) D.T ainuomandisse ning mõista temalt R.A kasuks välja pool vara väärtusest, s.o 2250 eurot. 11) Tasaarvestada D.T-lt ja R.A-lt resolutsiooni p-des 8–10 väljamõistetud vastastikused rahalised kohustused, mille tulemusena tuleb D.T-l tasuda R.A-le 2300 eurot. 12) Tuvastada, et korteriomand registriosa nr XXXXXXXX (X tn korteriomand) kuulub D.Li lahusvarasse. Kohustada R.A andma nõusolek korteriomandi registriosa nr XXXXXXXX kande kustutamiseks, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud D.L , D.T ja R.A . Asendada R.A nõusolek kohtuotsusega. Kustutada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt on korteriomandi ühisomanikud D.L , D.T ja R.A ning kanda kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna D.L . 13) Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks otsuse resolutsiooni p-s 5 nimetatud lepingutest tulenev kohustus 95,59 eurot. 14) Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks X XXXXX X kinnistu müügieelseks korrashoiuks kantud kulude hüvitis 188,98 eurot. 15) Mõista otsuse resolutsiooni p-des 13–14 väljamõistetud summadelt R.A-lt välja D.L-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. aprillist 2023 kuni kohustuse täitmiseni. 16) Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks 10 283,92 eurot tulenevalt K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ja selle muudatusest tulenevate kohustuste täitmisest D.L-i poolt alates 5. aprillist 2017. Mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks viivis laenulepingu nr XXXXXXXXXXX graafikujärgsete maksete tasumisega viivitamise eest 31. augusti 2024 seisuga 58,87 eurot ja alates 1. septembrist 2024 tähtaegselt tasumata põhisummalt 14% aastas kuni kohustuse täitmiseni. 17) Jätta rahuldamata D.L-i ja D.T hagi R.A vastu K. R.A ja D.L-i teostatud X XXXXX X kinnistu ühistest renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud kinnistu väärtuse suurenemise eest hüvitise saamiseks summas 7812,50 eurot. 18) Jätta rahuldamata D.L-i ja D.T hagi R.A vastu D.L-i poolt XXXXXXXt OÜ ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXX täitemenetluses tasutu eest hüvitise saamiseks summas 4717,80 eurot. 19) Jätta rahuldamata D.L-i ja D.T hagi R.A vastu XXXXXXX OÜ (rk XXXXXXXX) osa nimiväärtusega 2500 eurot jagamiseks selliselt, et D.T saab 1250 euro suuruse osa omanikuks ja R.A saab 1250 euro suuruse osa omanikuks. 20) Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub K. R.A pärandvarasse vara, mis on osaliselt D.L-i ja K. R.A jagamata ühisvara. Sellise vara puhul on tegemist ühisomandiga D.L-i ja pärandvara ühisuse vahel. Kuigi Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa D.L esitada pärast K. R.A surma nõuet ühisvara jagamiseks, saavad sellist nõuet pärandvara jagamisel esitada kaaspärijad. D.L-il on õigus esitada tuvastushagi, kui ta leiab, et mõni ese ei kuulu pärandvara hulka. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 11 ja § 35 p 3 kohaselt tuleb D.L-i ja K. R.A ühisvara koosseis teha kindlaks abielu lahutamise, s.o 4. aprilli 2017 seisuga. Tulenevalt PKS § 210 lg-
st 2 ning enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 19 lg-st 2 tuleb kohtul ka hinnata, kas on alust kalduda kõrvale osade võrdsuse põhimõttest ühisvara osas, mis omandati ning mille osas tekkis kõrvalekaldumise alus enne 1. juulit 2010. Kohus jättis rahuldamata D.L-i nõude R.A vastu XXXXX kinnistu renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud kinnistu väärtuse suurenemise eest hüvitise 7812,50 eurot saamiseks. XXXXX kinnistust kuulus D.L-i ja K. R.A varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga D.T-le 1⁄2, K. R.A-le 3/8 ja D.L 1/8 kaasomandist. Arvestades, et K. R.A pärijateks on D.T ja R.A mõlemad 1⁄2 suuruses mõttelises osas, jaguneks kinnistu omand järgmiselt: R.A 3/16, D.T 11/16 ja D.L 2/16 mõttelist osa, millest R.A ja D.T omandiosade puhul on tegemist pärandvara ühisusega.
12.jaanuaril 2023 müüsid D.T , R.A ja D.L XXXXX kinnistu täitemenetluses hinnaga 290 000 eurot. Müügihinnast täideti mh kohustus 54 953,73 eurot hüpoteegipidaja Rävala Laenud OÜ kontole selgitusega „XXXXXXX OÜ, leping XXXXXXX muudatus nr 1 tagastamine“. Müügihinna jääk pärast kohustuste täitmist jagati järgmiselt: D.T 159 222,31 eurot, R.A 41 699,18 eurot ja D.L 27 008,78 eurot. D.L ja D.T on hagis kinnitanud, et selline jaotus vastas müüjate omandiosadele. D.L-i väitel elasid nad K. R.A-ga abielu ajal kuni 2015. a maini XXXXX kinnistul ning ühiselt renoveerisid ja parendasid elumaja ja kinnistut oluliselt. D.L leiab, et ilma nende töödeta oleks kinnistu turuväärtus olnud müügi aja seisuga 165 000 eurot vastavalt 14. veebruari 2023 hindamisaktile. Hindaja on lähtunud D.L-i esitatud tööde loetelust. Konkreetseid töid hinnatud ei ole. Kohus ei lugenud hindamisakti piisavaks tõendiks loetletud renoveerimis- ja parendustööde tegemise ja väärtuse kohta. Ka ei ole piisavaks tõendiks kinnistu müügilepingus toodud lepingu eseme kirjeldus. Seejuures ei kattu hindamisaktis ja müügilepingus kirjeldatud tööd. Kohtule ei ole seega teada, kas ja milliseid töid D.L-i ja K. R.A abielu jooksul XXXXX kinnistu majas tehti ning millisel määral see kinnistu väärtust tõstis. Kohtul puudub alus tuvastada, et D.L-i ja K. R.A ühise panuse tulemusena oleks K. R.A 2/8 suuruse kinnistu osa väärtus kasvanud 31 250 euro võrra. Kohus nõustus R.A-ga, et pärandvara on XXXXX kinnistu osas kaaspärijate kokkuleppel jagatud, ning leidis, et müügihinna jagamisel on arvestatud korrektselt D.L-i osa kinnistu omandist, kuivõrd pärandvara väärtuse juurdekasvu ei ole tõendatud. Kohus tuvastas, et X tn korteriomand on D.L-i lahusvara ja ei kuulu K. R.A pärandvara hulka. Kohus jättis R.A nõuded korteriomandi suhtes rahuldamata ning rahuldas D.L-i nõuded. Kohus luges korteriühistu „XXXXXXXX. novembri 2003 õiendiga tuvastatuks, et M.V. oli XXXXXX elamukooperatiivi (järgnevalt 1993. a-l loodud korteriühistu ja 1998. a-l loodud elamuühistu) liige, kes kasutas liikmestaatuse alusel korterit nr X. Ka luges kohus õiendi piisavaks tõendiks tuvastamaks, et M.V. andis 17. juulil 1995 oma liikmeosaluse üle D.L-ile ning avaldus rahuldati korteriühistu juhatuse ja üldkoosoleku nõusolekul. XXX X maa erastati ostueesõigusega 9. aprillil 1999 ja anti korteriomanike kaasomandisse tasuta. Tõendeid, millest nähtuks, et D.L või K. R.A oleks maa erastamisel midagi maksnud, ei ole esitatud. Maa erastamisel ja korteriomandi kinnistamisel kanti 28. septembril 1999 omanikuna kinnistusraamatusse D.L . Kohus järeldas, et D.L sai korteri kui vallasasja omanikuks M.V.ilt saadud kinke tulemusena ning tegemist oli D.L-i lahusvaraga. Tuginedes Riigikohtu praktikale (3-2-1-16-05, p 19; 3-2-1-77-07, p 11) leidis kohus, et korteriomand ei muutunud abikaasade ühisvaraks. Kui tegemist oleks ühisvaraga, esineks alus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, sest ühisvara on omandatud D.L-i lahusvaraks olnud korteri juurde maa erastamisega (PKS1995 § 19 lg 2 p 3).
XXXXXXX kinnistu kuulub 1⁄2 osas D.L-ile ning 1⁄2 osas R.A ja D.T pärandvara ühisusse. Kohus lõpetas kinnistu ühisomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Kohus ei pidanud põhjendatuks määrata enampakkumise alghinda. Riigikohtu selgituste järgi ei ole see vajalik. Täitemenetlus toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja peaks esinema kaalukad põhjused, miks kalduda sellest kõrvale. Kohus määras, et enampakkumisel saadud rahast tuleb tasuda müügikulud, mis jagatakse võrdselt kõigi ühisomanike vahel. Seejärel tasutakse kohtuotsusest tulenevad täitmata rahalised kohustused ühisomanike vahel. Ülejäänud raha jaotatakse järgmiselt: D.L 1⁄2, D.T 1⁄4 ja R.A 1⁄4 osa. Selline jaotus vastab ühisomanike osale kinnisasja omandis. K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahelise laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ja selle lepingu 2019. a muudatusest tulenevad D.L-i nõuded R.A vastu on käsitatavad rahaliste nõuetena kaaspärijate vastu pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmiseks, mis on esitatud ühe kaaspärija vastu temale langevas osas. K. R.A sai Rävala Laenud OÜ-ga 21. novembril 2014 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXX alusel laenu 31 200 eurot. 28. novembril 2019 pikendati laenu tagastamise tähtaega 25. novembrini 2024. Laen on tagatud hüpoteegiga X tn korteriomandil ja D.L-i käendusega. 30. jaanuaril 2023 loovutas Rävala Laenud OÜ lepingust tulenevad nõuded D.L-ile. Kuivõrd laen võeti abielu ajal, kuuluvad laen ja lepingust tulevad kohustused ühisvarasse ning D.L ja K. R.A olid solidaarvõlgnikud. Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa tehtud laenu tagasimaksete puhul saab eeldada, et need on tehtud abikaasa lahusvarast. Ühised kohustused jagatakse eelduslikult võrdselt (PKS § 38; § 37 lg 3). Selliselt on D.L-i nõue kvalifitseeritav ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse hüvitamise nõudena (PKS § 34 lg 2). Nimelt saab lahusvara kasutamiseks ühisvara huvides pidada ka seda, kui abikaasa täidab ühisvaral lasuvat kohustust oma lahusvara arvel (2-21-6200, p 33). D.L on tasunud laenu tagasimakseid alates 5. aprillist 2017 kuni 29. jaanuarini 2023 30 356,57 eurot. D.L on usutavalt selgitanud, et ta täitis käenduslepingust tulenevaid kohustusi ning tema soov oli vältida lepingu lõpetamist, võlgnevuse korraga sissenõudmist, sundtäitmist enda korteri suhtes ja maksehäireregistrisse sattumist. Kohus leidis, et D.L-il on K. R.A pärijate vastu PKS § 34 lg 2 alusel nõue, mis tuleneb D.L-i ja K. R.A ühisvaraks oleva laenulepingu nr XXXXXXXXXXX kohastest laenuvõtja kohustustest pooles ulatuses. D.L-il oleks nõudeõigus ka tulenevalt VÕS § 152 lg-st 1 ja § 173 lg 3 p-dest 2 ja 3. Kohus mõistis R.A-lt D.L-i kasuks välja 10 283,92 eurot, s.o laenulepingu tagasimaksete hüvitise R.A-le langevas osas alates 5. aprillist 2017, s.o abielu lahutamisest, ja rahuldas ka viivisenõude. Kohus jättis rahuldamata D.L-i nõude tulenevalt D.L-i poolt XXXXXXX OÜ laenu nr XXXXXXX tasumisest Rävala Laenud OÜ-le täitemenetluses. XXXXXXX OÜ ja Rävala Laenud OÜ sõlmisid 20. aprillil 2017 laenulepingu nr XXXXXXX, 29. juunil 2018 suurendati laenusummat. Laenuleping öeldi alates 14. juulist 2022 üles ning kohustuste täitmiseks müüdi XXXXX kinnistu täitemenetluses. Laenu tagasimakse 54 953,73 eurot jaotati müüjate vahel proportsionaalselt kinnistu omandi osadega järgmiselt: D.T 11/16 (37 780,69 eurot), R.A 3/16 (10 303,82 eurot) ja D.L 2/16 (6869,22 eurot). Koos muude kuludega on D.L tasunud laenulepingu täitmisel 9435,61 eurot. Rävala Laenud OÜ nõue XXXXXXX OÜ vastu läks D.L-i poolt täidetud osas AÕS § 349 lg 3 alusel üle D.L-ile. D.L ei ole tõendanud, et talle oleksid üle läinud K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel XXXXXXX OÜ kohustuste tagatiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevad Rävala Laenud OÜ õigused. VÕS § 167 lg 1 esimesest lausest tulenev vaidluses ei
kohaldu. Rävala Laenud OÜ nõue XXXXXXX OÜ vastu lõppes võla tasumisega täitemenetluses kaaspärijate kokkuleppel vastavalt nende osadele. Mootorpaat Wiikari, päramootori ja paadiveo treileri jättis kohus D.T ainuomandisse ning mõistis temalt R.A kasuks välja poole vara väärtusest, s.o 2250 eurot. Poolte vahel oli vaidlus vara väärtuses. R.A arvates oli mootorpaadi ja mootori turuhind 15. augusti 2024 seisuga 4000 eurot ja treileri turuhind 700 eurot. D.T leidis, et mootorpaadi väärtus koos mootoriga ei ületa 1000 eurot. Boatservice OÜ on 19. jaanuaril 2024 hinnanud mootorpaadi 1000 eurole ja treileri 500 eurole ning on teinud remondikalkulatsiooni summas 3612 eurot. Soome müügikuulutuses pakutakse mootorpaati Wiikari koos mootori ja treileriga müüa 4900 euroga, tegemist on töökorras ja kõrge varustustasemega mootorpaadiga. Mustvee Kalastuskeskus OÜ 15. augusti 2024 hinnangu järgi on kiirmüügi hind sellisel väikelaeval 2000 eurot, mootoril 2000 eurot ja treileril 700 eurot. Kuigi hinnang ei ole allkirjastatud, on selles esitatud hinnangu andja nimi ja hinnangu aeg ning kohus pidas võimalikuks seda väärtuse määramisel tõendina arvestada. Kohus leidis, et vara väärtust saab arvestada ajaliselt viimase hinnangu alusel. Mootorpaat on
15.augustil 2024 olnud töökorras ning koguväärtuseks koos mootori ja treileriga on hinnatud 4700 eurot, mis vastab Soome müügikuulutuses oleva töökorras mootorpaadi hinnale koos mootori ja treileriga. Soome müügikuulutuses olev mootorpaat on ilmselt kõrgema varustustasemega, samas on ka hind kõrgem. Kohus hindas kogu komplekti hinnaks 4500 eurot, mis on Mustvee Kalastuskeskus OÜ hinnangust nähtuvalt kiirmüügi hinna alumine piir. Kohus tegi D.T-lt ja R.A-lt väljamõistetud vastastikuste rahaliste kohustuste osas tasaarvestuse, mille tulemusena tuleb D.T-l tasuda R.A-le 2300 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.R.A esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas, et X tn korteriomand kuulub D.L-i lahusvarasse, ühes sellest tulenevate teiste D.L-i nõuete rahuldamisega (resolutsiooni p 12), ja jätta uue otsusega D.L-i eelnimetatud nõuded rahuldamata ning rahuldada R.A nõue tuvastada D.L-i kohustus anda nõusolek X tn korteriomandi registriosa neljandasse jakku D.L-i kasuks kantud hüpoteegi kustutamiseks, D.L-i tahteavalduse asendamiseks, korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks ja korteriomandi müümiseks enampakkumisel ning puhta müügitulemi jagamiseks selliselt, et D.L saab 1⁄2, D.T 1⁄4 ja R.A 1⁄4 rahasummast. Alternatiivselt palus R.A saata asja selles osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Samuti palus R.A tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti R.A-lt välja D.L-i kasuks 10 283,92 eurot tulenevalt K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevate kohustuste täitmisest D.L-i poolt alates 5. aprillist 2017 ühes viivisega (resolutsiooni p 16), jätta nõue rahuldamata ning lõpetada selle nõude osas menetlus. R.A menetluskulud palus R.A jätta D.L-i kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt luges maakohus ekslikult Korteriühistu „X” õiendi alusel tõendatuks, et D.L sai abielu ajal X tn korteri kui vallasasja omanikuks M.V. saadud kinke tulemusena ja seega oli tegemist D.L-i lahusvaraga. Enne 1. juulit 2002 kehtinud tsiviilkoodeksi järgi tuli vallasasja kinkeleping summaga üle 50 krooni sõlmida kirjalikus vormis. Kuivõrd sellise kinkelepingu olemasolu pole tuvastatud, omandati korter kui vallasasi ja korteriomand ühisvara hulka. Eelduslikult olid abikaasade varaühisuse lõppemise seisuga
abikaasade osad korteriomandis võrdsed ning 1⁄2 korteriomandist moodustab K. R.A pärandvara. Tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09 aktsepteeris Riigikohus väidet, et elamukooperatiivi osamaksu kinget ei tõenda korteriühistu esimehe teatis, kus ta kirjeldab korteriomandi tekkimist, ning et üleantud osamaksu kuulumist saanuks tõendada ainult notariaalses vormis kinkelepinguga. Sarnaselt ei sisalda korteriühistu „X” õiend informatsiooni osamaksu võõrandamise tingimuste kohta ja kindlas vormis kinkelepingu puudumine loob ületamatu takistuse osamaksu kinkimist tõendada. Kohus kvalifitseeris D.L-i nõude seoses abielu ajal saadud laenu tagasimaksmisega ebaõigesti ühisvara huvides D.L-i lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse hüvitamise nõudena. Kohaldamisele kuulub PKS § 33 lg 1, mille järgi vastutas D.L abielu ajal saadud laenu tagasimaksmise eest nii oma lahusvaraga kui ühisvaraga täies ulatuses. D.L ja K. R.A ühisvara ei jaganud. Seega ei läinud pärandi vastuvõtmisega R.A-le üle K. R.A poolt täitmata kohustused Rävala Laenud OÜ ees.
6.D.L ja D.T esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt resolutsiooni p-de 4, 10, 11, 17 ja 18 osas järgmiselt: - punkt 4 sõnastada järgmiselt: „Lõpetada D.L-i, D.T ja R.A ühisomand kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX (aadress XXXXXXX X ja 136X, XXXXXXX). Müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel. Määrata, et kinnistu müügist saadav raha jagatakse ühisomanike vahel järgmiselt: D.L-ile 1⁄2 osa, D.T-le 1⁄4 osa ja R.A-le 1⁄4 osa. Enne ühisomanikele raha väljamaksmist tasutakse müügitulemist müügikulud (notaritasud, maaklerikulud, riigilõivud jmt) jagatuna võrdselt kõigi ühisomanike vahel ning juhul, kui D.L-i, D.T ja/või R.A vahel on käesolevas asjas tehtud kohtulahendist tulenevaid täitmata nõudeid, võetakse need müügitulemi väljamaksmisel arvesse ja tehakse tasaarvestused nõnda, et müügitulemi väljamaksmisega saaksid kõik asjas tehtud kohtulahendist tulenevad veel täitmata nõuded täidetud“; - punktis 10 asendada D.T-lt R.A kasuks väljamõistetav summa 2250 eurot 750 euroga; - punktis 11 asendada D.T poolt R.A-le tasumisele kuuluv summa 2300 eurot 800 euroga; - punktiga 17 mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks K. R.A ja D.L-i poolt ühiselt teostatud XXXXX kinnistu renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud kinnistu väärtuse suurenemise eest hüvitis 7812,50 eurot ning hüvitise tasumisega viivitamise eest viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11. aprillist 2023 kuni nõude täitmiseni; - punktiga 18 mõista R.A-lt välja D.L-i kasuks XXXXXXXt OÜ ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXX tagatiseks olnud hüpoteegi täitemenetluses realiseerimisel D.L-i poolt tasutu eest hüvitis 4717,80 eurot ning hüvitise tasumisega viivitamise eest viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11. aprillist 2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palusid D.L ja D.T jätta R.A kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleks resolutsiooni p-st 4 jätta välja enampakkumise alghinna teema, mis on ebavajalik ja segadust tekitav. Otsuse põhjendavas osas on märgitud, et kohus ei pea põhjendatuks määrata enampakkumise alghinda. Ebaselge ja ebaõige on kinnistu müügitulemi jagamist sätestav osa. Punkti 4 lausetest 3–5 võib tekkida ekslik arusaam, et müügitulemist tasutakse igale ühisomanikule summa, mis tal on õigus kohtuotsuse alusel teiselt poolelt saada, ning seejärel jaotatakse ülejäänud summa suhtes D.L 1⁄2, D.T 1⁄4 ja R.A 1⁄4. Selliselt saaks R.A XXXXXXX kinnistu jagamisel suurema osa kui 1⁄4, D.L väiksema osa kui 1⁄2 ja D.T väiksema osa kui 1⁄4.
Otsuse p-s 10 märgitud mootorpaadi koos mootoriga väärtuseks tuleb lugeda 1000 eurot ja treileri väärtuseks 500 eurot ning D.T-l tuleb tasuda R.A-le 750 eurot. Kohus hindas vara vale ajahetke seisuga. Hind tuli määrata seisuga, kui esemed läksid D.T valdusesse, kuna selle aja seisuga olid nad nende pärandvara väärtuse seisundis. Pärast esemete D.T valdusesse minemist teostati paadile ja mootorile kulukad remonditööd, mille tulemusena vara väärtus tõusis. Kohus on alusetult arvestanud Mustvee Kalastuskeskus OÜ 15. augusti 2024 hinnangut. Allkirjastamata tekst on parimal juhul menetlusosalise seletus, mis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 järgi ei saa olla hagimenetluses tõendiks. Kui ringkonnakohus muudab resolutsiooni p-i 10, tuleb muuta ka p-i 11 ja tasaarvestuse tulemusena tuleb D.T-l tasuda R.A-le 800 eurot (750 + 550 – 500). Otsuse p-ga 17 jäeti ebaõigesti rahuldamata hagi R.A-lt hüvitise 7812,50 eurot saamiseks K. R.A ja D.L-i teostatud renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud XXXXX kinnistu väärtuse suurenemise eest. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kinnistu 12. jaanuari 2023 müügilepingu p-s 1.8.9 on märgitud, et loetletud renoveerimistööd on tehtud viimase 25 aasta jooksul. 14. veebruari 2023 hindamisaktis on tööd toodud detailsemalt. Tööd tehti D.L-i ja K. R.A poolt ühiselt perioodil, kui nad elasid koos kinnistul. R.A ei ole vastupidist tõendanud ega sellele vastu vaielnud. Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et konkreetseid töid hinnatud ei ole. Oluline on tööde mõju kinnistu turuhinnale tervikuna, mis on tõendatud Kaanon Kinnisvara hindamisaktiga. Otsuse p-ga 18 jäeti ebaõigesti rahuldamata hagi R.A vastu D.L-i poolt XXXXXXX OÜ ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXX täitemenetluses tasutu eest hüvitise 4717,80 eurot saamiseks. D.L ei olnud võlgnik selle laenulepingu alusel ning ta tasus XXXXXXX OÜ võlgnevust seetõttu, et oli laenulepingu tagatiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik. Nõude tasumisega läks nõue D.L-i poolt rahuldatud ulatuses talle üle AÕS § 349 lg 3 alusel ja ta saavutas tema poolt tasutud nõude osas algse võlausaldaja tervikliku seisundi nii XXXXXXX OÜ kui ka käendaja K. R.A pärijate suhtes. Käenduslepingu alusel vastutas K. R.A laenuandja ees põhivõlgnik XXXXXXX OÜ-ga solidaarselt. D.L-il on XXXXXXX OÜ suhtes nõue, mille tagatiseks on K. R.A antud käendus. Järelikult võib D.L nõuda VÕS § 65 lg 1 alusel käendajalt, s.o K. R.A pärijalt R.A-lt, nimetatud nõude täitmist.
7.D.L ja D.T vaidlevad R.A apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kui ringkonnakohus leiab, et X tn korteriomandi D.L-i lahusvarasse omandamist ei toimunud, siis tuleks tuvastada, et korter on M.V. ja A.V. pärandvara, mille omanik tuleb välja selgitada M.V. ja A.V. pärimismenetluses, arvata korteriomand välja praeguses menetluses jagatava vara hulgast ning tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu kanne, millest nähtuvad ühisomanikena D.L , D.T ja R.A . Kui ringkonnakohus leiab, et X tn korteriomand kuulub D.L-i ja K. R.A pärijate ühisvarasse, siis lahendada D.L-i ja D.T hagi p-des 1.2.2–1.2.5 esitatud nõuded. Vastuväidete kohaselt oleks R.A apellatsioonkaebus tulnud jätta menetlusse võtmata, sest see on esitatud tähtaega ületades. Kui ringkonnakohus leiab, et TsMS § 321 lg 1 ls 1 tähendab, et apellatsioonitähtaeg hakkab kulgema esindaja poolt hilisemast kohtuotsuse vastuvõtmisest etoimikus, tuleb TsMS § 321 lg 1 ls 1 tunnistada selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Säte tekitab dokumentide e-toimiku kaudu kättetoimetamisel segadust, poolte ebavõrdsust ning menetluse venitamise võimalusi. R.A ei väitnud maakohtus, et X tn korteri (elamuühistu liikmesuse) kinkelepingut ei ole. Apellatsioonkaebuses esitatud väited on seega hilinenud ja tuleb jätta tähelepanuta.
Asjas ei kohaldu PKS1995 § 14 ja Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09. Asjaolu, et elamuühistu liikmesuse M.V.i poolt D.L-ile kinkimine ei ole vormistatud notariaalse lepinguga, ei muuda tehingut müügitehinguks ega tasuliseks tehinguks. Kui tehing on vormivea tõttu kehtetu või tühine, siis ei ole tagajärjeks mingit muud liiki leping. D.L-i poolt korteriomandi saamine toimus mitme tehinguga: 17. juulil 1995 elamuühistu liikmesuse saamine, 9. aprillil 1999 korteriühistu poolt elamu asukoha maatüki ostueesõigusega tasuta erastamine ning 9. juuli 1999 avalduse alusel elamu aluse maa ja selle oluliseks osaks saava elamu korteriomanditeks jagamine ja kinnistamine. Seega korteriomandi kinnistamine ja D.L-i poolt lõplik omandamine toimus notariaalse kinnistamisavalduse alusel, mille kohta tehti kinnistusraamatusse kanne 28. septembril 1999. M.V. ei esitanud kinnistamisele vastuväiteid. Kuna elamuühistu liikmesuse ehk korteri kui vallasasja omandi üleandmise 17. juuli 1995 tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud kanne kinnistusraamatusse, muutus 1. juulist 2003 kehtiva AÕS § 119 lg 2 ja VÕS § 261 lg 2 alusel ka 17. juulil 1995 kohustuslikku notariaalset vorminõuet järgimata tehtud tehing kehtivaks. Lahusvara definitsiooni on kehtiva PKS § 27 lg 2 p-s 2 täpsustatud ja leitud, et esmatähtis on vara sisuline tasuta omandamine. Seetõttu tuleb ka PKS1995 § 15 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et kui on tegemist vara tasuta omandamisega, loetakse vara abikaasa lahusvaraks. Sellist seisukohta kinnitab Riigikohtu PKS1995 § 15 lg 1 tõlgendus (RKTKo 25.10.2017, 2-1418828, p 27), et abikaasade ühisvara õiglasel jagamisel on olulisem majanduslik panustamine, mitte niivõrd juriidiline kuuluvus. D.L omandas korteri osamaksu tasuta, mistõttu kuulus see D.L-i lahusvara hulka, sellest lähtuvalt oli just D.L-il õigus korteriomandi omanikuks saada ja korteriomand sai D.L-i lahusvaraks (RKTKo 08.04.2009, 3-2-1-39-09, p 10). Kui ringkonnakohus leiab, et PKS1995 § 15 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb korteriomand lugeda D.L-i ja K. R.A ühisvaraks, tuleb PKS1995 § 15 lg 1 tunnistada põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata, sest see ei võimalda vara õiglast jagamist ja riivab omandiõigust. Kui kinkeleping on vormivea tõttu tühine, siis on korteri omanikeks M.V ja tema abikaasa A.V. pärijad, kinnistusraamatu kanne on vale ning korteriomandi omaniku väljaselgitamiseks tuleb läbi viia M.V. ja A.V. pärandvara pärimismenetlus. Lisaks ei nähtu, et A.V. oleks andnud nõusoleku elamuühistu osaluse võõrandamiseks. Esitatud uusi asjaolusid ja tõendeid (M.V. ja A.V. surmatunnistused ja abielutunnistus, D.L-i sünnitunnistus) ei saanud D.L ja D.T maakohtus esitada, kuna maakohtus ei olnud arutuse all R.A apellatsioonkaebuses esitatud väide, et M.V. poolt D.L-ile korteri kinkimist pole toimunud.
8.R.A vaidleb D.L-i ja D.T vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonimenetluse kulud D.L-i ja D.T kanda. Vastuväidete kohaselt otsustas maakohus XXXXXXX kinnistu müügitulemi jagamise vastavalt D.L-i ja D.T taotletule. Reservatsioon „alghinda määramata” tähendab, et kohus ei määra kinnistu alghinda, seda peab tegema kohtutäitur, kui kinnistu müüakse täitemenetluses. D.T väitis 9. veebruari 2024 menetlusdokumendis, et mootorpaadi ja mootori väärtus ei ületa 1000 eurot, sest nende remondivajadus on 3672,20 eurot. 15. augusti 2024 ülevaatusel Mustvee Kalastuskeskus OÜ poolt selgus, et mingeid remonditöid polnud teostatud (v.a sõukruvi vahetus 150 eurot). Seega vara seisukord ei olnud võrreldes pärandi avanemise seisuga muutunud ning seega ei oma tähtsust, et kohus on hinnanud mootorpaadi ja mootori väärtust 15. augusti 2024 seisuga. D.T väidab esmakordselt vastuapellatsioonkaebuses, et ta on pärast pärandi avanemist mootorpaadi ja mootori väärtust kasvatanud, kuigi ei ole esitanud selle kohta tõendeid (tööde aeg, maksumus, teostaja). Ülevaatusel D.T nõustus, et mootor
polnud vee alla vajunud, mis kinnitab, et väidetud remondivajadus on ülepaisutatud. Maakohtus ei esitanud D.T vastuväiteid Mustvee Kalastuskeskus OÜ hinnangu esitamisele. Juhul kui ringkonnakohus jätab selle tõendi kõrvale, taotleb R.A hinnangu andja (Tarvo Leon) tunnistajana ülekuulamist. Otsuse p-ga 17 on põhjendatult jäetud rahuldamata D.L-i nõue R.A vastu 7812,50 euro väljamõistmiseks. D.L on esitanud ühisvara jagamise nõude (D.L-i ja K. R.A ühisvara arvelt K. R.A lahusvara kasuks tehtud kulutuste hüvitamine) K. R.A pärija vastu, mis on kohtupraktika järgi lubamatu. Juhul kui on esitatud kulutuste hüvitamise nõue VÕS alusel, on nõue aegunud. Ekslik on juba nõude eeldus, et ühisvara jagamisel kuulunuks D.L-ile 1/8 ja K. R.A-le 3/8 XXXXX kinnistust. Lugedes ka selle eelduse õigeks, on kohtu põhjendused ikkagi õiged. Nõue on suunatud kinnistu renoveerimiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele, järelikult on oluline tõendada renoveerimis- ja parendamistööde maksumus. Lõpuks pole ühisvara arvelt tehtud kulutuste hüvitamise nõude esitamisel arvestatud kinnistul lasuvaid ühiseid kohustusi Rävala Laenud OÜ ees. Otsuse p-ga 18 on õigesti jäetud rahuldamata D.L-i hagi laenulepingu nr XXXXXXX täitemenetluses tasutu eest hüvitise 4717,80 eurot saamiseks. D.L-ile üle läinud Rävala Laenud OÜ nõue XXXXXXX OÜ vastu ei ole tagatud K. R.A käendusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt enampakkumise tulemi jaotamise osas (resolutsiooni p 4). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, välistades enampakkumise tulemist pooltelt välja mõistetud summade mahaarvamise. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad R.A kanda ja vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulud poolte endi kanda.
10.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuste sisu arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi hagi ja vastuhagi osas ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
12.D.T ja R.A kaaspärijatena on esitanud pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise nõude. Kuna pärandaja pärandvarasse kuulub vara, mis on osaliselt D.L-i ja pärandaja jagamata ühisvara ning selle puhul on tegemist ühisomandiga D.L-i ja pärijatele kuuluva pärandvara ühisuses, on D.L õigustatud esitama tuvastushagi pärandvarasse kuuluvate varaesemete lahusvarasse kuulumise kohta. Kaaspärijad saavad nõuda pärandvara jagamist, sh pärandaja osa ühisvaras. Maakohus on õigesti leidnud, et ühisomand D.L-i ja pärandvara ühisuse vahel tuleb lõpetada ning pärandvara jagada. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et abikaasade ühisvara jagamisele kohaldub abikaasade osade suuruse kindlaksmääramisel perekonnaseadus.
13.Maakohus on õigesti lähtunud ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel D.L-i ja pärandaja varasuhte lõppemise seisust, so 4. aprilli 2017 abielulahutusest (PKS § 35 p 3).
14.Poolte vahel on vaidlus X tn korteriomandi (registriosa numbriga XXXXXXXX) ühis- või lahusvarasse kuulumise osas.
14.1.Maakohus tuvastas, et M.V., kes oli XXXXXX elamukooperatiivi (järgnevalt ka 1993. aastal loodud korteriühistu ja 1998. aastal loodud elamuühistu) liige, andis 17. juulil 1995. a-l oma liikmelisuse juhatuse ja üldkoosoleku nõusolekul üle D.L-ile. Nimetatud õigus tulenes elamuseaduse (ES) §-st 21, mille kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikmel on õigus talle kuuluva osamakse võõrandamiseks isikule, kes käesoleva seaduse ja elamuühistu (kooperatiivi) põhikirja kohaselt vastas liikme kohta sätestatud tingimustele. Eeltoodud asjaolu menetluses vaidlustatud ei ole. Vaidlust ei ole ka selle üle, et korteriomand kinnistati 28. septembril 1999, s.o abielu ajal, kuid D.L-i väitel kinnistati korteriomand temale kingitud, s.o talle lahusvarana kuulunud elamuühistu osamaksu baasil, mistõttu on ka korteriomand tema lahusvara. Maakohus tuvastas, et M. V. kinkis 17. juulil 1995, s.o abielu ajal, D.L-ile elamuühistu osamakse, mis andis õiguse astuda elamuühistu liikmeks ja kasutada elamus asuvat korterit. PKS 1995 § 15 lg 1 järgi on kinke teel omandatud vara abikaasa lahusvara.
14.2.R.A on apellatsioonkaebuses viidanud kinkelepingu tühisusele. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 3-2-1-32-06, p 14; 3-2-1-150-06, p 14; 3-2-1-140-07, p 21). Kuna maakohus on jätnud vastava asjaolu kontrollimata, teeb seda ringkonnakohus. Maakohus jättis tähelepanuta kinkelepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 260 lg 1, mille järgi pidi kinkeleping üle 50 krooni olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. TsK § 50 lg 2 järgi tõi seadusega nõutava notariaalse vormi järgimata jätmine endaga kaasa tehingu kehtetuse. Seega on kinkeleping tühine (vt RKTKo, 8. aprill 2009, 3-2-1-39-09). Eeltoodu aga ei mõjuta maakohtu lõppjäreldust, et korteriomand kuulub D.L-i lahusvara hulka. D.L-i poolt korteriomandi saamine toimus mitme tehinguga, esmalt 17. juulil 1995 elamuühistu liikmelisuse saamine, edasi korteriühistu poolt 9. aprillil 1999 elamu asukoha maatüki ostueesõigusega tasuta erastamine ning seejärel 9. juuli 1999 avalduse alusel elamu aluse maa ja selle oluliseks osaks saava elamu korteriomanditeks jagamine ja kinnistamine. Korteriomandi kinnistamine ja D.L-i poolt lõplik omandamine toimus notariaalse kinnistamisavalduse alusel, mille kohta tehti kinnistusraamatusse kanne 28. septembril 1999 (dtl 517). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 2 on oluline erisäte sama paragrahvi lg 1 suhtes, võimaldades lugeda kehtivaks ka vorminõuet järgimata tehtud kohustustehingu osad, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud on vastav kanne kinnistusraamatusse (RKTKo 3-2-1-117-09, p 17). Lõike 2 mõte ja eesmärk on tagada õiguskindlus asjaõigusliku õiguspositsiooni jõustamise kaudu olukorras, kus sisuliselt on notariaalse tõestamise nõude hoiatamis- ja nõustamisfunktsioon täidetud asjaõigusliku käsutuslepingu notariaalse tõestamisega ning kinnistusraamatusse kande tegemisega (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt, p 3.4, lk 506). Vaidlust ei ole selles, et elamuühistu liikmelisuse ehk korteri kui vallasasja omandi üleandmise 17. juuli 1995 tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse, millega muutus M.V. poolt D.L-ile elamuühistu liikmelisuse ehk korteri vallasasja omandi üleandmise 17. juuli 1995 kohustuslikku notariaalset tõestatuse vorminõuet järgimata tehtud tehing kehtivaks. Seega on korteriomandi näol tegemist D.L-i lahusvaraga.
14.3.Elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu baasil korteriomandi tekkimist saab võrrelda korteri kui vallasasja baasil korteriomandi tekkimisega. Ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui vallasasi ei muutu abielu ajal korteriomandi kinnistamise läbi PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi (RKTKo 11. aprill 2005, 3-2-1-164-05). Riigikohus on leidnud, et üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 ja PKS1995 § 15 lg 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit (3-2-1-77-07, p 11). Eeltoodust lähtudes on maakohus õigesti tuvastanud, et X tn korteriomand ei muutunud vallasasjaks olnud eluruumi kinnistamisel D.L-i ja K. R.A ühisvaraks, mistõttu ei kuulu korteriomand K. R.A pärandvara hulka ning seda ei saa pärandvarana jagada. Sellest tulenevalt on maakohus õigesti rahuldanud ka D.L-i tahteavalduste asendamise nõuded, st ühisomanike kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna D.L-i kinnistusraamatusse kandmiseks.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega laenulepingu nr XXXXXXXXXXX ja selle lepingu 2019 sõlmitud muudatusest tulenevate kohustuste pärandvarasse kuulumise osas. K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel sõlmiti 21. novembril 2014 laenuleping (tarbijakrediidileping) nr XXXXXXXXXXX. 2019. a-l laenulepingut pikendati laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks. Laenu tagatiseks oli seatud hüpoteek X tn korteriomandile. Lisaks sõlmisid laenuandja ja D.L 28. novembril 2019 käenduslepingu. 30. jaanuaril 2023 loovutas Rävala Laenud OÜ K. R.A-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja selle muudatusest tulenevad nõuded täies ulatuses D.L-ile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuivõrd oli tegemist abielu ajal võetud laenuga, kuulusid lepingust tulenevad kohustused abikaasade ühisvarasse (PKS § 25). Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel olid D.L ja K. R.A solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lg-d 2 ja 4). Vaidlust ei ole selles, et laenulepingust tulenevat kohustust täitis suuremas osas D.L . Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa tehtud laenu tagasimaksete puhul saab eeldada, et need on tehtud abikaasa lahusvarast ning on hüvitatavad PKS § 34 lg 2 alusel. Enne lahutust kandsid pooled laenulepingust tulenevad kohustused ühisvarast. Maakohus on õigesti tuvastanud, et D.L tasus laenu tagasimakseid alates 5. aprillist 2017 kuni 29. jaanuarini 2023 kogusummas 30 356,57 eurot. Maakohus on tuvastanud D.L-i põhjendatud huvi, et ta täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi, sest tema õigustatud huvi oli vältida lepingu lõpetamist ja võlgnevuse sissenõudmist ning sundtäitmiste algatamist tema enda korteri suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et D.L-il on PKS § 34 lg 2 alusel nõue K. R.A pärijate vastu. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1). Põhjendamatu on R.A väide, mille kohaselt tulnuks kohaldada PKS §-i 33, sest D.L ja K. R.A ühisvara (rahalisi kohustusi) ei jaganud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastav väide põhjendatud, sest jagamata ühisvara näol on tegemist ühisomandiga D.L-i ja pärandvara ühisuse vahel, mis tuleb pärandvara jagamise raames lõpetada. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. Alates 30. jaanuarist 2023 tuli laenulepingust nr XXXXXXXXXXX sätestatud tagasimakseid teha D.L-ile K. R.A pärijate D.T ja R.A poolt, kumbki 1⁄4 osas. Maakohus tuvastas, et D.L ja D.T on tasumise osas omavahelisele kokkuleppele jõudnud. R.A ei ole tasunud enne 30. jaanuari 2023 laenulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, ega ka
pärast 30. jaanuari 2023 laenulepingu graafikujärgseid makseid. Kokku on R.A-l perioodil 30. jaanuar 2023 kuni 25. november 2024 graafikujärgsetest maksetest tasumata 2694,78 eurot ning 5. aprillist 2017 kuni 29. jaanuarini 2023 7589,14 eurot. Seega kuulus R.A-lt D.L-i kasuks väljamõistmisele 10 283,92 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud ka D.Li viivise nõude rahuldamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et D.L-il on nõudeõigus R.A vastu ka tulenevalt VÕS § 152 lg-st 1 ning § 173 lg 3 p-dest 2 ja 3.
16.Vastuseks vastuapellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.
16.1.Vastuapellatsioonkaebuses ei vaidlusta D.L ja D.T ühisomandi lõpetamist kinnisasja enampakkumisel müümise teel, vaid üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 4 sõnastust nii fraasi „alghinda määramata“ kui ka avaliku enampakkumise tulemi jaotamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud D.L-i ja D.T taotlus p-st 4 lauseosa „alghinda määramata“ eemaldamine. Küll on aga ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud D.L-i ja D.T väide, et maakohus on avaliku enampakkumise tulemi jaotanud valesti. D.L-i ja D.T hinnangul loob maakohtu sõnastus „Müüa kinnisasi /.../ alghinda määramata“ võimaluse kinnisasi müüa alghinda määramata, st 0 euroga. Ringkonnakohus D.L-i ja D.T-ga ei nõustu, kuna kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, mille raames määratakse kindlaks võõrandatava eseme alghind, kordusenampakkumine ja kordusenampakkumise alghind. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus otsuse resolutsioonis nõuetekohaselt jätnud rahuldamata R.A taotluse alghinna kindlaks määramiseks. Vastuapellatsioonkaebuses ei vaidlustata alghinna määramata jätmist, vaid otsuse resolutsioonis oleva lauseosa „alghinda määramata“ eemaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 vääriti mõistetav, kuna kohtutäitur peab enampakkumise korraldamisel määrama kindlaks võõrandatava eseme alghinna. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks lauseosa „alghinda määramata“ maakohtu otsuse resolutsiooni p-st 4 eemaldamist.
16.2.Samas nõustub ringkonnakohus D.L-i ja D.T väitega, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 4 laused 3–-5 tekitavad ebaselgust enampakkumise tulemist hüvitatavate nõuete mahaarvamise osas. AÕS § 77 lg 2 ja TsMS § 445 lg 1 ei võimalda enampakkumise tulemist maha arvata pooltelt välja mõistetud summasid (RKTKo, 29.05.2025, 2-20-17399). Seega tuleb maakohtu otsuse p-st 4 eemaldada 4-s lause. Enampakkumise tulemi jaotus määrata järgmiselt: enampakkumisel saadud rahast tasuda müügikulud, mis jagatakse võrdselt kõigi ühisomanike vahel. Ülejäänud raha jaotatakse ühisomanike vahel järgmise jaotuse alusel: D.L 1⁄2, D.T 1⁄4 ning R.A 1⁄4.
17.D.T on vaidlustanud maakohtu otsuse punkti 10 osaliselt, s.o. osas millega mootorpaat Wiikari 520 HT reg-nr XXX, päramootor Honda (4 takti, 50 hj) ning paadiveo treiler Respo 750V XXXXXXX reg-nr XXXXXXX eest mõisteti D.T-lt R.A kasuks välja rohkem kui 750 eurot. Maakohus on vara väärtuse hindamisel võtnud arvesse ajaliselt viimase asjatundja arvamuse, st 15. augusti 2024 Mustvee Kalastuskeskus OÜ hinnangu. Vastuapellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu poolt aluseks võetud tõend lubamatu, kuna asjatundja arvamus on allkirjastamata. R.A on oma vastuses märkinud, et D.T ei seadnud maakohtus asjatundja arvamust kahtluse alla, mistõttu on tegemist uue asjaoluga, mida ringkonnakohus ei saa arvesse võtta. Sellega aga ringkonnakohus ei nõustu. D.T esindaja on 14. novembri 2024 seisukohas viidanud, et Mustvee Kalastuskeskus OÜ hindamisakti puhul on tegelikult tegemist allkirjastamata pdf faili kujul oleva tekstiga, mille päritolu on teadmata. Seetõttu ei saa nimetatud pdf faili lugeda ei Mustvee Kalastuskeskuse ega kellegi teise hindamisaktiks ega seega tõendiks käesolevas asjas ning D.T palub selle faili R.A-le tagastada ja jätta see tähelepanuta. Seega ei ole vastuapellatsioonkaebuses
asjatundja arvamuse kohta esitatud uut asjaolu. Maakohus on arvestanud otsuse tegemisel, et kuigi hinnang ei ole allkirjastatud, on sellel olemas hinnangu andja nimi ja hinnangu aeg, mistõttu on maakohus pidanud võimalikuks selle tõendiga arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist dokumentaalse tõendiga, mis on puudustega, sest tõendil puudub allkiri. Samas on ringkonnakohus aga seisukohal, et kuna tõendi autor on tuvastatav ja vastaspoolel oleks olnud võimalik tõendi autorile tunnistajana küsimusi esitada ja tõendi koostamise asjaolusid selgitada, on tegemist formaalse puudusega, mis ei muuda tõendit ebausaldusväärseks või lubamatuks. Tõendi sisu oli võimalik hinnata ning maakohus on seda teinud. D.T ei ole taotlenud tõendi autori tunnistajana ülekuulamist. D.T esitas maakohtu menetluses OÜ Boatservice tõendi, et mootorpaadi väärtus koos mootoriga ei ületa 1000 eurot, sest vajab suuremahulist remonti. Selle väite ümberlükkamiseks esitas R.A tõendina Mustvee Kalastuskeskus OÜ hinnangu teostatud remonttööde kohta väikelaevale (reg nr XXX-XXX) ja mootorile Honda (XXXX) ning vara väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vara väärtust saab arvestada ajaliselt viimase hinnangu alusel, kuna sellest nähtub, et 15. augustil 2024 on mootorpaat töökorras ning selle koguväärtuseks koos mootori ja treileriga on 4700 eurot, mis vastas ka Soome müügikuulutuses oleva töökorras mootorpaadi hinnale koos mootori ja treileriga. Tõendamist ei leidnud D.T poolt pärandvara hulka kuuluva mootorpaadi ja mootori suuremahuline remont ja sellega kaasnev vara väärtuse kasv. Tuvastati üksnes sõukruvi vahetamine maksumusega 150 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu D.T seisukohaga, et pärandvara väärtus tulnuks kindlaks määrata pärandvara valduse ülemineku aja seisuga D.T-le . Pärandvara hulgas olevad muud esemed kuuluvad kaaspärijatele PärS § 147 kohaselt jagamatult ja ühiselt. Kaaspärija ei saa PärS § 148 lg 1 järgi seda arvestades iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat eset ega mõttelist osa sellest. Kaaspärijate varalised õigused väljenduvad enne pärandvara jagamist eelkõige õiguses nõuda pärandvara jagamist ning saada pärandvara jagamisel PärS § 152 lg 2 kohaselt enda pärandiosale vastavas väärtuses esemeid. Nii on ühe kaaspärija iseseisvad varalised õigused eristatavad alles pärast pärandvara kui ühtse terviku jagamist. Seega jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2), mitte pärandvarasse kuuluva eseme valduse üleminekul. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse mootorpaadi, mootori ja treileri komplekti väärtuse osas muutmata, jääb muutmata ka maakohtu otsuse resolutsiooni p 11 vastastikuste nõuete tasaarvestuse osas.
18.D.L on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata D.L-i ja D.T nõude pärandaja ja D.L-i poolt teostatud XXXXX kinnistu renoveerimis- ja parendustöödest tekkinud kinnisasja väärtuse suurenemise eest hüvitise saamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Asjas ei ole tuvastatud D.L-i ja pärandaja poolt tehtud renoveerimis- ja parendustööde mahtu ega hinda. Ringkonnakohus märgib, et D.L-i esitatud hindamisaktis (14. veebruar 2023) konkreetseid renoveerimis- ja parendustöid hinnatud ei ole. Samuti ei ole piisavaks tõendiks kinnisasja müügilepingus (12. jaanuar 2023) toodud lepingu eseme kirjeldus (p 1.8.14, dtl 372). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus korrektselt tuvastanud, et hindamisaktis ja müügilepingus kirjeldatud tööd ei kattu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendatud ei ole, kas ja milliseid töid D.L ja pärandaja abielu ajal XXXXX 4 majas tegid ja millisel määral see kinnistu väärtust tõstis. Samas on aga XXXXX kinnistu kaaspärijate kokkuleppel jagatud, kinnisasi on müüdud ning vara müügihinna jagamisel arvestati D.L-i osa XXXXX kinnistu omandi väärusest, kuivõrd pärandvara väärtuse juurdekasvu tõendatud ei ole.
Pärandvara ühisus on XXXXX kinnistu osas lõpetatud ning D.L-ile on tasutud proportsionaalses määras hüvitist ühisvara omandi kaotuse eest.
19.Ringkonnakohus ei nõustu D.L-i ja D.T käsitlusega, mille kohaselt läksid D.L-ile üle K. R.A ja Rävala Laenud OÜ vahel XXXXXXX OÜ laenukohustuste tagatiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevad Rävala Laenud OÜ õigused. Maakohus on õigesti tuvastanud, et VÕS § 167 lg 1 esimesest lausest tulenev ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Maakohus tuvastas õigesti, et Rävala Laenud OÜ nõue XXXXXXX OÜ vastu lõppes võla tasumisega täitemenetluses kaaspärijate kokkuleppel vastavalt nende osadele.
20.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes avaliku enampakkumise tulemi jaotamise korra osas, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas muutmata ning menetluskulud poolte endi kanda.
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus jätta R.A kanda (TsMS § 171 lg 1). D.L-i ja D.T hagi ja vastuapellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
22.D.L-i ja D.T menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 2087,54 eurot (koos käibemaksuga). D.L-i ja D.T esindaja ajakulu oli 21 tundi 11 minutit ja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on D.L-i ja D.T esindaja tunnitasu mõistlik. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus 10 tundi, sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 7 tundi, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise aeg 1 tund, kohtuistungil osalemine 45 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit, kompromissi läbirääkimised 1 tund. Seega määrab ringkonnakohus D.L-i ja D.T menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonkaebuse menetlemisel ringkonnakohtus ja mõistab R.A-lt solidaarselt D.L-i ja D.T kasuks välja 980,80 eurot (560x22%+240x24%) Ringkonnakohus rahuldab D.L-i ja D.T taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab R.A-lt solidaarselt D.L-i ja D.T kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.