Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-2347
Kohtuasi
C.Z avaldus X ja Y vastu pärandvara hooldaja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.04.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C.Z 13.05.2026 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.04.2026 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus C.Z kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.C.Z (avaldaja) esitas 30.01.2026 Harju Maakohtule avalduse X ja Y pärandvara hooldaja määramiseks. Avaldaja palus ennast määrata pärandvara hooldajaks selliselt, et tal oleks õigus pärandvara valitseda, kasutada ja käsutada. Lisaks palus avaldaja, et kohus lubaks avaldajal võtta välja täies ulatuses pärandajate pangakontodel olevad rahalised vahendid, millest 1⁄2 kuulub avaldajale ning ülejäänud 1⁄2 deponeerida hoiukontole, kuni W vastava nõude esitamiseni.
2.Avalduse kohaselt suri X 26.05.2015. Pärimistunnistuse kohaselt on Xl kolm pärijat: 1/3 suuruses mõttelises osas tema 17.02.2016 surnud abikaasa Y; 1/3 suuruses mõttelises osas tema tütar C.Z; 1/3 suuruses mõttelises osas tema poeg W. Yl on pärimistunnistuse kohaselt kaks pärijat: 1⁄2 suuruses mõttelises osas tema tütar C.Z ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas tema poeg W. Seega kuulub avaldajale ja Wle pärandajate pärandvara võrdsetes osades, st kumbki omab 1⁄2 mõttelist osa pärandvarast.
2.1.Pärandajate pärandvara koosseisu kuulub järgmine vara: korteriomand (garaaž, mitteeluruum) nr 83 aadresiga KKK (registriosa nr KKKKKKKK); Y Swedbanki arvelduskonto jääk 13 682,80 eurot; Y Swedbanki tähtajalise hoiuse jääk 12 982,69 eurot; X Swedbanki arvelduskonto jääk 207,71 eurot; X Swedbanki arvelduskonto jääk 26,39 eurot; X Swedbanki tähtajalise hoiuse jääk 15 501,63 eurot ning X Swedbanki tähtajalise hoiuse jääk 2290,25 eurot.
2.2.Pärast Y surma katab avaldaja tänaseni ainuisikuliselt korteriomandi nr 83 ülalpidamiskulud ja -hoolduskulud. Ajavahemikul 31.12.2016–30.09.2024 tasus avaldaja võlgnevuse 700,47 eurot, mis on seotud nimetatud kinnisasja ülalpidamisega. Pärandvara on siiani nõuetekohaselt valitsemata, mis seab ohtu pärija varaliste õiguste kaitse. Avaldaja on püüdnud võtta Wga ühendust pärandvara jagamiseks, kuid ta blokeeris avaldaja telefoninumbri, ei võtnud avaldajaga kontakti ega olnud valmis suhtluseks. Seega ei ole pärandvara kokkuleppel jagamine võimalik ning avaldaja on sunnitud pöörduma kohtusse, et määrata end pärandvara hooldajaks. Pärandvara hooldaja määramine on vajalik pärandvara säilitamiseks, pärandvaraga seotud kulude ja kohustuste nõuetekohaseks katmiseks ning selle edasise jagamise ettevalmistamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 28.04.2026 määrusega avalduse menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et hüvitatavad menetluskulud puudusid.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai avalduses esitatud asjaoludest järeldada, et avaldaja peamiseks eesmärgiks on pärandvara jagamine. Sellise hagiga on avaldaja kohtu poole eelnevalt pöördunud tsiviilasjas nr 2-25-9581. Eelnimetatud asjas jättis kohus hagi käiguta ja määras tähtaja W elukoha andmete täpsustamiseks. Kohus selgitas, et kuivõrd avaldaja ja W näol on tegemist sugulastega (õde ja vend), siis peaks tõenäoliselt olema neil teisi ühiseid sugulasi, kelle kaudu on avaldajal võimalik välja selgitada W postiaadress. Avaldaja jättis tsiviilasjas nr 2-25-9581 W elukoha andmed täpsustamata ja palus menetluse lõpetada.
2-26-2347
5.Maakohus selgitas, et pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamise kohtumenetlus ei ole alternatiiv pärandvara jagamise menetlusele. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise eesmärk on rakendada ajutisi meetmeid pärandvara säilimise tagamiseks seni, kuni kõrvaldatakse need tõkked, mis takistavad pärijatel endil pärandi säilimise eest hoolitsemist. Selleks, et kohus saaks rakendada pärandvara suhtes hoiumeetmeid, tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et pärandvara säilimine on sattunud ohtu ning on vaja kiiresti rakendada ajutisi meetmeid enne, kui saab läbi viia pärimismenetluse. Käesoleval juhul on pärimismenetlus läbi viidud, pärimistunnistused välja antud ja pärijad on teada. Üksnes asjaolu, et W ei ole nõus avaldajaga suhtlema ega pärandvara jagama, ei ole aluseks pärandvara hooldaja määramiseks. Liiatigi ei saa kohus anda avaldajale luba pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluses pärandvara osaliseks jagamiseks. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et ilma hoiumeetmete rakendamiseta võiks pärandvara säilimine ohtu sattuda. Avaldajal on võimalik esitada pärandvara jagamise menetluses kõik oma rahalised nõuded W vastu seoses pärandvara valitsemisega. Seega ei esinenud siinsel juhul alust pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ning kohaseks õiguskaitsevahendiks on hagi pärandvara jagamiseks.
6.Eeltoodud kaalutlustel keeldus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest ning jättis TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse.
8.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tõlgendanud pärimisseaduse (PärS) § 110 ja § 111 ning jõudnud ekslikule järeldusele, et siinsel juhul puudub alus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks.
8.1.Üheks PärS § 110 mõttes oluliseks eelduseks on asjaolu, et üks pärijatest viibib pärandvara asukohast teises riigis, mis objektiivselt raskendab või takistab pärandvara tavapärast ühist valitsemist. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et W viibib Venemaal ning temaga puudub võimalus saavutada normaalset koostööd või korraldada pärandvara ühist valitsemist. Käesolevas geopoliitilises olukorras on suhtlus ja menetluslik koostöö Venemaal viibiva isikuga oluliselt raskendatud. Kaebajal puudub reaalne võimalus saada Wlt nõusolekuid või korraldada pärandvara valitsemist tavapärasel viisil. Pärandvara koosseisu kuuluvad siinsel juhul nii kinnisasi kui ka rahalised vahendid, mille säilitamine eeldab aktiivset ja koordineeritud haldust. Pärandvara ei ole alates pärandaja surmast ühiselt ega nõuetekohaselt valitsetud, kuna teine pärija ei osale selle haldamises, ei kanna kulusid ega ole valmis koostööks. Avaldaja poolt ainuisikuliselt pärandvara säilitamise kulude kandmine kinnitab täiendavalt hoiumeetmete kohaldamise vajadust kui ka avaldaja õiguslikku huvi.
8.2.Lisaks tuleb arvestada PärS § 111 lg-des 3 ja 5 sätestatuga. Hoiumeetmed ei piirdu üksnes teadmata pärija olukorraga, vaid on kohaldatavad ka juhul, kui pärijate vahel puudub igasugune tegelik koostöö. Olukorras, kus üks pärijatest keeldub täielikult suhtlemisest on pärandvara nõuetekohane valitsemine sisuliselt halvatud. Maakohus jättis selle normi sisulise tähenduse tähelepanuta.
8.3.Maakohtu seisukoht, et avaldajal tuleb kasutada pärandvara jagamise hagi, ei lahenda tegelikku probleemi ega taga pärandvara säilimist. Pärandvara jagamise menetlus ei anna
2-26-2347 avaldajale õigust pärandvara valitseda ega lahenda olukorda, kus teine pärija keeldub täielikult koostööst. Samuti ei kõrvalda see olukorda, kus kogu pärandvara säilitamise koormus laseb aastaid üksnes avaldajal. Avaldaja ei taotle pärandvara hooldaja määramise kaudu seadusevastast eelist ega teise pärija õiguste rikkumist, vaid soovib tagada pärandvara säilimise, selle nõuetekohase haldamise ning võimaluse kasutada pärandvara hulka kuuluvaid vahendeid pärandvara säilitamiseks ja haldamiseks. Asjaolu, et pärandvara hooldaja määramine võib tulevikus hõlbustada pärandvara jagamist ei tähenda, et käesolev menetlus oleks käsitatav pärandvara jagamise hagina.
8.4.Seega ei olnud TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamine käesolevas asjas põhjendatud, kuna avaldaja nõudel on olemas selge õiguslik alus PärS §-de 110, 111 ja 112 järgi. Avaldaja leiab, et küsimus, kas avaldus on sisuliselt põhjendatud, tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
9.Lisaks leidis maakohus ekslikult, et avaldaja taotlus seoses pangakontodel olevate rahaliste vahenditega kujutab endast pärandvara osalist jagamist. Avaldaja taotlusest nähtub selgelt, et avaldaja pakkus välja lahenduse, mille kohaselt Wle kuuluv osa deponeeritakse hoiukontole kuni vastava nõude esitamiseni. See kinnitab tema eesmärki kaitsta pärandvara ja mõlema pärija huve, mitte saavutada vara ühepoolset omandamist. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Avaldaja kanda jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus.
12.Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et pärandvara hoiumeetmete kohaldamine ei ole välistatud üksnes põhjusel, et pärijad on teada ja pärand on vastu võetud. PärS § 111 lg 5 võimaldab hoiumeetmete rakendamist ka pärast pärandi vastuvõtmist. Siiski eeldab hoiumeetme kohaldamine ka sellisel juhul konkreetset vajadust kaitsta pärandvara säilimist või tagada nõuete rahuldamine pärandvara arvel.
13.Praegusel juhul on pärimismenetlus läbi viidud ja pärimistunnistused väljastatud. Avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et W viibimine välisriigis või koostöö puudumine oleks seadnud ohtu pärandvara säilimise. Asjaolu, et avaldaja on kandnud pärandvara säilitamisega seotud kulusid või et pärijad ei jõua kokkuleppele vara jagamises, ei anna iseenesest alust pärandvara hooldaja määramiseks. Maakohus märkis õigesti, et avaldajal on võimalik pärandvara jagamise menetluses esitada ka pärandvara valitsemisega seotud rahalised nõuded teise pärija vastu.
14.Maakohus leidis õigesti, et pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluses ei saa anda avaldajale luba pärandvara osaliseks jagamiseks. Avaldaja taotles muu hulgas luba võtta välja pärandajate pangakontodel olevad rahalised vahendid ning jätta endale talle kuuluv osa. Selline nõue on oma olemuselt suunatud pärandvara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jagamisele. Pärandvara ühisuse korral kuuluvad pärandvara hulka kuuluvad õigused ja kohustused kaaspärijatele ühiselt ning kokkuleppe puudumisel toimub pärandvara jagamine
2-26-2347 pärija nõudel kohtus (PärS § 152 lg 4, § 154). Asjaolu, et avaldaja pakkus välja teisele pärijale kuuluva osa hoiustamise kuni vaidluse lahendamiseni, ei muuda taotlust pärandvara hoiumeetmeks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.