Julianus Inkasso OÜ (Aktsiaseltsi Intrum Estonia üldõigusjärglane) hagi X-i (endine perekonnanimi X) vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinkelepingu alusel saadu üle andmiseks või hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Julianus Inkasso OÜ (Aktsiaseltsi Intrum Estonia üldõigusjärglane, registrikood 10686553), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja X (endine perekonnanimi X, isikukood XXX), lepinguline esindaja Jelena Smorodina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30.06.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule läbi vaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-10997 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Julianus Inkasso OÜ (Aktsiaseltsi Intrum Estonia üldõigusjärglane, hageja) esitas 13.07.2021 Pärnu Maakohtule X-i (kostja) vastu hagi kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinkelepingu alusel saadu üle andmiseks ja/või hüvitamiseks. Hageja palus: kohustada kostjat esitama pärandavara ühisuse koosseisu kuulunud ja tema käsutuses oleva vara nimekirja ja aruanne vara seisundi kohta; tunnistada kehtetuks Y ja kostja vahel 28.10.2019 sõlmitud pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkeleping; kohustada kostjat andma üle Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti käsutusse Yle kuulunud mõtteline osa pärandvara ühisusest ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; alternatiivselt kohustada kostjat hüvitama pärandvara ühisusest mõttelise osa väärtus või selle vähenemine, mõista välja hüvitis ning kohustada kostjat andma hüvitis üle Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti käsutusse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt rahuldas Harju Maakohus 16.06.2013 otsusega (jõustus 23.09.2013) tsiviilasjas nr 2-12-4480 Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi osaühingu Palmland, Y ja C vastu ning mõistis välja võlgnikelt solidaarselt 74 307,28 eurot. Y suhtes algatati 19.02.2014 täitemenetlus. Osaühing Palmland kustutati äriregistrist 13.08.2014 ja C suhtes lõpetati täitemenetlus seoses võlgniku pankroti välja kuulutamisega, võlgniku suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus.
1.2.Hageja omandas 12.06.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel kõik nõuded Y ja C vastu, mis tulenevad 16.06.2013 otsusest tsiviilasjas nr 2-12-4480.
1.3.Vaatamata sundtäitmisele ei ole võlausaldaja saanud siiani oma nõuet täies ulatuses rahuldada. Nõude loovutamise seisuga oli võla jääk 73 859,56 eurot. Hagejale laekus 13.06.2019–31.08.2020 veel 306,02 eurot, võla jääk on 73 553,54 eurot. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldajal täitedokument, võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid ei ole täidetud.
1.4.Y abikaasa D suri 16.07.2013. 31.05.2018 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt olid Di pärijateks Y, kostja, Q ja Z. Pärimisregistrist nähtub, et 31.05.2018 on Q võõrandanud oma pärandiosa kostjale ja Zle ning 30.09.2019 on Z võõrandanud oma pärandiosa kostjale. Y ja kostja sõlmisid 28.10.2019 kinkelepingu (kinkeleping), millega Y võõrandas enda mõttelise osa pärandivara ühisusest kostjale. Kostja on Y tütar, s.o lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 tähenduses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et lähikondne teab või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Y suri 06.08.2020.
1.5.Kohtutäiturile teadaolevalt puudus võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara, mille arvelt oleks olnud võimalik sissenõudja nõue täita. Tulenevalt eeltoodust sissenõude pööramisega
2-21-10997 võlgniku varale ei ole kaasnenud võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
1.6.Hageja on seisukohal, et kinkeleping on kahjustanud hageja huvisid. Sellisele järeldusele jõudis hageja hinnates võlgniku varalist seisundit, täitemenetluse tulemusi ja kinkelepingu tagajärge hageja jaoks. Seetõttu palub hageja kohtul tunnistada kinkeleping kehtetuks ja kohustada kostjat andma üle saadu kohtutäituri käsutusse. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
2.1.Danske Bank A/S loovutas nõude võlgniku vastu Aktsiaseltsile Intrum Estonia 12.06.2019, st nõue on loovutatud enne kuue kuu möödumist Danske Bank A/S Eesti filiaali likvideerimisteate avaldamisest. Seega on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 43 lg 1 ja § 87 alusel tühine.
2.2.Y suhtes tehti kanne kinnistusraamatusse 2018. a pärimistunnistuse alusel, kuid täitemenetluse raames ei seatud käsutamise keeldu Y korteriomandi ega hooneühistu XXX garaaži osale. Kui täitemenetlust oleks läbi viidud vajaliku hoolsusega, ei oleks kinkelepingut olnud võimalik sõlmida. Kostja lähtus kinkelepingu sõlmimisel hea usu põhimõttest ja tal puudus teadmine, et tehing võib kahjustada võlausaldaja huve.
2.3.Kostja heas usus käitumist kinnitab ka asjaolu, et pärast D pärimistunnistuse saamist sai kostja teada, et D ja Y olid võlgu AS-le SEB ning kostja tegi omalt poolt kõik võimaliku, et võlga kustutada, sõlmides nende kohustuste täitmiseks AS-ga SEB Pank kompromissi.
2.4.Pärijad loobusid Y pärandist. Seega Y õigused ja kohustused pärijatele (sh kostjale) üle ei läinud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 30.06.2025 otsusega hagi, tunnistades kinkelepingu kehtetuks ja kohustades kostjat andma üle kohtutäituri käsutusse Yle kuulunud mõttelise osa pärandvara ühisusest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohus asus seisukohale, et hagejal on kehtiv täitedokument, nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid ei ole senini täidetud. Nõue on loovutatud enne laenuandja likvideerimismenetluse algatamist, mistõttu TsÜS § 43 lg 1 ei kohaldu.
3.2.Maakohus tuvastas, et täitemenetluse vältel omandas võlgnik Y pärimise teel täiendavalt vara, millele oli võimalik sissenõuet pöörata:
3.2.1.D vara kaaspärijateks olid seaduse järgi võrdsetes mõttelistes osades Y, kostja, Q ja Z.
3.2.2.D pärandvara ühisuse hulka kuulusid: Pärnu linnas XXX asuv korteriomand (registriosa XXXXXXX), mis oli omandatud kinke teel ja kuulus pärandajale lahusvarana. Eeldatav väärtus 36 000 eurot; endiste abikaasade ühisvarasse kuulunud Hooneühistu XXX Garaažid (registrikood XXXXXXX) liikmesus (garaažiboks nr 15). Eeldatav väärtus 3000 eurot;
2-21-10997
pärandaja abikaasa nimele registreeritud sõidukid FORD ESCORT (registreerimismärk YYYYYY), VOLKSWAGEN GOLF (registreerimismärk PPPPPP), HONDA ACCORD (registreerimismärk OOOOOO) ja haagised STEMA M4075 (registreerimismärk VVVVV), RESPO 302 (registreerimismärk EEEEE), NEPTUN N7-202 SV (registreerimismärk OOOOO). Kõik väärtusega 0 eurot.
3.3.Maakohus tuvastas, et võlgnik Y võõrandas täitemenetluse ajal omandatud pärandvara tasuta oma lähikondsele PankrS 117 lg 1 tähenduses. Y ja kostja sõlmisid 28.10.2019 kinkelepingu, millega Y võõrandas enda mõttelise osa pärandivara ühisusest kostjale. Vara võõrandamine kinkimise teel vastusooritust saamata kahjustab igal juhul võlausaldajate huve. Kostja on Y tütar ehk lähikondne PankrS § 117 lg 1 tähenduses.
3.4.TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et lähikondne teab või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Võlgnik teadis kinkelepingu sõlmimisel, et tehing võib kahjustada võlausaldajate huve, sest ta oli teadlik enda suhtes algatatud täitemenetlustest. TMS § 188 lg 1 järgi on oluline, et ka tehingu teine pool teaks või peaks teadma, et tehing kahjustab sissenõudja huve. Kuna võlgnik võõrandas pärandvara tasuta oma tütrele, on täidetud TMS §188 lg-s 2 toodud eeldus vara tagasivõitmiseks täitemenetlusse.
3.5.Kostja vastuväited, et osa pärandvara esemetest on hävinud (garaaž) ja ta on tasunud pärandi osal lasuvaid laenukohustusi, olid maakohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kostja vastuväited, mis on seotud kinkelepingu esemeks olnud kinnisasjaga seotud kulutuste tegemisega, ei oma mingit tähtsust tehingu kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel. Kulutuste kandmine võimaldab kostjal eraldiseisvalt oma õiguste kaitseks ja maksmapanekuks esitada nõudeid kolmandate isikute (sh pärija vastu). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Hageja peamine taotlus oli kohustada kostjat esitama pärandavara ühisuse koosseisu kuulunud ja tema käsutuses oleva vara nimekiri ning aruanne vara seisundi kohta, mida kostja tegi 04.10.2024 menetlusdokumendiga. Vaatamata sellele ei tuvastanud maakohus hagi eseme koosseisu täies ulatuses ega uurinud välja hagi eseme muutunud seisundit ega selle tegelikku väärtust.
4.2.Õige on maakohtu seisukoht, et kinketehingu alusel tagastatakse see, mis on hagi esemeks. Maakohus asus aga valele seisukohale, et hagi esemeks on mõtteline osa kinnisasjast. Hagi esemeks on Yle kuuluv 1/4 suurune mõtteline osa D pärandavara ühisusest.
4.3.Otsuses ei põhjendatud, mille alusel maakohus jättis välja kinkelepingu eseme nimekirjast Y nimele registreeritud ühisvarasse kuuluva Osaühingu L osa ning D ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad laenusaaja õigused ja kohustused. Laenulepingust tulenev varaline kohustus oli 82 291,50 eurot, s.o suurem kui korteriomandi ja garaaži väidetav väärtus. Asjaolu, et kinketehingu sõlmimise ajaks oli võlg olemas, on fikseeritud nii pärandavara nimekirjas kui ka selle alusel koostatud kinkelepingus.
4.4.Maakohus ei arvestanud, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamise korral peab kostja üle andma kohtutäiturile 1/4 suuruse mõttelise osa kinkelepingu punktis 2.1 nimetatud esemetest,
2-21-10997 mis on oluliselt muutunud või ei ole enam olemas, mis teeb võimatuks nende (või nende 1//4 osa) tagastamise sel viisil, mil need esemed olid kinketehingu sõlmimise ajal.
4.4.1.Korteriomandi kaasomanikeks on alates 05.02.2020 kostja ja Z, kuid otsusega asendatakse ainult kostja vastavad tahteavaldused, mis teeb võimatuks Yle kuulunud pärandvara ühisuse mõttelise osa käsutamiseks vara üleandmise kohtutäiturile. Lisaks on korteriomand koormatud isikliku kasutusõigusega L kasuks ja korteriomandile on seatud hüpoteek 53 900 eurot AS SEB Pank kasuks. Eelnimetatud asjaolud mõjutavad oluliselt korteriomandi väärtust ja piiravad üleantava pärandvara osa realiseerimise võimalust.
4.4.2.Kinkelepingu eseme nimekirjas olev garaažiboks põles maha enne D surma, mistõttu muutus kasutuskõlbmatuks ja selle väärtus on 0 eurot.
4.4.3.Kinkelepingus nimetatud sõidukeid ja haagiseid ei ole olemas, mis teeb võimatuks nende (1/4 osas) üleandmise kohtutäiturile.
4.4.4.Osaühing L on kustutatud äriregistrist 29.11.2022, mistõttu selle osa üleandmine (1/4 osas) kohtutäiturile muutus võimatuks.
4.4.5.D ja AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust tulenev varaline kohustus 82 291,50 eurot on täidetud täies ulatuses ja kostja on seetõttu võtnud endale rahalise kohustuse panga ees kuni 2045. aastani. Maakohus jättis kostja väited selles osas tähelepanuta.
4.5.Kinkelepingu kehtetuks tunnistamise korral on kostja kohustatud kohtutäiturile andma üle kinkelepingu alusel saadu või selle võimatuse korral hüvitama saadu väärtuse. Siinses olukorras tuleb kostja hinnangul välja selgitada nende esemete tegelik väärtus (sh negatiivne väärtus) ja seejärel arvestada võimalik hüvitise suurus. Maakohus ei ole seda teinud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada täies ulatuses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
7.Siinses asjas on hageja esitanud hagi kostja vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinkelepingu alusel saadu üle andmiseks, alternatiivselt selle väärtuse hüvitamiseks. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS-s sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Hageja on hagi esitanud küll kinkelepingu teise poole (kostja kui kingisaaja) vastu, kuid ei ole esitanud hagi võlgniku vastu. Seetõttu ei ole hagil esitatud kujul õiguslikku perspektiivi, kuivõrd üksnes tehingu teise poole vastu esitatud hagi ei võimalda saavutada kostjal hagi eesmärki – tehingu kehtetuks tunnistamist. Olukorras, kus võlgnik on surnud ning tema pärijad on pärandist loobunud, on seadusjärgseks pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus (PärS 18 lg 1). Juhul, kui hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, pidanuks maakohus hagejale selgitama, et hagil puudub ilma
2-21-10997 kohaliku omavalitsuse üksuse vastu hagi esitamata perspektiiv, ning võimaldama hagejal hagis esinev puudus kõrvaldada (RKTKo 08.02.2026, 3-2-1-121-05, p 27). Juba üksnes nimetatud rikkumine tingib asja tagasisaatmise maakohtule täiendava eelmenetluse läbiviimiseks. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellist tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu. Lepingupooled on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende kui lepingupoolte suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult ühiselt (RKTKm 05.02.2024, 218-187/134, p 10). Juhul, kui hageja ei soovi võlgniku õigusjärglase kaasamist kostjana, on hagi õiguslikult perspektiivitu, sest TMS § 187 lg 1 järgi ei saaks hagi rahuldada.
8.Maakohus on menetluses käsitanud kinkelepingu tagasivõitmise hagi eset ja tagasivõitmise tagajärgi ebajärjepidevalt ega ole selgitanud välja hageja nõudeid.
8.1.Hageja esitas hagis järgmised nõuded:
Tunnistada kehtetuks Y ja kostja vahel 28.10.2019 sõlmitud pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkeleping; Kohustada kostjat andma üle Pärnu kohtutäituri Rocki Albert käsutusse Yle kuulunud mõtteline osa pärandvara ühisusest ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; Alternatiivselt kohustamisnõudele kohustada kostjat hüvitama pärandvara ühisusest mõttelise osa väärtuse või selle vähenemise, mõista välja hüvitis ning kohustada kostjat andma hüvitis üle Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti käsutusse.
8.2.21.04.2025 kohtuistungil (dtl 251–259) on aga kohus menetlusosalistele selgitanud, et menetluses nõutakse ühte eset pärandvarast (ajamärk 00:03:11) ja hagi esemeks on kinnisasja mõttelise osa väljanõudmine, millega hagi ese on piiritletud (ajamärk 00:04:11). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hagis taotles hageja pärandvara ühisuse mõttelise osa kinkelepingu kehtetuks tunnistamist, ühisuse mõttelise osa kohtutäituri käsutusse üleandmiseks kohustamist ning alternatiivselt selle väärtuse vähenemise hüvitamist. Vaidlusalune korteriomand oli üks pärandvarasse kuuluvatest esemetest, mis ei ole olnud vaidlustatud kinkelepingu ega hagi esemeks.
8.3.Maakohus rahuldas otsusega hagi (resolutsiooni p 1), kohustas kostjat üle andma kohtutäituri käsutusse pärandajale kuulunud mõttelise osa pärandvara ühisusest (resolutsiooni p 2) ja asendas kohtuotsusega kõik kostja vastavad tahteavaldused kinnistusregistrile pärandajale kuulunud pärandvara ühisuse mõttelise osa käsutamiseks vara üleandmisel kohtutäiturile (resolutsiooni p-d 3 ja 4).
8.4.Tagasivõitmise tagajärjel tekib poole vahel alusetu rikastumise võlasuhe, millele kehtivad täitemenetluse seadustikus ja pankrotiseaduses kehtestatud erisätted. Tehingu tagasivõitmine toob kaasa vastastikuse tagasitäitmise. Tagasitäitmisele saab kohaldada alusetu rikastumise sätteid ulatuses, milles täitemenetluse seadustik ja pankrotiseadus ei näe ette erinorme (RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 37.2). Täitemenetluse korral peab tehingu teine pool andma TMS § 195 lg 1 esimese lause järgi sissenõudja kasuks täitemenetlust korraldava kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Seega on maakohus resolutsiooni p-s 2 märkinud õigesti, et kinkelepingu tagasivõitmise korral kohustanud andma kohtutäituri käsutusse lepingu alusel saadu, s.o võlgnikule kuulunud mõttelise osa pärandvara ühisusest.
8.5.Küll aga ei võimalda tagasivõitmise tagajärjed omandada pärandvara ühisuse mõttelist osa kohtutäituril endal, millisele arusaamale viitab maakohtu otsuse resolutsiooni p 4.
2-21-10997 Kinkelepingu tagasivõitmisel taastuks pärandvara varaühisus, mis kuulub 3/4 ulatuses kostjale ja 1/4 ulatuses võlgnikule ning pärijatele kuuluks vaidlusalune korteriomand ühiselt (pärandvara varaühisus). Kohtutäitur saab võlgnikule kuulunud pärandvara varaühisuse mõttelise osa (ja mitte pärandvarasse kuulunud üksiku eseme, s.o korteriomandi) realiseerida täitemenetluse käigus, mis aga ei tähenda, et pärandvara ühisuse mõtteline osa kuuluks kohtutäiturile endale.
8.6.Seoses maakohtu otsuses märgitud tahteavalduse asendamisega selgitab ringkonnakohus, et tahteavalduse asendamiseks ei ole vaja seda asendada kohtuotsuse resolutsioonis, vaid kohus saab kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks. TsÜS § 68 lg 5 kohaldamiseks piisab kohtulahendi resolutsioonis isiku kohustamisest tahteavaldust andma. Seda, et kohtulahend asendab tahteavaldust, ei ole vaja resolutsioonis eraldi märkida, vaid see tagajärg tuleneb seadusest (RKTKo 25.03.2026, 2-21-10340/60, p 24).Tahteavaldused, mille andmiseks kohus kostjat kohustab, tuleb selgelt märkida kohtuotsuse resolutsioonis, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu sõnastuses tahteavalduste andmist (kõik vastavad tahteavaldused). TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Tahteavalduse andmiseks kohustamise korral tuleb selgelt märkida, millise tahteavalduse andmiseks on kostjat kohustatud. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 on selles osas ebaselged – kui resolutsiooni punktis 3 on kohustatud kostjat andma tahteavaldus pärandvara ühisuse mõttelise osa üleandmiseks, siis resolutsiooni punktis 4 on kohus asendanud „kõik vajalikud tahteavaldused kinnistusregistrile pärandvara ühisuse mõttelise osa käsutamiseks vara üleandmisel Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile“. Ka hagis esitatud nõue tahteavalduse andmiseks kohustamiseks on abstraktne, mistõttu tuleb eelmenetluse käigus välja selgitada, millise tahteavalduse asendamist hageja täpselt soovib.
9.Kostja on väitnud, et registrisse kantud autosid ja haagiseid ei ole enam alles, osaühing L on registrist kustutatud ja hooneühistu XXX Garaažid liikmelisus muutus väärtusetuks juba pärandaja eluajal, sest garaažiboks hävis tules. Lisaks on kostja tasunud ka pärandajal lasunud kohustuse, mis kuulus pärandvarasse.
9.1.Ka hageja on juba hagis märkinud, et kostja on Pärnu linnas XXX asuva korteriomandi omandanud 28.10.2019 ning korteriomand kuulus talle seejärel ainuomandina (kõik pärijad võõrandasid oma pärandvara varaühisuse mõttelised osad kostjale). Alates 11.02.2020 kuulub aga sama korteriomand võrdsetes mõttelistes osades kostja ja Z kaasomandisse. Samal kuupäeval on kinnistusraamatu IV jakku kantud hüpoteek AS SEB Pank kasuks (dtl 41–45). Kuna korteriomand on 1/2 mõttelises osas praeguseks Z omandis, ei ole kinnistusraamatusse võimalik teha kannet, millega saavutataks pärandvara ühisuse mõttelise osa võõrandamise eelne olukord, s.o teha omanikukannet, millega korteriomand kuuluks 3/4 osas kostja ja 1/4 osas võlgniku pärandvara ühisusse. Seda ei võimalda ka maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 3 ja 4 lahendatud tahteavalduse andmiseks kohustamise nõue ega selle asendamine. Omanikukande muutmiseks oleks vaja ka Z kui ühe praeguse kaasomaniku nõusolekut.
2-21-10997
10.Hageja on esitanud alternatiivnõude pärandvara mõttelise osa väärtuse hüvitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja alternatiivnõuet arutatud, hagejale ei ole selgitatud, et hagejal tuleb esitada konkreetse suurusega hüvitisenõue ja esile tuua, millistele asjaoludele tuginevalt hageja leiab, et kostja on kohustatud pärandvara mõttelise osa väärtuse vähenemise hüvitama. Nii asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise kohustus kui ka tõendamiskoormise selgitamise kohustus on eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 351 lg 1), mida hageja alternatiivnõude osas ei ole täidetud.
10.1.TMS § 195 lg 2 kohaselt kohaldatakse tagasivõitmise tagajärgedele PankrS § 119 lg-tes 2–4 sätestatut. PankrS § 119 lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Hageja nõudis hagis alternatiivselt pärandvara mõttelise osa tagastamisele ka selle väärtuse hüvitamist, kuid hagejal puudusid hagi esitamisel andmed pärandvara koosseisu ja seisukorra kohta, mis võimaldanuks kindlaks teha pärandvara mõttelise osa väärtust. Maakohtu menetluses esitas kostja andmed pärandvara koosseisu kohta. PankS § 119 lg-s 3 sätestatud hüvitisenõude võib esitada ka tehingu tagasivõitmise korral täitemenetluses. Seejuures tuleb vastava hüvitisnõude lahendamisel arvesse võtta pärandvara mõttelise osa väärtuse vähenemist tervikuna, s.o tuleb kindlaks teha, milline oli pärandvara mõttelise osa väärtus kinkelepingu sõlmimise ajal ning kuidas see on muutunud pärast seda. Arvestada tuleb ka pärandvaral lasunud kohustust, s.o eluasemelaenu, mille kostja on väidetavalt täies ulatuses tasunud. Samuti tuleks maakohtul anda hagejale võimalus korrigeerida oma hüvitisenõuet selliselt, et oleks selgelt arusaadav, millises ulatuses ja millistele asjaoludele tuginevat hageja hüvitist nõuab.
10.2.Pärimisõiguse tunnistusest (dtl 23) nähtuvalt olid D pärijateks üleelanud abikaasa Y ning pärandaja kolm last. Abikaasade vahel oli varaühisuse varasuhe. Pärandvarasse kuuluv korteriomand oli pärandaja lahusvara, kuid sama ei nähtu muu pärandvara osas. Varaühisuse mõttelise osa väärtuse väljaselgitamisel ja hüvitisnõude läbivaatamisel tuleb arvestada seda, millises osas pärandvara esemed üldse pärandaja pärandvara hulka kuuluda said.
11.Kokkuvõtvalt jättis maakohus jättis olulises ulatuses täitmata TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded, mistõttu on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohus ei saa seda puudust apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud lahendi jõustumist määrusega.
14.Ringkonnakohus selgitas 19.08.2025 apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määruses, et maakohus määras hagihinna ebaõigesti 3500 eurot ning muutis tsiviilasja hinnaks 10 500 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus 09.07.2021 riigilõivu 300 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks kuni 12 000 euro suuruse
15.Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses (TsMS § 147 lg 3 esimene lause). Tasumata või vähem tasutud riigilõivu võib asja lahendav kohus kohustatud isikult välja mõista asjas tehtavas lahendis (TsMS § 179 lg 1). Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus lõpplahendi tegemisel välja mõista vähemtasutud riigilõivu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.