Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. juuni 2026
Tsiviilasja number
2-23-3369
Tsiviilasi
F.Q ja M.D hagi M.G vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks M.G vastuhagi korteriomandile seadmiseks
F.Q ja isikliku
M.D vastu kasutusõiguse
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
F.Q ja M.D apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (apellandid) F.Q (isikukood XXX) ja M.D (isikukood XXX), hagejate lepinguline esindaja Priit Lantin Kostja (vastustaja) M.G (isikukood lepinguline esindaja Henri Parisalu
XXX),
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-3369 osas, milles maakohus jättis jagamata M.G arvelduskontol nr EE612200001107573031 pärandvaraks oleva raha, ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jagada M.G Swedbank AS arvelduskontol nr EE612200001107573031 olev pärandvara 944,77 eurot pärijate vahel selliselt, et F.Q-le kuulub 944,77 eurost 1⁄4 ehk 236,19 eurot, M.D-le kuulub 1⁄4 ehk 236,19 eurot ja M.G-le 1⁄2 ehk 472,39 eurot.
5.1.Rahuldada F.Q ja M.D hagi M.G vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks osaliselt.
5.2.Jagada 23. jaanuaril 2022 surnud M. F.Q Swedbank AS arvelduskontol nr EE222200001104797399 ja Swedbank AS limiidikontol nr EE392200221064846856 23. jaanuari 2022. a seisuga olnud raha, millest on maha arvatud pärandvaral lasuvad kohustused, s.o 72,75 eurot, pärijate vahel selliselt, et F.Q-le jääb 1⁄4 osa, s.o 18,18 eurot, M.D-le jääb 1⁄4 osa, s.o 18,18 eurot, ja M.G-le jääb 1⁄2 osa, s.o 36,36 eurot.
5.3.Jagada M.G Swedbank AS arvelduskontol nr EE612200001107573031 olev pärandvara 944,77 eurot pärijate vahel selliselt, et F.Q-le kuulub 944,77 eurost 1⁄4 ehk 236,19 eurot, M.D-le kuulub 1⁄4 ehk 236,19 eurot ja M.G-le 1⁄2 ehk 472,39 eurot.
5.4.Rahuldada F.Q ja M.D hagi M.G vastu korteriomandi (registriosa number XXXXXXXX, asukoht XXX XXX) ühisomandi lõpetamiseks.
5.5.Panna korteriomand (registriosa number XXXXXXXX, asukoht XXX XXX) avalikule enampakkumisele täitemenetluses selliselt, et enampakkumise tulemi jaotamisel saavad pärast täitekulude katmist F.Q ja M.D tulemist kumbki 1⁄4 ja M.G 1⁄2 suuruse osa.
5.6.Rahuldada M.G vastuhagi F.Q Kübasepa ja M.D vastu korteriomandile isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes.
5.7.Seada korteriomandile, registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXs XXX X, XX mõttelist osa kinnisasjast ja elu- ja mitteeluruum nr 4, M.G, isikukoodiga XXX, kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
5.8.Kohustada F.Qa ja M.D-d andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse korteriomandi registriossa nr XXXXXXXX, M.G, isikukoodiga XXX, kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus korteriomandile. Käesolev jõustunud kohtuotsus asendab vastavaid F.Q ja M.D tahteavaldusi.
5.9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.F.Q (hageja I) ja M.D (hageja II) esitasid 1. märtsil 2023 Tartu Maakohtule M.G (kostja) vastu hagi, milles palusid M. F.Q (pärandaja) pärandvara jagada ja lõpetada poolte ühisomand Tartu maakonnas XXX XXX asuvale kinnisasjale (korter) selliselt, et müüa korter avalikul enampakkumisel ja jagada enampakkumise tulemusel korteri müügist saadud raha vastavalt pärandiosade suurusele, s.o anda enampakkumise tulemist 1⁄4 hagejale I, 1⁄4 hagejale II ja 1⁄2 kostjale. Samuti palusid hagejad jagada pärandaja nimel avatud arvelduskontol, pärandaja nimel avatud limiidikontol ning kostja nimel avatud arvelduskontol pärandaja surmapäeva seisuga olnud raha vastavalt ülalkirjeldatud pärandiosade suurusele. Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja 23. jaanuaril 2022 ja tema pärijad on 1⁄4 suuruses mõttelises osas hageja I, 1⁄4 suuruses mõttelises osas hageja II ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja. Pärandvara hulka kuuluvad korter ja pärandaja surma päeval pärandaja arvelduskontol, pärandaja limiidikontol ning kostja arvelduskontol olnud raha. Hagejad tegid 30. novembril 2022 kostjale ettepaneku pärandvara jagada, kuid kostja ei nõustunud sellega.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel on hagejate esitatud pärandvara nimekiri osaliselt vale. Nimelt ei kuulu pärandvara hulka kostja arvelduskontol olev raha, sest sellel on väljamakse kohustusliku pensionifondi (nn pensioni teise samba) osakute eest, mis kuulub kostja lahusvara hulka, ja ülejäänud arvelduskontodel olev raha kuulub pärandvara hulka pooles ulatuses. Kostja soovib kasutada pärandvara hulgas olevat korterit enda eluasemena ja ei soovi selle müümist, v.a juhul, kui sellele seatakse kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Samas puudub tal rahaline võimekus maksta hagejatele hüvitist omandi kaotuse eest, kui korteri ühisomand lõpetatakse selle andmisega kostja ainuomandisse. Pärandvara jagamisel tuleb jagada ka pärandil lasuvad kohustused.
3.Kostja esitas 27. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagejate vastu vastuhagi, milles palus seada korterile enda kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse ja kohustada hagejaid andma nõusolek kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kande tegemiseks. Kostja oli pärandajaga abielus alates 12. novembrist 2011 kuni pärandaja surmani. Nad elasid pärandvara hulgas olevas korteris alates 31. märtsist 2004, mille soetamiseks tegid nad ühiseid panuseid. Kostja on eakas pensionär. Tema ainus sissetulek on pension 690 eurot 50 senti ja ta kannab igakuised kulusid u 588 eurot. Kostjal puudub muu märkimisväärne vara. Eelneva tõttu ei saa kostja soetada elamiseks uut samaväärset korterit.
4.Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta korterile kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmata. Kostja ei tõendanud, et korterile tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmata jätmine halvendab tema elujärge. Kostja ei pea elama üksi nii suures korteris. Samuti on tõendamata, et kostja elas selles korteris koos pärandajaga. Kostja ei olnud varatu. Tema arvelduskontol oli 28. veebruari 2023. a seisuga 7999 eurot 70 senti. Hagejad palusid kaaluda ka vastuhagi läbi vaatamata jätmist, sest kinnisasja kaasomandi mõttelist osa ei saa koormata isikliku kasutusõigusega.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsi 2024. a otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi tervikuna. Maakohus jagas osaliselt pärandvara, s.o pärandaja arvelduskontol pärandaja surmapäeva seisuga olnud raha, millest on maha arvatud pärandvaral lasuvad kohustused vastavalt pärandiosade suurusele, kuid jättis lõpetamata korteri ühisomandi. Samuti seadis kohus korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse ja kohustas hagejaid andma nõusolek vastava õiguse sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades hagejate kanda ja määras kostja menetluskulude suuruse kindlaks, mõistes selle hagejatelt välja koos viivisega. Hagi läbivaatamisel tuvastas maakohus, et pärandaja suri 23. jaanuaril 2022 ja tema pärijad on 1⁄4 suurustes mõttelistes osades hagejad ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja. Kostja oli pärandajaga abielus alates 12. novembrist 2011 kuni pärandaja surmani. Pärandvara moodustavad korter ning pärandaja arveldus- ja limiidikontol pärandaja surma päeval olnud raha pooles ulatuses, sest pärandaja oli abielus ja abikaasade varasuhe oli varaühisus (perekonnaseaduse (PKS) § 25, § 37 lg 3). Pärandvara hulka ei kuulu kostja arvelduskontol pärandaja surma päeval olnud raha, sest 20. oktoobril 2021 laekus samale arvelduskontole 10 253 euro 79 sendi suurune väljamakse kohustusliku pensionifondi osakute eest, mis on PKS § 27 lg 2 p 4 järgi kostja lahusvara. Pärandaja arvelduskonto jääk oli 23. jaanuari 2022. a seisuga 3438 eurot 86 senti ja limiidikonto jääk 51 eurot 6 senti. Lähtudes sellest, et hagejad ei palunud jagada pärandaja limiidikontol olevat raha ja pärandvara hulka kuulus pool pärandaja arvelduskontol olnud rahast ning pärandil lasuvate kohustuste suurus oli 1672 eurot 21 senti, tuli maakohtu otsuse kohaselt järelejäänud raha jagada järgmiselt: kummalegi hagejale 11 eurot 80 senti ja kostjale 23 eurot 61 senti. Korteri ühisomand tuli jätta lõpetamata, sest hagejate taotletud viis ei olnud õiglane. Nimelt oli korter kostja kodu ja kostja oli eakas. Seevastu ei olnud hagejad korteris kunagi elanud. Vastuhagi menetlemisel tuvastas maakohus, et korter, millele kostja soovis isikliku kasutusõiguse seadmist, oli tema ja pärandaja ühine kodu vähemalt alates 15. maist 2013 ning pärimise tõttu halveneks kostja elujärg, sest pärast korteri müügist saadud raha jagamist vastavalt pärandiosade suurusele, ei saaks kostja temale jagatava raha arvel osta samaväärset eluruumi. Arvestades kostja vanust ja asjaolu, et tema ainus sissetulek on pension, pidas kohus eluliselt usutavaks, et ta ei saa korteri soetamiseks pangast laenu. Seega olid täidetud pärimisseaduse (PärS) § 16 lg-s 3 nimetatud eeldused kostja kasuks korterile isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Lisaks arvestas maakohus lahendi tegemisel asjaoluga, et kostja panustas korteri omandamisse. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja põhjendatud ja mõistlike menetluskulude suurus on 6896 eurot 10 senti.
EDASINE MENETLUSKÄIK
6.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hagejad palusid teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu osas, milles hagejad vaidlustasid korteri jagamata jätmist ja korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isikliku kasutusõiguse seadmist,
ning palus jätta selles osas apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja nõustus hagejatega selles, et maakohus jättis ebaõigesti pärijate vahel jagamata pärandaja surma päeval pärandaja limiidikontol olnud raha.
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2024. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis pärijate vahel jagamata pärandaja limiidikontol olnud raha. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jagas limiidikontol olnud pärandajale kuulunud 25 eurot 53 senti pärijate vahel vastavalt nende pärandiosade suurusele. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Samuti täiendas ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni, määrates, et hagejate nõue jagada kostja arvelduskontol olev raha, tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades hagejate kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse, mõistes need hagejatelt välja koos viivisega. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta hagejate esitatud hagi täpsustuse, milles hagejad palusid jagada pärandaja limiidikontol oleva raha. Limiidikontol on 51 eurot 6 senti, millest pärandvara hulka kuulub pool, arvestades, et pärandaja oli abielus ja abikaasadel oli varaühisuse varasuhe. Raha tuleb jagada vastavalt pärandiosade suurusele. Ringkonnakohtu hinnangul on muus osas maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Hagejad kinnitasid menetluses korduvalt, et kui korterile seatakse kostja kasuks isiklik kasutusõigus, siis ei ole nad nõus korteri müümisega. Alternatiivseid pärandvara ühisuse lõpetamise viise hagejad ei esitanud. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja arvelduskontol olev raha on kostja lahusvara, sest see on kohustusliku pensionifondi osakute eest saadud raha. Samuti on õige seisukoht, et praegu esinesid PärS § 16 lg-s 3 kirjeldatud eeldused seada korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus, millega koormati õigesti korterit tervikuna. Maakohus jaotas õigesti menetluskulud ja määras need korrektselt kindlaks. Ka ringkonnakohus jättis menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kostja põhjendatud ja mõistlike menetluskulude suurus on 1098 eurot.
9.Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Tühistatud osas palusid hagejad teha uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna ning jagada kostja arvelduskontol oleva raha ja korteri ning jätta rahuldamata vastuhagi seada kostja kasuks korterile tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
10.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
11.Riigikohus tühistas 7. mai 2025. a otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis lõpetamata kinnisasja ühisomandi ja jagamata kostja arvelduskontol pärandvaraks oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles hagejad paluvad jagada kostja arvelduskontol pärandvaraks oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus tegi osaliselt uue otsuse, rahuldas hagejate hagi kostja vastu korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks. Riigikohus pani korteriomandi avalikule enampakkumisele täitemenetluses selliselt, et enampakkumise tulemi jaotamisel saavad pärast täitekulude katmist hagejad tulemist kumbki 1⁄4 ja kostja 1⁄2 suuruse osa. Seonduvalt hagejate taotlusega jagada kostja arvelduskontol pärandaja surma päeval olnud raha, on õige hagejate väide, et kui abikaasad on valinud varaühisuse varasuhte, siis kuulub eelduslikult kummagi abikaasa pangakontol olev raha abikaasade ühisvara hulka (RKTKo
24.03.2021, 2-18-18277, p 20.5 ja selles viidatud kohtupraktika). Seega kuulus eelduslikult pärandaja surmapäeval kostja arvelduskontol olev raha tema ja pärandaja ühisvara hulka, millest pärandaja osa läks tema surmaga PKS § 39 järgi tema pärandvara hulka. Siiski ei ole välistatud, et abielu kestel abikaasa arvelduskontole laekunud raha kuulub selle abikaasa lahusvara hulka, kui menetluse kestel leiab tõendamist, et arvelduskontol olev raha saadi tasuta käsutuse teel (PKS § 27 lg 1 p 2), tegemist on väljamaksega kohustusliku pensionifondi osakute eest (PKS § 27 lg 1 p 4) vms. Lahusvara ei muutu ühisvaraks pelgalt selle laekumisega ühe abikaasa arvelduskontole. Kohtud tuvastasid, et 20. oktoobril 2021 laekus kostja arvelduskontole kohustusliku pensionifondi osakute eest 10 253 euro 79 sendi suurune väljamakse, mida kohtud pidasid õigustatult kostja lahusvaraks. Samas jätsid kohtud tähelepanuta, et samale arvelduskontole laekus iga kuu kostja vanaduspension. Sarnaselt töötasunõudega läheb ka vanaduspensioninõue PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse (vt ka RKTKo 26.04.2017, 32-1-111-16, p 39). Seega oli pärandaja surmapäeval kostja arvelduskontol segu abikaasade ühisvarast ja kostja lahusvarast. Olukorras, kus ühe abikaasa lahusvara on segunenud ühisvaraga, kuid tegu ei ole PKS §-s 34 kirjeldatud juhtumiga, tuleb varaühisuse varasuhte lõppemisel abikaasa arvelduskontol oleva ühisvara suuruse kindlakstegemiseks välja selgitada, missugune oli arvelduskontole laekunud ühisvara ja lahusvara proportsioon viimase ühisvara laekumise seisuga. Kui selliselt segunenud ühis- ja lahusvaraks oleva raha kogusumma on ühisvara jagamise hetkeks vähenenud, tuleb kirjeldatud proportsiooni aluseks võttes välja selgitada ühisvara suurus varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise jättis Riigikohus TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses (arvestades Riigikohtu lahendit) maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis jagamata pärandaja üleelanud abikaasa (kostja) Swedbank AS arvelduskontol nr EE612200001107573031 pärandvaraks oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja arvelduskontol oleva raha osas leidsid hagejad, et pärandaja surmapäeval 23. jaanuaril 2022 laekusid kostja pangakontole maksed summas 2870,92 eurot ja 51,06 eurot, s.o kokku 2921,98 eurot ja väljavõtte kohaselt oli pangakonto jääk pärandaja surmapäeval seega 11 975,83 eurot. Kostja on teadvalt eksitanud nii kohtutäiturit kui ka kohtuid. Kostja tegevus on pahatahtlik ja teadvalt eksitav, eesmärgiga vähendada hagejatele kui pärijatele kuuluvat rahalist osa. Kostja pangakontole laekus perioodil 20.10.2021 – 23.01.2022 kokku 14 659,36 eurot, millest 10 253,79 eurot lahusvara ja 5335,47 eurot ühisvara (20. oktoobril 2021 jääk 929,90 eurot, pensionimaksed 1483,59 eurot, laekumine 23. jaanuaril 2022 summas 2921,98 eurot – kokku 5335,47 eurot). Seega moodustas pangakontol segunenud jäägist lahusvara 69,94 % ja ühisvara 30,06%. Kostja pangakonto jääk pärandaja surma päeval, s.o 23. jaanuaril 2022 oli summas 11 975,83 eurot, millest 30,06% kuulub ühisvara hulka, s.o 3599,93 eurot. Lähtudes eeltoodust kuulub kostja pangakontol olnud pärandaja ja kostja ühisvarast 1⁄2 3599,93 eurost kostjale, s.o summas 1799,96 eurot ja 1⁄4, s.o 899,98 eurot hagejale I ja 899,98 eurot hagejale II. Hagejad hiljem täpsustasid oma arvestust ja leidsid, et ühisvarast 3599,93 eurost kuulub 1⁄2 ehk 1799,96 eurot kostjale, ülejäänud osa pärandvara hulka ning seega 1799,96 eurost 1⁄2 ehk 899,98 eurot kuulub kostjale ja 1⁄4 ehk 449,99 eurot hagejale I ja 449,99 eurot hagejale II.
13.Kostja leiab vastuseks apellatsioonkaebusele, arvestades Riigikohtu põhjendusi, et 20. oktoobril 2021 laekus kostja arvelduskontole kohustusliku pensionifondi osakute eest 10 253,79 eurot. Kostja arvelduskonto jääk oli pärast kohustusliku pensionifondi osakute eest raha laekumist 11 183,69 eurot. Pärandaja surma hetkel 23. jaanuaril 2022 oli kostja arvelduskontol rahalisi vahendeid 9053,85 eurot. Pärandaja surma hetkel oli kostja arvelduskontol vähem rahalisi vahendeid kui lahusvara ja ühisvara segunemisel, mis tähendab, et tuleb leida lahusvara ja ühisvara proportsioon viimase ühisvara laekumise seisuga ning selle põhjal leida kostja arvelduskontol olev ühisvara suurus 23. jaanuari 2022. a seisuga. Kostja leidis, et kolme pensionimakse võrra suurenes ühisvara osakaal kostja arvelduskontol ning leidmaks ühis- ja lahusvara proportsioon viimase ühisvara laekumise seisuga, tuleb leida ühis- ja lahusvara suurus ja proportsioon pärast iga pensionimakset alates kostja arvelduskontol oleva ühis- ja lahusvara segunemist. 23. jaanuari 2022. a seisuga kostja arvelduskontol olnud rahalisetest vahenditest summas 9053,85 eurot oli lahusvara 7164,31 eurot (79,13%) ja ühisvara 1889,54 eurot (20,87%). Kostja arvelduskontol olnud ühisvara 1889,54 eurot tuleb jagada selliselt, et pool sellest kuulub kostjale (944,77 eurot) ja pool pärandaja pärandvara hulka ehk pärandvara hulka kuulub 944,77 eurot, millest 1⁄2 läheks jagamisele kostjale (472,39 eurot) ja 1⁄4 hagejale I (236,19 eurot) ja 1⁄4 hagejale II (236,19 eurot). Väljavõttest nähtub kostja arvelduskontol nr EE612200001107573031 kaks laekumist summas 2879,92 eurot ja 51,06 eurot, mis mõlemad on tehtud pärandaja M. F.Q arvelduskontolt nr EE222200001104797399. Pärandaja täiendatud pärandvara nimekirjas on pärandaja arvelduskontode (Swedbank AS arvelduskonto nr EE222200001104797399 ja Swedbank AS limiidikonto nr EE392200221064846856) jääke arvestatud 23. jaanuari 2022. a seisuga (arvestatud on algsaldot), arvesse pole võetud hilisemaid ülekandeid. Pärandaja arvelduskontodel olevad rahalised vahendid on arvestatud pärandaja pärandvara hulka (kui ühisvara) ning kuuluvad pärijate vahel jagamisele vastavalt kostja hagimenetluses tehtud ettepanekule ning Tartu Maakohtu 8. märtsil 2024. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobril 2024. a tehtud otsuste järgi. See tähendab, et väljavõttes toodud laekumised pärandaja M. F.Q arvelduskontolt kostja arvelduskontole ei mõjuta kostja arvelduskonto jääki ega tehinguid, mille järgi tuleb vastavalt Riigikohtu otsuse juhistele leida kostja arvelduskontol olnud ühisvara ja lahusvara suurus (proportsioon) varaühisuse varasuhte lõppemise aja seisuga. Hagejate vastupidine seisukoht pole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et kostja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite lahusvara proportsioon on 79,13% ja ühisvara proportsioon 20,87%, kuid kostja on nõus ka hagejate arvutusmeetodiga, mille järgi on lahusvara proportsioon natukene suurem (88,28%). Kostja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta hagejate kanda. Seda põhjusel, et kõik kohtuastmed on sisuliselt otsustanud jagada pärandaja pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid vastavalt kostja ettepanekutele ja Riigikohus rahuldas kostja vastuhagi seada korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Riigikohus küll rahuldas hagejate hagi osas, millega hagejad soovisid korteri kaasomandi lõpetamist selle müügiga avalikul enampakkumisel, kuid kostja juhib tähelepanu, et kostja on hagejatele nii maakohtus, ringkonnakohtus kui Riigikohtus kompromissina pakkunud seada korterile kostja kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus, müüa korter avalikul enampakkumisel ja müügist saadud rahalised vahendid jagada vastavalt pärija pärandiosa suurusele (hagejale I 1⁄4 suurune osa, hagejale II 1⁄4 suurune osa, kostjale 1⁄2 suurune osa), pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid (millest on maha arvatud pärandil lasuvad kohustused) jagada selliselt, et kostjale kuulub jagamisele 36,37 eurot (1/2 suurune mõtteline osa), hagejale I kuulub jagamisele 18,19 eurot (1/4 suurune mõtteline osa) ja hagejale II kuulub jagamisele 18,19 eurot (1/4
suurune mõtteline osa). Pärandvara hulka ja jagamisele kuuluvad rahalised vahendid küll suurenevad Riigikohtu suunisest lähtuvalt, kuid on sarnane kostja poolt kompromissina pakutule. Kostja on ka kogu menetluse vältel leidnud, et kohustusliku kogumispensioni makse ei ole ühisvara, vaid lahusvara – sellega nõustus ka Riigikohus. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hagejad ei ole nõustunud kostja kompromissettepanekuga mitte üheski kohtuastmes. Hagejad on terve kohtumenetluse vältel ebaõigesti leidnud, et pärandaja ja kostja ühisvara kuulub tervikuna pärandvara hulka (kuigi pärandvara hulka kuulub pool ühisvarast) ning et väljamakse kostja kohustusliku pensionifondi osaku eest ei ole kostja lahusvara. Kostja hinnangul on hagejate poolt kohtusse pöördumine olnud pahatahtlik ja eesmärgiga kostjat survestada, sest enne kohtusse pöördumist hagejad ei vastanud mitte ühelegi kostja ettepanekule pärandvara jagamise osas. Muu hulgas juhib kostja tähelepanu, et kuigi 7. mail 2025 jõustus Riigikohtu otsus osas, millega kohus otsustas panna korteri avalikule enampakkumisele täitemenetluses selliselt, et enampakkumise tulemi jaotamisel saavad pärast täitekulude katmist hagejad tulemist kumbki 1⁄4 ja kostja 1⁄2 suuruse osa, ei ole hagejad asunud seda otsust täitma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis jagamata kostja arvelduskontol nr EE612200001107573031 pärandvaraks oleva raha ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jagada kostja Swedbank AS arvelduskontol nr EE612200001107573031 olev pärandvara 944,77 eurot pärijate vahel selliselt, et hagejale I kuulub 944,77 eurost 1⁄4 ehk 236,19 eurot, hagejale II kuulub 1⁄4 ehk 236,19 eurot ja kostjale 1⁄2 ehk 472,39 eurot. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Pärast Riigikohtu otsust on vaidluse all ringkonnakohtus küsimus kostja arvelduskontol pärandvaraks oleva raha jagamise ja menetluskulude osas. Muudes hagi ja vastuhagi puudutavates küsimustes on kohtulahend Riigikohtu lahendiga jõustunud. Selguse huvides esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 22 tulenevalt otsuse resolutsiooni kehtiva sõnastuse.
16.Järgnevalt jagab ringkonnakohus Riigikohtu juhiseid arvestades kostja kontol pärandvaraks oleva raha hagejate ja kostja vahel. Selles asjas Riigikohtu seisukohti (RKTKo 07.05.2025, 2-23-3369, p 21) arvestades ei kuulu kostja kontole laekunud kohustusliku pensionifondi osakute eest 10 253 euro 79 sendi suurune väljamakse ühisvara hulka, vaid on kostja lahusvara – seega ei ole tegemist ka pärandvara hulka kuuluva summaga. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 23. jaanuari 2022. a konto algsaldo oli 9053,85 eurot ning pärandaja kontolt tehti samal päeval ülekandeid kostja kontole 2870,92 eurot ja 51,06 eurot (vt dtl 650). Samas on õige kostja märgitu, et samu summasid on juba arvestatud pärandvara jagamisel, kui maakohus jagas pärandaja pangakontol olevat raha (vt ka dtl 121, kus on pärandaja konto EE222200001104797399 väljavõte). Nagu nähtub, lähtus maakohus pärandaja kontol 23. jaanuaril 2022 algsaldona märgitud summast 3438,86 eurot, kuhu olid mh arvatud ka need summad, mis samal päeval kanti kostja pangakontole. Seega on õige kostja seisukoht, et poleks õige arvestada kahte ülekannet, mis tehti pärandaja kontolt 23. jaanuaril 2022 kostja kontole, teist korda pärandvara hulka. Seega lähtub ringkonnakohus kostja pangakontol 23. jaanuaril 2022 olnud summast 9053,85 eurot (algsaldost).
Pensionifondi osakute eest laekunud 10 253,79 eurot kuulub lahusvara hulka (dtl 123). 20. oktoobri 2021 seisuga oli kostja konto algsaldo 929,90 eurot (dtl 123), mis oli pärandaja ja kostja ühisvara ning millele lisandusid ühisvaraks loetavad pensionimaksed – 5. novembril 2021 laekunud 494,53 eurot (dtl 123), 3. detsembril 2021 laekunud 494,53 eurot (dtl 125) ja
5.jaanuaril 2022 laekunud 494,53 eurot (dtl 127). Kokku tuleb arvestada seega ühisvarasse laekunuks 2413,49 eurot (929,90 + 494,53 + 494,53 + 494,53). Riigikohtu seisukoha järgi tuleb abikaasa arvelduskontol oleva ühisvara suuruse kindlakstegemiseks välja selgitada, missugune oli arvelduskontole laekunud ühisvara ja lahusvara proportsioon viimase ühisvara laekumise seisuga. Ühis- ja lahusvarasse laekunud summa kokku oli viimase makse laekumise järel 12 667,28 eurot. Kui jätta arvestamata, et pärast lahusvara laekumist ja üksikute pensionimaksete laekumiste järel ka lahus- ja ühisvara proportsioon muutus, kuna tehti ka vara arvel kulutusi, ja kui arvestada vaid laekumisi, oleks lahusvara osa viimase ühisvara laekumise järel 80,95% ja ühisvara osa 19,05%. Lähtudes nimetatud proportsioonist
23.jaanuari 2022 algsaldo 9053,85 euro jagamisel, olnuks ühisvara osa 1724,76 eurot ja lahusvara osa 7329,09 eurot. Samas ei ole välistatud Riigikohtu seisukohta arvestades ka kostja pakutud arvutusmeetod, millega kostja on selgesõnaliselt nõustunud ja mille järgi leidmaks ühis- ja lahusvara proportsioon viimase ühisvara laekumise seisuga, tuleb leida ühis- ja lahusvara suurus ja proportsioon pärast iga pensionimakset alates kostja arvelduskontol oleva ühis- ja lahusvara segunemisest. Kostja arvutuste järgi oli viimase ühisvara laekumise (pensionimakse laekumise) järel ühisvara osa 20,87% ja lahusvara osa 79,13% (vt dtl 633–634, dtl 668). Pärandaja surma hetkel oli kostja arvelduskontol 9053,85 eurot, millest lahusvara oli 7164,31 eurot (79,13%) ja ühisvara oli 1889,54 eurot (20,87%). Õige on kostja väide, et ühisvarast 1/2 kuulub kostjale ja 1/2 kuulub pärandvara hulka ehk pärandvara hulka kuulub 944,77 eurot (1889,54/2). Eeltoodud kostja seisukohta arvestades tuleb jagada kostja arvelduskontol olev pärandvara 944,77 eurot pärijate vahel selliselt, et hagejale I kuulub 944,77 eurost 1⁄4 ehk 236,19 eurot, hagejale II kuulub 1⁄4 ehk 236,19 eurot ja kostjale 1⁄2 ehk 472,39 eurot.
17.Arvestades, et ringkonnakohus jagab ka kostja kontol oleva pärandvaraks oleva raha, kuid teeb seda erinevalt hagejate soovitust, tuleb hagi selles osas rahuldada osaliselt.
18.Hagejad on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse. Kuivõrd Riigikohus on tühistanud lahendi ka menetluskulude jaotuse osas, siis jagab ringkonnakohus ka uuesti menetluskulud. Praegusel juhul on lõppastmes rahuldatud hagi osaliselt, arvestades pärandaja ja kostja kontol oleva raha jagamist, ja vastuhagi täielikult. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuigi hagis oli esitatud erinevaid nõudeid, siis nähtub asja materjalidest, et nt kostja pangakontoga seoses on hagejad olnud kuni Riigikohtu otsuseni seisukohal, et kohustusliku pensionifondi osakute eest kostja arvelduskontole laekunud summa tuleb arvestada ühisvara hulka. Kostja on sellele seisukohale kogu menetluse jooksul vastu vaielnud. Arvestada tuleb sedagi, et kostja on mh menetluses pakkunud erinevaid viise pärandvara jagamiseks, millega hagejad pole nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt pole kostja olnud tingimusteta nõus aga ka korteriomandi ühisomandi lõpetamisega hagejate pakutud viisil. Asja materjalide alusel ei saa järeldada, et hagejate poolt kohtusse pöördumine olnuks põhjendamatu.
Arvesse tuleb võtta, et pärandaja ja kostja kontol oleva raha osas on lõppastmes jagatud summa väiksem, kui seda soovisid hagejad, samas ka kostja konto osas jagati raha erinevalt kostja seisukohast (enne Riigikohtu lahendit leidis kostja, et tema kontol on vaid lahusvara). Samas on pärandaja pangakontol ja kostja kontol oleva raha jagamise küsimuses teinud kostja ettepanekuid, millest on ka kohtud juhindunud. Arvestada tuleb ka, et hagi on korteriomandi ühisomandi lõpetamiseks rahuldatud hagejate soovitud viisil ning kostja vastuhagi on täielikult rahuldatud. Eeltoodut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes nii hagi kui ka vastuhagi osas poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 rakendamist ei pea ringkonnakohus praegusel juhul, arvestades kostja poolt siiski menetluses hagile vastuvaidlemist, apellatsioonkaebusele ja kassatsioonkaebusele vastuvaidlemist osas, milles hagi hiljem rahuldati, põhjendatuks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.